Käesolev V köide on otseseks jätkuks IV köitele, mis käsitleb samuti Lõuna-Eesti vennastekoguduse ajalugu perioodil 1766-1817. Olen varemgi maininud, et kirikuloolasena mind peab kõige rohkem huvitama oma eesti rahva usu- ja vaimuelu, mida ei saagi lahutada meie rahva ajaloost. Selles suhtes sakraal- ja profaanajalugu kuuluvad ühte nii nagu hing ja ihu.
Aleksander I manifest Herrnhuti Vendade Uniteedile 1817 langeb väga lähedalt ühte eesti rahva teoorjusest vabastamisega ehk emantsipatsiooniga 1819. Piltlikult meie rahva igapäevane elu kulges kui kolmnurgas, ühes nurgas talupojad-orjad, teises mõis ja kolmandas kirik. Kolmnurk polnud ka eriti suur ega avar talupojale, aga selles ta sündis, elas ja töötas ning kui töö oli tehtud ja elu elatud, siis kirik heitis talle kolm peotäit mulda hauda järele. Mind isiklikult on huvitanud ja aina huvitab elu selle kolmnurga talupoegade nurgas ja endastmõistetavalt ka nende ühendus kahe teise nurgaga, mõisa ja kirikuga.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.