“Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus”
Neli kümnendit välisteenistuses – muu hulgas suursaadikuna ÜROs; Nõukogude Liidus ja Mongoolias; Iisraelis ja Küproses: Indias, Sri Lankas ja Nepalis; Saksamaal; Itaalias ja San Marinos; Vatikanis ja Albaanias… Läbielatust lähtudes juhatab Rootsi veterandiplomaat Torsten Örn lugeja diplomaatia kui rahvusvahelise suhtlemise vormi ja kui kutseala ajalukku, kirjeldab selle tänaseid suundumusi ning vaeb diplomaatide tõenäolist rolli globaliseeruvas […]
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Nulltund”
Kas Te teate, milles seisneb selle raamatu fenomen? Putini Venemaa presidendiks valimise kampaania aegu avaldatud romaan sai vene poliitilise maastiku kujundajate hulgas 2000. aasta kõige loetavamaks raamatuks. Huumoririkka paroodia ja julma ettekuulutuse segu kindlustasid Mihhail Velleri uuele terava süžeega romaanile järjekordse pääsu bestsellerite hulka. Esimese aasta jooksul avaldati “Nulltund” kaheksas trükis üldtiraažiga 150 000 eksemplari […]
“17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule”
Käesolev kogumik sisaldab kõik praegusel ajal teada olevad eestikeelsed juhuluuletused XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest. Et varasemad tekstide väljaanded, s. o. A. Saareste ja A. R. Cederbergi Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi (1927-31) – mis pakub küll hoopis laiema valiku ja peab silmas eeskätt keeleteaduslikke huve -, samuti G. Suitsu ja M. Lepiku Eesti […]
“Esimesed Eesti raamatud”
Kirjaoskuse omandamine ja omakeelse trükitud raamatu ilmumine on olnud pöördelise tähtsusega sündmus iga rahva elus. Kiri võimaldas teadmisi, oskusi ja mõtteid talletada, trükitud raamat teha neid paljudele kättesaadavaks. Esimesed kindlad teated eestlastest kirjaoskajate ja järelikult ka eestikeelsete kirjatekstide kohta pärinevad XII sajandist. 1165. aastal eestlaste piiskopiks määratud Fulcole anti abiks eestlasest munk Nicolaus Stavangeri kloostrist, […]
“Trükisõna ja selle saladuste ümber”
Kirjandusteadlase August Palm (1902-1972) artiklite kogu koondab ühe osa tema uurijatööst: kirjutised eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloost, E. Vildest ja eesti satiiriajakirjandusest, pseudonüümika ja anonüümika vallast.
“Metsavennad”
Keegi ei kuule meid – sõnastas kirjanik Valev Uibopuu oma 1940-41 Eestis toimunut kirjeldava raamatu pealkirja. Sama mõte läbis mu pead, istudes ühe Ameerika kõrgkooli esinduslikemaist esinduslikuimas raamatukogus riiuli ees, kuhu olid koondatud raamatud partisanisõjast, geriljataktikast ja vastpanuliikumiste ajaloost üle kogu maailma. Naiivne oleks olnud loota leida nende sadade raamatute seast mõnda teost Ida-Euroopas peale […]
“Raudne mask”
Ajaloo ja legendide labürindis. Ajaloos pole just palju saladusi, mis oleksid äratanud nii suurt huvi kui vang, riiklik kurjategija, kes suleti Louis XIV tahtel vangistusse ja suri 1703. aastal kurikuulsas Bastille´s pärast 34 aastat kestnud vangipõlve, mille vältel olevat ta pidanud kõikjal kandma raudset maski. Keegi peale saladusliku vangi valvurite ei tohtinud talle läheneda ega […]
“Kord Jumal lõi rahva…”
14. juunil 1941 Venemaale küüditatud naistel-lastel, kellelt oli ära võetud perekonnapea, kodu ja kodumaa, jäi alles vaid lõpmatu kodumaaigatsus. Elades vaesel ja nälgival Venemaal, meenutasid nad elu Eestis, kirjutasid sellest ja Venemaa elust üksteisele, lõid laule ja luuletusi. Nõukogude võimu silmis oli kirjavahetuse pidamine ja tõe rääkimine spionaažiandmete kogumine, organiseeritud Nõukogude-vastane kontrrevolutsiooniline tegevus. NKVD viis […]
“Kunstiteoste kummalised seiklused”
Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, röövitud ja varastatud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest … Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest: Ateena Parthenoni templi reljeefide jõudmisest Briti Muuseumi “Mona Lisa” vargusest Prado muuseumi varade päästmisest […]
“Raha”
Sa maksid kaupluse kassasse raha ja said selle raamatu. Toimus tavaline ost. Kuid mõtle järele, mis juhtus! Mispärast anti sulle mõne väikese metallketta või värvilise paberilehe vastu nendest täiesti erinev ese? Mispärast on sul võimalik sama raha eest saada ükskõik milline tuhandetest kaupluse riiulitel asuvatest esemetest või minna kinno, sõita autobussiga, saata telegrammi? Missugune võim […]
“Konkistadooride jälgedel”
1519. aasta kevadel maabus hispaania seikleja Hernan Cortes Mehhiko tühjal rannikul. Mõne kuu pärast alistus asteekide pealinn Tenochtitlan lahinguta hispaanlastele ning kõikvõimsast valitsejast Motecuhzomast sai Cortesi alandlik sõltlane. Käesolevas raamatus selgitatakse nii indiaani kui ka hispaania allikaid analüüsides Uue Maailma arenenuima indiaani tsivilisatsiooni kiire hukkumise põhjusi. Rikkalikult illustreeritud originaalsete kommentaaridega varustatud raamat kõigile ajaloohuvilistele.
“Sküüdi aarete otsinguil”
Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatustutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude arheoloogide viimastele leidudele. Raamat on arheoloogiast ja kunstiajaloost huvitatud lugejale. Tõlkinud Jüri Selirand.
“Eesti raskejõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini”
Maailma sündmusrikas ja väärikas raskejõustikuajalugu on väga vana. Eestlaste raskejõustiku arengulugu mahub selles vaid viimase 100 aasta sisse. Ometi on meie maadlejail ja tõstjail selles oma kindel osa, oma tegudega on nad kirjutanud maailma raskejõustikuajalukku sõna otseses mõttes kuldseid lehekülgi. Eesti raskejõustikule pani aluse Virumaa mees Gustav Boesberg. Julgesti võime teda nimetada Eesti raskejõustiku isaks. […]
“Hõbevalge”
Lennart Meri (1929-2006) – suur Eesti riigimees ja armastatud president 1992-2001 – oli varasemal ajal okupatsiooniaastatel, tuntud peamiselt filmimehe ja kirjanikuna. Kunstilise loojana oli tema missioon siiski sarnane hilisema poliitikukarjääri kreedoga: jutustada Eesti, Euroopa ühe põlisema rahva lugu. Me oleme oma ajaloo sees suured. See tähendas toetumist sügavale ajalootundmisele: faktidele muistsest geograafiast, folkloorile, antiikallikatele jne. […]
“Pariisi suur kõrv”
G. Feixi raamat ei kujuta endast tõsiteaduslikku traktaati, mis oleks jõukohane ainult spetsialistidele. Ajaloolist tõde järgides kirjeldab autor kaasakiskuvalt politseitööd kolme musketäri aegadel – Päikesekuninga Louis XIV aegadel Prantsusmaal. Ta tutvustab meid Napoleon Bonaparte´i politseiministri Joseph Fouchè ja kavalpea Eugéne Francois Vidocqiga, kes sunnitöölisest sai nuhkide kuningaks. Autor näitab, kuidas erinevatel aegadel on politsei ohvriks […]
“Pärlikee”
Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks […]
“Püha Birgitta”
Imeteod ja reliikviad. 1374. aasta suvel saabub Vadstenasse tähelepanuväärne protsessioon: kirst püha Birgitta maiste säilmetega on pärast seitse kuud kestnud rännakut läbi Euroopa lõpuks Rootsi jõudnud. Samal ajal käivad Vadstenas täie hooga Birgitta kloostri ehitustööd. Püha Birgitta (u. 1303-1373) on läbi aegade tuntuim rootslane. Tema pärast on peetud sõnasõdu ja vaidlusi nii minevikus kui ka […]
“Hitleri käsilased”
Prof. Dr. Guido Knopp (s. 1948) on üks mainekamaid Saksa ajalooprofessoreid. Ta on töötanud ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung toimetajana ning alates 1984. aastast juhib telekanali ZDF kaasaja ajaloo toimetust. Knopp on paljude tunnustust pälvinud telesarjade autor. Eesti vaatajale tuttava sarja “Hitleri käsilased” eest on teda autasustatud mitmete preemiatega. Guido Knoppi raamatud Kolmanda Reichi elust ja […]
“Esimene tsivilisatsioon”
Maailm pole niisugune, nagu ta teie arvates oli. Esiajaloo üliteaduse avastamine Jahmatavad avastused senitundmatust tsivilisatsioonist, mis on iidsem kui muistsete egiptlaste oma, ning selle kaugele ulatuvast tähendusest. Teose on kirjutanud mõjukad autorid, kelle hulgas on menuraamatu “Hiirami võti” looja. Vaieldamatud faktid, mis muudavad ajalookäsitust: – Briti saartel kiviaja monumente ehitanud inimesed kasutasid pikkusühikut, mille täpsus […]
