“Lambeti graafik”
1985. a. romaanivõistlusel äramärgitud teose sündmustik kulgeb ühes väikelinnas. Autor puudutab mitmeid kaubanduses esinevaid probleeme, nagu usaldus ja ausus, kaubandustöötaja eetika ja suhe ostjaga, nähes neid osakonnajuhataja, aktiivse ja energilise, kuid üksiku ja eraelus teelahkmel seisva naise silme läbi.
“Laulatatud”
Romaanivõistlus ‘ 85 Romaan viib lugeja väikesesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.
“Lindude jooginõu”
Pedro Krusten, romaani- ja novellikirjanik, följetonist, jutupuhuja ükskõik millises žanris on oma elemendis just lühieepikas. Tähelepanekud elu elu mitmesugustest sündmustest, terava pilguga tabatud, elavalt jutustatud, lõpul ootamatu pööre, puänt, mis avab lugejale uue perspektiivi. Krustenit on hea lugeda, olgu nukral või rõõmsal päeval. Igas loos on sees oma mõte, mingi “nael”, sageli oleme lugu lõpetades […]
“Loobumised”
Oskar Kruusi kolmas novellikogu järkab Lõuna-Eestist mõttekujutuslikust Võllapää külast pärinevate inimeste vaatlemist, tutvustades lugejatele ka teadus- ja tööstusmiljööd. Domineerivad esimese sõjajärgse põlvkonna eluprobleemid, kujutatud juhtumid on dramaatilised, vahel traagilisedki.
“Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus”
Raamat sisaldab kaks “Vanalinna Stuudio” repertuaaris olevat näidendit. Neist esimene sai 1985.a J.Smuuli nimelise aastapreemia. Näidendisari
“Lugusid wanalt Läänemaalt”
“Lugusid vanalt Läänemaalt” sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed […]
“Maapagu”
Romaan “Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks ta maapao-aastatel on Helsingi, Stokholm, Pariis, London ja Wien ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes kuni veebruarirevolutsioon võimaldab tagasipääsu kodumaale. […]
“Maast madalast”
Kleepige koos vanasse mälestusalbumisse mõned helepuhtad hetked. Las hakkavad õitsema lihtsad perekonnalegendid su lapse teadvuses. Tuntud laste- ja noorsookirjaniku memuaarteos toob lugejani maailmatunnetuse, milles peegeldub suur eetilisus ja inimlikkus.
“Machiavelli kirjad tütrele”
Autor on raamatusse kogunud kümne aasta jooksul siin-seal ilmunud novellid ja kirjutajast mitteolenevatel põhjustel lavastamata jäänud näidendi. Kirjatükid on pihtimuslikult autobiograafilised, andes piltlikult kõige muu kõrval edasi kahele viimasele kümnendile eriomast õhustikku.
“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Maria Siberimaal”
“Maria Siberimaal” on üks väheseid aegumatu väärtusega romaane eesti kirjanduses, on sedastanud kirjandusteadlane Pärt Lias. Heino Kiige “Maria Siberimaal” ilmumine 1987 ja 1988. aasta Eesti NSVs oli esimesi märke sõnavabaduse naasmisest. Teost, mis kujutab ausalt 1949.a. küüditatute üleelamisi Nõukogude “idapiirkondades”, poleks lastud avaldada ühelgi varasemal aastakümnel. Käsikiri oli autoril valminud juba 1978. aastal ja ta […]
“Maria Siberimaal”
Maria küüditati koos paljude teiste eestlastega Siberisse. Autor jälgib toimunut talunaise Maria südame, hinge, mõistuse ja silmade kaudu.
“Mats Traat. Valitud teosed” I-III köide. 3 raamatut
I raamat: – Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga – Pommeri aed – Inger II raamat: – Kohvioad – Türgi oad – Puud olid, puud olid hellad velled – Ripsild III raamat: – Päike ränduri kodu – Luulet 1957 – 1979
“Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister”
E. W. on martsipanimeister. Aga mitte lihtsalt meister, vaid kunstnik. Kuidas saab ühest täiesti harilikust Eesti maapoisist nõnda noobel ametimees? Sellest jutustab meister ise, alustades lapsepõlvest ja poisieast, esimestest kokkupuudetest naissooga, ootamatust pärandusest ja sellega kaasnevast kohustusest. Läbi nõukogude aja seikluste jõuab martsipanimeister küpsemasse ikka ning leiab lõpuks ka oma elu armastuse.
“Möbiuse leht”
Teine raamat. Jätkub esimesest raamatust (ilm 1985) tuntud tegelaste elukäigu jälgimine, keskseks kujuks tõuseb seekord psühhiaater dr Karl Moorits. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures välja jõutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suheteni.
“Monument”
Enn Vetemaa tuli proosakirjandusse 1965. aastal ilmunud lühiromaaniga “Monument”, mis tekitas kohe elevus. Uudselt mõjus juba see, et minavormis esineb negatiivne tegelane, kes pealegi on kommunist. “Monument” oli üldse esimesi raamatuid parteilisest karjeristist, kes oma punaminevikku ja nomenklatuursust ära kasutades teisi nurka mängib. On ime, et tsensuur “Monumendil” ilmuda laskis: autor on meenutanud, et tsensor […]
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Näkimadalad”
Herman Sergo kolmeosaline romaan “Näkimadalad” (esmatrükk 1984) kajastab 18. sajandi sündmusi kirjaniku kodusaarel Hiiumaal. Sündmustik algab Põhjasõja lõpuga 1710. aastal. Peamiseks tegevuspaigaks on rannaküla, mille elust saab lugeja hea pildi. Romaani teine osa keskendub 1725-1726, tegevustiku keskmeks on vastuolud rannarootslaste ja Kõrgesaare mõisniku vahel. Viimane osa, mis hõlmab aastaid 1779-1783, käsitleb hiiurootslaste kogukonna traagilist lõppu, […]
“Nelikümmend viis”
Romaan “Nelikümmend viis” on eelmistest teostest täiesti erinev. See on romaan keskealisest mehest, kes korraga avastab, et on võib-olla abiellunud vale naisega, valinud vale elukutse ja asunud elama vales kohas. Missugused on siis teised võimalused? Missugused on need uued tegevused, elukutse ja kuhu peaks sõitma? Romaan kirjeldab julgelt tänapäevast inimest kõigi tema tänapäevaste probleemidega.
“Niguliste” 2 raamatut
1. ja 2. osa T. Kallase romaani tegevusajaks on kuuekümnendad aastad, peategelasteks neli sõpra, kes ühel või teisel määral kannavad toonase vaimsuse – aga ka naiivsuse – pitserit. See on romaan noorusest, ent mitte ainult. Ei teadnud ju keegi neist näiteks 1967. aastal täpselt öelda, et juba on ta saabunud, kafkalik stagnatsiooniperiood, mille kätte murenesid […]
