“Räpina radadel”
Artikleid Sisukord Tänane Räpina. K. Kermas Räpina ja selle tagamaa tööstus. V. Tarmisto Loodus ja asulastik. E. Varep Tsõõrikmägi – kas kraater? A. Aaloe 1784. aasta talurahvarahutused Lõuna-Eestis. J. Kahk Räpina Puuaiasõda. V. Ritslaid, P. Voolaine Revolutsiooniliikumisest Räpinas. K. Siilivask Suure Isamaasõja sündmusi Lämmijärvel ja ta kallastel. A. Kaivo Muinasajast. S. Laul, V. Trummal Asustus […]
“Ja ööst sai hommik”
Autor, revolutsiooniliikumise ja meditsiiniteenistuse veteran, jutustab oma mälestuste põhjal Narva ja Virumaa revolutsionääride tegevusest kodanliku diktatuuri perioodil. Huvitavalt ja üksikasjalikult meenutab ta oma lapsepõlve, ülikooliaastaid, kujunemist revolutsioonivõitlejaks, rasket tööd, vanglakaristust ja muid isiklikke läbielamisi. Väljaanne sisaldab seni avaldamata materjale EKP tegevusest, ajalehtede tööst ja konspiratsioonist.
“Viljandi läbi aegade: kodulookirjanduse nimestik”
Kodulookirjanduse teemanimestik “Viljandi läbi aegade” ilmub Viljandi Keskraamatukogu väljaandel kodulinna 700. aastapäeva puhul. Nimestik on koostatud peaasjalikult keskraamatukogu fondi põhjal, muist andmeallikaist on kasutatud ainult Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi raamatukogu. Mõningaid materjale on saadud Viljandi Koduloomuuseumi raamatukogust. Nimestik ei pretendeeri ammendatusele. Vastavalt töö pealkirjale käsitletakse selles peamiselt Viljandi linna. Arvestades aga […]
“Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse”
… Ka oma teistes teostes kirjeldab P. Johansen vanu eestlasi mahajäänud rahvana, kellele alles sissetunginud ristirüütlid olevat kultuuri toonud. Eesti ajaloo II köite ülejäänud peatükkides leidus samuti seisukohti, mis vastasid muutunud välispoliitika nõuetele ja ühtisid J. Vasara ja J. Uluotsa mõtteavaldustega. Kui I köite pealkirjad kõnelesid liidust venelastega, siis II köites figureerivad juba sellised pealkirjad […]
“Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1766-1817. V”
Käesolev V köide on otseseks jätkuks IV köitele, mis käsitleb samuti Lõuna-Eesti vennastekoguduse ajalugu perioodil 1766-1817. Olen varemgi maininud, et kirikuloolasena mind peab kõige rohkem huvitama oma eesti rahva usu- ja vaimuelu, mida ei saagi lahutada meie rahva ajaloost. Selles suhtes sakraal- ja profaanajalugu kuuluvad ühte nii nagu hing ja ihu. Aleksander I manifest Herrnhuti […]
“Vennastekoguduse (Herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1729-1750 III”
Vennastekoguduse liikumine, ehk Herrnhutlus, avaldas eesti rahvale 18. sajandil positiivset kui ka negatiivset mõju. Ta tõstis esmakordselt talupoegade hulgast esile kirja- ja lugemisoskusega inimesi, kes said kasutada oma juhivõimeid. Teisalt aga hävitati liikumise mõjul endise rahvausu ohvrikohti; rahvakultuuri ilmingud muusikas tantsus ja riietuses sattusid põlu alla. Voldemar Ilja sulest on juba ilmunud kaks uuringut Herrnhutlusest […]
“Vennastekoguduse (Herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730-1743”
Monograafia kodumaa kirikuloo selle ala uuringutest, mis on Eesti rahvast äratanud nii usuliselt kui rahvuslikult. Sisu: Uurimuse esitlus Ülevaade senistest uurimistulemustest Vennastekoguduse rajamisest ja selle rajajast N. L. von Zinzendorfist Esimeste herrnhutlaste tulek Liivimaale 1729 Vennastekoguduse tulek ja tegevus Tallinnas 1730-1739 Vennastekoguduse organiseeriva töö jätkumine Tallinnas (1740-1743) Vennastekoguduse levik Eestimaa maakondades (1730-1743) Vennastekoguduse töö organsiatsiooniline […]
“Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo”
…türgi hõimude tungimine Läände on viimase aastatuhande vältel olnud üks olulisemaid maailma ajalugu kujundanud tegureid. Keskaja inimesed oskasid mõista ajaloosündmuste ja samuti oma tegude sümboolset ja igavikulist tähendust. Tänapäeva inimese teadvus liigestab maailma teistmoodi – Euroopaks ja Aasiaks, mis on teineteise vastandid. Kuid on võimalik vaadelda Euraasiat ka kui tervikut, – siis ei asu Türgi […]
“Mees jääs. Uued sensatsioonilised andmed muumia kohta Ötztali Alpidest”
Sari: Maailm ja Mõnda Kui teistmoodi seevastu nägi välja mees Hauslabjochist! Armetu inimpundar, peidetud karusnahka ja rohtu, riistadega puust, luust ja kivist. Ja isegi kirves oli ainult vasest. Milline vastand kiiskavale kullale ja säravaile kalliskividele, mis harilikult inimesi meie ehtsate ja konstrueeritud sensatsioonide poolest sugugi mitte vaesel ajal erutavad, kui tegemist on arheoloogiliste suursündmustega. Nii […]
“Teremi jutustus “Estonia mässust”, sõjast, Berliinist, KZ-laagrist ja muust”
Autorilt – lugejale … Aga astume kõrvale Orwelli teemadest. Tulgem selle juurde, et 60 aastat tagasi, 1-sel detsembril 1924, üritasid kommunistid meie kodumaal mässu vabariigi kukutamiseks Punase Venemaa rüppe. Mässu mahasurumisega oli Eestis kommunistliku tegevuse ja mõtte keelustamine parlamentaarses korras kehtestatud seadusega. Kümme aastat hiljem, – 12-ndal märtsil 1934 toimus erakorraline pööre Eesti riiklikus elus; […]
“Piiri peal. 4(35) Rahvusarhiivi toimetised”
Võim, usk ja kirjasõna siin- ja sealpool Rootsi aega Saateks Ajalookirjutuses ja laiemalt on tavaks ajastuid või perioode dateerida konkreetsete (poliitiliste) sündmuste kaudu, mis markeerivad kas võimu vahetumist või mõnd suuremat ühiskondlikku muutust. Selliste epohhiloovate sündmuste sügavam mõju ilmneb aga järk-järgult. Eriti selgelt paistab see välja nt reformatsiooni puhul, mida enamasti vaadeldakse veel keskaja raames, […]
“Eesti suhted Leedu ja Poolaga. Balti konverentsid 1920-1925”
Dokumentide kogumik. Käesolev dokumendiväljaandes publitseeritud ürikud kajastavad Eesti vahekorda Leedu ja Poolaga, aga ka Balti liidu loomisega seotud probleemistikku aastail 1920-1925. Kogumik on otsene järg varem ilmunud Eesti-Soome ja Eesti-Läti suhteid käsitlevatele raamatutele (Eesti ja Soome suhted 1920-1925. Dokumentide kogumik. Koostanud Heino Arumäe. Rahvusarhiiv. Ad fontes, I. Umara, Tallinn, 1977; Eesti ja Läti suhted 1920-1925. […]
“Reisiraamat”
Mis kassile balderjan, see eestlasele Euroopa, olen ma ütelnud ühes oma eelmises mälestusraamatus. Nüüd püüan seda selgitada. Euroopa tõmbas omil ajul meie inimesi vägevasti. Pole ka ime, sest kõik tsivilisatsioon, kultuur, kunstid ja üldine, kõikjal tuntud ja igal pool tunnustatud ajalugu oli ju sündinud ning toimunud Euroopas. Ehkki olime oma ärkusaja ning kultuurilise eduga saavutanud […]
“Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis”
Esmakordselt on Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline […]
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Euroopa kultuuripealinna nimetusest on 20 aastaga saanud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tiitel. Seniste kultuuripealinnad kogemused on näidanud, et tiitel mõjutab kogu linna arengut, elavdab kultuurielu, toob linna investeeringuid ja turiste, suurendab tööhõivet ja rahvusvahelist tuntust. Kultuuripealinnaks kandideerimine tähendab Tallinna jaoks ainulaadset võimalust linna ulatuslikuks arendamiseks traditsioonilisi tegevus- ja koostööpiire ületades. Tallinna ja kogu Eesti jaoks on […]
“Sport Läänemaal. Triloogia III osa (1992-2008)”
Sa hoiad käes triloogia “Sport Läänemaal” kolmandat osa. Tegu on ülevaatega spordielust Läänemaal vahemikus Eesti taasiseseisvumisest tänapäevani. Antud teos, nagu ka triloogia kaks eelmist osa, annab ülevaate läänlaste suurtest pingutustest ning kiiduväärt saavutustest spordivallas. “Sport Läänemaal” ei ole pelgalt statistika vaid moodustab ühes rohkete piltide ja ladusa jutuga ilmeka ülevaate spordi- ja kultuurielust Läänemaal. Lugedes […]
“Isiklik teater. VAT-teater 20”
… Lugeja leiab raamatust, ehk mõneti üllatusena, kolmteistkümne VAT Teatriga vähem või rohkem kokku puutunud inimeste meenutusi või arvamusi. Need üksteisest üsna erinevad kirjutised peaksid andma mingi inimlikuma mõõtme muidu mõnevõrra teatriloospetsiifilisele trükisele. Välislavastajate mõtted eestindas Kirke Org. Samuti peaksid raamatu formaat ja fotovalik meeleolukust lisama. Fotod pärinevad VAT Teatri arhiivist, ülesvõtteid on teinud Priit […]
“Ükskord niikuinii”
See on esimene meenutustesugemetega raamat laulvast revolutsioonist, kus sündmusi on käsitletud teemade kaupa. Sündmustik hakkab rulluma märtsis 1985, kui Mihhail Gorbatšovist sai NLKP Keskkomitee peasekretär ning käivitusid perestroika ja glasnost. Eesti rahva pliitilise aktiivsuse raputas üles fosforiidisõda. Autor on omaette peatükkidena käsitlenud loomeliitude pleenumit, Hirvepargi meeleavaldusi, nelja mehe isemajandamise ettepanekut, Rahvarinde üliaktiivset tegevust, Rohelise Liikumise […]
“Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud 1918-1993”
Lähenev 75. aastapäev kutsub mõtlema Tallinna Tehnikaülikooli ajaloole, tema osale Eesti Vabariigi ja Eesti tehnikakultuuri arengus. Selles arengus peegelduvad tehnika- ja majandusteadusliku mõtte suundumused, ühiskondlike, poliitiliste ja majanduslike olude muutused XX sajandi Eestis, inimese otsiva vaimu püüd rakendada loodusjõude oma tahte teenistusse. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ajalugu on eelkõige tema vilistlased, need, kellele tehnikaülikool on erinevate […]
