“Reisid ehk Kolm korda Aasias, muust rääkimata”
Korea, Vietnam, Mongoolia, Inglismaa, Rootsi, Uus-Meremaa Prosaisti ja kriitikuna tuntud kirjaniku raamat koosneb kuuest reisikirjast. Nendes ta kirjeldab vastavate maade elu-olu, samuti oma isiklikke seiklusi, tehes seda talle omase teravapilgulisusega, kaines, kohati iroonilises stiilis.
“Ring on nii pikk: Luulet”
Autor (s. 1948) on seni tuntud Poola keelest ja poola keelde tõlkijana. Tema esimeses eestikeelses luulekogus valdavad nostalgilised, eksistentsiaalsed motiivid, ta lähtub sageli märksõnadest nagu aeg, mälu, turvalisus, maailmahirm, vastutus. Taskuformaat
“Rippsild”
Romaan igavestel teemadel – armastusest, abielust ja nende sisemistest vastuoludest.
“Sa tead ainult küsimärki”
Teos on arupidamine kodumaa ja kodu saatuse, kahe erineva maailma sarnaste ja ühendamatute probleemide üle, mis teravnevad peategelase jaoks seoses külaskäiguga emigrandist isa juurde.
“Sarviku sulased”
Väliseesti kirjaniku romaan eesti poiste võitlusest sõja viimastel päevadel 1945. a. Nõukogude vägede vastu Saksamaal, traagilisest taganemisest läbi Tšehhoslovakkia, vangilangemisest punasõdurite kätte ning vintsutustest interneeritute laagris Lääne-Saksamaal. Romaani “Kojutulek” järg (“Loomingu Raamatukogu” 1989, nr. 7-9). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Seitsmes rahukevad”
Viivi Luige “Seitsmes rahukevad” (1985) on esimesi ausaid romaane 1950. aastate Eesti elust. Psühholoogilise usutavuse ja erilise sügavuse on autor saavutanud sellega, et ta kujutab tolle keeruka aja sündmusi lapse pilgu läbi. Mõistagi ei saanud kirjandus nii tundlike teemade juurde nagu 1950. aastad asuda enne, kui N. Liidus algas “kraanide lahtikeeramine”, “Seitsmes rahukevad” äratas tollases […]
“Siberi-raamat”
Läänemere kalda tuuled ja tormid on Eesti rahva aastatuhandete vältel kasvatanud sitkeks nagu rannamännid, kes ainult oma turjad pööravad tuulte suunda, kui need raevukalt räsivad. Tormihoogude vaheaegadel vaatavad nad üle õla tagasi, – vahel isegi muigega: meid teie ei hävita! Te võite meid maast lahti rebida, ning kui olete eriti metsikud, pillutada üle maailma laiali, […]
“Süda ja kivid”
Lugemiseks mu sõpradele ja vaenlastele, ja neile, kelledest saavad ehk pärast lugemist mu sõbrad või vaenlased.
“Suur isane kala akvaariumis”
Romaan, mille sündmustik hargneb kunstimiljöös läbi kunstnikust peategelase eraprobleemide prisma, keskendub loomingulise eneseteostuse ja keskkonnamõjustuste vahelise kuldse kesktee leidmisele.
“Suvi pääbul ja kinnijooks Raplas”
Madis kõiv on üks erakordsemaid vaimuandeid eesti kultuuris, tegu on mõtleja ja mõtestaja, kellele jaoks ei kehti tavavõõristus “füüsikute” ja “lüürikute” vahel, mõlemad maailmad on talle omad. Kirjanduses on Kõiv kaasa teinud juba ligi pool sajandit, ilukirjandustekstide avaldamisega on ta tegelnud aga alles alates 1980. aastatest. Ja kõivu puhul tähendab ilukirjanduski filosofeerimist: tema jutustuses vahelduvad […]
“Suvitusromaan”
Noor tudeng Maare tahab kirjutada suvitusromaani. Ta suvitab talus ja kogub materjali. Romaani peategelaseks oleks küps kirjanik Reet, kes suvitab maal ja kogub ainet suvitusromaani jaoks … Talu tööperemees Ott, hüüdnimega “Kiimalaane Karu”, tudeng Aarne ja kunstnik Toivo jätavad jäljed Maare elukangasse ning Reeda romaaniplaani. Maare kuuleb-näeb linnasugulasi ning maarahvast päeval tööl, õhtul vestlemas ning […]
“Taevatalu”
Romaan novellides pakub sissevaate fašistliku okupatsiooni aegsesse vanglasse. Siin on koos erinevate elukogemuste ja veendumustega mehed. Siin segunevad ülev ja madal, groteskne ja traagiline, juhuslik ja paratamatu. Vanglamüüride vahele surutud elu on autor jälginud eeskätt oma noore peategelase silmade kaudu.
“Tallinna ja Tartu vahel”
Piret Viires – Olen sündinud 1963. a. Tallinnas. Siin käisin ka koolis. 1987. a. lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Praegu töötan Keele ja Kirjanduse Instituudis. Jutte ja kriitikat on avaldatud ajalehtedes ja ajakirjades. Autori esimeses jutukogus räägitakse humanitaarüliõpilaste elust 1980-ndate aastate Tartus. (taskuformaat)
“Tantsud Mozarti saatel”
…Ta ärkab sama järsult, kui oli uinunud, võimalik, et ta magas ainult vähesed minutid, kuid nüüd on täiesti virge, kuuleb naise sammude astumist, kuigi põrandavaip summutab need peaaegu olematuks; ta võiks end pöörata, tõusta istuma, naeratades tervitada, ennetada naise sõnadevoolu ja jutustada vaimustatult oma rännakutest, aga ta lamab endist viisi suletud silmadega, nägu pooleldi vastu […]
“Tee isa juurde”
“Ma kavatsen lähemal ajal abielluda, Jürgen.” Viimaks ometi! pidin juba rõõmsalt hüüatama, aga teades, et Sten ei hinda tundepuhanguid kuigi kõrgelt, talitsesin ennast ja vastasin: “Jääb üle ainult õnne soovida.” “Aitäh.” Paistis, et jätkamine valmistab talle millegipärast raskusi, vaatasin teda üllatunult. Mis tal veel hinge taga on? Ta ei murra ju ometi pead selle üle, […]
“Tegevusraadius”
Oma kolmandas jutukogus analüüsib autor tegelaste alateadvusse süüvides indiviidi nihestunud suhteid ümbritsevaga.