“Kalade kuninga maa”
Käesolevas luulekogus autor jätkab oma teekonda läbi maailma, selle maailma tundmaõppimist ja oma kogemuste ning tajumuste visualiseerimist sõnade läbi. Samalt autorilt on varem ilmunud luulekogu “Koduaja tuul” (1982). Taskuformaat
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“Kannatustee”
Usutlustekogu mälestusist. Peeter Lindsaare raamatus jutustavad tundmatuks jäävad tunnistajad oma mälestusi Teisest maailmasõjast või sellega seoses olevast eel- ja järelajast. Autor on usutluste kaudu saadud ainestiku põiminud tihedaiks ning pinevaiks jutustusiks, nii et need moodustavad sõjakeeristesse kistud inimeste kannatustee kirjelduse. Taustaks on kodumaa sündmusi ja rahva saatust mõjustanud juhtumused ja nende järelkajad. Neis esitatakse lähivaatleja […]
“Keelatud vili”
Meil kõigil tuleb ühtelugu valida: kas seada esikohale ülitähtsaina näivate hetkevajaduste rahuldamine või eelistada inimeksistentsi põhiväärtusi, näha elus – saladust, inimeses – mõistatust, ning suhtuda neisse aukartusega, mis välistab mõtlematud eksperimendid. Raamatu põhiprobleem ongi teadlase vastutus tema suurt tulu tõotava avastuse kaugemate, etteaimamatute tagajärgede eest. Raamat seljalt soditud.
“Keerukuju”
Oma teises romaanis käsitleb autor noorte inimeste eraelu. Mehe vaatevinklist nähakse vastastikuse kohanemise, lastekasvatuse, elu mõtte jt. eeskätt abieluga seonduvaid probleeme – nii satiirilises kui arutlevas laadis.
“Keiser Julianus. Päevik. Kolmas raamat”
Viimasel ajal oli Constantinopolise koorekihil suurmoeks käia lõbutsemas luksusvõõrastemajas “Kuldkotkas”, mis asus linna peatänava Mesa ääres hipodroomi lähedal. Märtsikuust alates esinesid seal Myrtion, Doris ja Melitta, kolm tumedajuukselist ning mustasilmset tantsijannat, kes oskasid nii peibutavalt peploselõhikutest välgutada oma valgeid reisi, et võõrastemajapidaja kreeklane Diodoros võis hiljem kõik oma lõbutüdrukud ja -poisid edukalt ning tulutoovalt külastajaid […]
“Kerge meel”
Lühiromaani ja novellilaadsete miniatuuride kogus avatakse kirjanduslike paroodiate näol reaalelu läbi kõverpeegli, milles ilmnevad inimnõrkuste mitmed erinevad tahud. Sisukord: Elu allikad, Me ei jäta teid!, Joodik naine, Hull-Lydia ning “Underwood”, Klassiku juubel, Tiffany juures, Kaks magusat šerrit, Balzac´i viimane ohver, Pelgulinna lood. Reetur ja Come-Back, Kriitik Horriman.
“Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal”
Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. “Kirjutajate” tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, “Seisab üksi mäe peal” on romaan Kristjan Jaak Petersonist.
“Kodu lugu II”
Sisukord: III. Oma tuba, oma luba – Eraldumine Vene riigist – Eesti Vabadussõda – Iseseisev Eesti riik – Suurim saavutus – Käidud teele tagasi vaadates IV. Nurka surutud – Eesti iseseisvuse lõpp – Lootus vabanemisele – Vastupanu võõrvõimudele – Süsteemiga kohanemine – Uus ärkamisaeg Loomingu Raamatukogu 1989, 42/43
“Koeratapja”
Poliitiline valskus avaldub pettusena intiimsfääris, arvab kirjanik Enn Nõu, kelle kohta on raske öelda, kumba ta rohkem naudib: kas rangelt füsioloogilist lahkamiskirjeldust või sellele peale loetavat ranget arstimoraali. „Koeratapja” (1988) on ajalooliselt avastuslikkuselt Nõu tähtsaim romaan. Esimest korda kirjanduses võetakse siin vaatluse alla Otto Tiefi valitsus, mis tegutses ainult viis päeva 1944. aasta septembris sakslaste […]
“Koguja”
Valik tekste 1967-1987 Sisukord: Üleaedsed; Isa; Ema; Kolm kartulit; Lõimetishoole; Kala metsas. Topis; Kõnelus I; Plüüškardinad; Kased; Krahvi poeg; Kõnelus VI. Salong; Üks, kaks, ja korraga; Pained. Koguja; Rebane räästa all; Puusõda; Taud; Lugu mehest, kes kaevab kraavi. Mis materjalist Saluri loob (Maie Kalda).
“Kogutud teosed” 3. osa
Felix Ormusson. Muutlik vikerkaar. Ühe Norra reisi kroonika.
“Kolm koda”
Romaani tegevus toimub Stokholmis 1980. aasta suvel, ESTO ajal ja pärast seda. Teose peategelasteks on vanaisa Paavel Koda, endine ajalooõpetaja, isa Raivo Koda, endine soomepoiss ja tsiviilinsener ja poeg Madis Koda, doktoritööd tegev bioloog. Nende silmadega jälgitakse toimuvat sel mälestusväärsel suvel – nii ESTO piirides kui tegelaste eraelus ja suhetes teise sooga. Kolme põlvkonna esindajad […]
“Kõneoskus”
Teoreetilisi lähtekohti ja praktilisi juhiseid. Loomingu Raamatukogu 1990/43-44
“Koopainimesed”
Filosoofilis-sümbolistliku mudelromaani “Koopainimesed” tegevus kulgeb maa-aluses riigis, kus nagu ikka on vastamisi võim ja vaim. Ahistusest kumab läbi lunastuse lootus. Romaan oli esitatud 1984. a romaanivõistlusele, kuid ei pälvinud tolleaegses ideoloogilises õhustikus tunnustust. Novell “Palatilised” on ära märgitud “Loomingu” novellivõistlusel.
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Kraakuvi mägi”
Romaan eesti talupoegade väljarändamisest Narva-tagustesse põlismetsadesse käesoleva sajandi algul.