“Nägu, mis jäi üle”
Peale eelmise raamatu “Amatöör” ilmumist märkis mitu tuttavat, et neile tuli suure üllatusena, mis jubedad labasused ja roppused kõik minu poolt kaante vahele on pandud. Seletasin, et tegelikult pole see minu, vaid kellegi teise kirjutatud, kes täiesti juhuslikult minu nime kasutab. Tuttavad naersid, mina punastasin. Kui nüüd see autor taas ühendust võttis, et ka uue […]
“Nahka kriipivad nädalad”
Vaid juhus on see, mis raamatu peategelased Kleeri ja Rene kokku viib. Nende mõttemaailma, sõbrad ja tulevikusihid on liiga erinevad selleks, et kohtumine oleks võinud aset leida juhuse abita. Kui pealinnast suveks Tartusse põgenenud tüdruk satub silmitsi probleemidega, mida ta poleks osanud uneski ette näha, püüab ootamatult tema ellu ilmunud poiss teda eneselegi üllatuseks abistada. […]
“Naisena sündinud 20 aastat hiljem 1. osa”
See raamat on Eestis hiljuti naisena sündinutest. Kuidas üks tüdruk teiste seas emaks sai. Mida laulva revolutsiooni kriisides rappuv ühiskond noorte inimestega tegi ja ei teinud. Ning lõppeks – mis on täna, 20 aatat hiljem, saanud neist naistest, kelle täiskasvanuks saamine langes kokku Eesti taasiseseisvumisega. “Naisena sündinud” sai omal ajal oma seksikate stseenide pärast uskumatult […]
“Nekroloogide kirjutamise oskus”
Novellid. P.I. Filimonov (snd 1975) on tänapäeva eestivene kirjanduse juhtautoreid, kes on seni avaldanud eesti keeles romaanid “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon” (2010) ja “Thalassa, Thalassa!” (2013) ning luulekogu “Väärastuste käsiraamat” (2011). Ent ta on ka särav ja leidlik novellist, kes oma lugudes kasutab väsimatult erinevaid vorme, mõtleb välja nutikaid käike ning on väljakutsuvalt karm igasuguse rumaluse […]
“Nime vaev”
Romaan. Meie unenäod ei ole paraku era-asjad, nad on tagasitulijaid täis (Vorkutast ja Kirovist, vangilaagrist ja julgeoleku nimekirjadest, Rootsist, Kanadast ja Uus-Meremaalt – ükski neist ei ole päriselt tagasi), me peame seal urgitsema. Forsyte’ide saaga on inglise saaga, inglise keeles ja seal on nad kõik kohal. Meie oma on Mihkelsoni unenäosaaga, eesti keeles ja varjunimedega […]
“Nips”
Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et nips on samavõrd Minu kui Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning […]
“Nõiatants”
Romaanivõistlus 2016 – III koht. Pastoraadihoones oli küllaltki soe ja hubane, kuid keskpäevaks tundis kohtunik kahetsust, et pidi külma ilma tõttu oma uurimist toimetama siseruumides. Asi oli nimelt selles, et paljud talumehed haisesid koledal kombel sõnniku ja kirbe lõkke- või koldesuitsu järele, sest talvel elati loomadega koos, aga pesti end harva – veekogud olid jääkaane […]
“Nukud ja õunad”
Kyle on tavaline teismeline, kes viimasel ajal on hakanud kannatama sagedaste teadvuskaotuste all. Kui järjekordne haigushoog ta haiglasse viib, ilmub palatisse salapärane, ent kütkestav Beatrice, kes lubab ühe pisikese teene eest kõik tüdruku probleemid lahendada. Kyle võtab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nõuab, ei olegi nii […]
“null tolerants”
Pühakute elulood Pühakute elulood on läbi aegade olnud meelelahutustööstuse suured hitid. Alates kurat teab millest kuni jeesusmuusikalinini välja. Tänaseid pühakuid juhib omakasu, juhmus ja loomalikud instinktid. Selleks, et saada ministriks peab valetama, varastama või vähemalt reetma. Lugu pole palju parem ka spordikommentaatoritega. Kaasaegselt ikoonilt vastab alati vastu ilge moll. Olgu selleks telekas, valimisplakat või müügilipik. […]
“Ohvrikivi”
See raamat on kirjutatud Andaluusias, ühes väikeses odavas hostelis talviselt kõledal rannal. Osa motiive on sündinud koduigatsusest, Tartu-igatsusest, kui täpsem olla, osa öödest ja varahommikutest Vahemere ääres. Ka hispaaniakeelse luule mõjutusi võib mu raamatus olla, küllap ongi – kas luuletustest või lauludest. Olen tänulik sõpradele, kes õhutasid mind uusi tuuli otsima.
“Õitseng”
Näidendiraamat Martin Algus (1973) on näitleja, tõlkija, dramaturg ja reklaamikirjutaja, tõlkinud peamiselt inglise ja vene keelest ligi 30 näidendit ning pälvinud Eesti Teatriliidu Kurtna-nimelise tõlkija-auhinna. Ta on võitnud kolmel korral Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse ning rahvusvahelise näidendivõistluse New Baltic Drama 2011. Ingomar Vihmar (1970) on Eesti teatrites teinud ligi 30 lavastust, 2006. aastast töötab ta […]
“Õnn on otsuse küsimus”
Ehk need asjad, mida üks ema oma tütrele õpetada ei jõudnud Ta oskab teha omletti ja pannkooke. Ta koristab vabatahtlikult kööki ja vannituba ja ta enda tuba on pealtnäha korratu korra musternäide. Ta oskab luua pesa, kuhu ta sobib nagu valutult, nii et oma kiires elus sa mõnikord kadestad seda oskust, seda võimalust. Ja sa […]
“Õnnekütt”
Riina Kangur (Muljar) on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna Kunstigümnaasiumi ning tegelnud kunsti ja kirjutamisega. Tema sulest on ilmunud kaks raamatut – “Janu ja igatsus” ja “Elisa”. 2008. aasta suvel korraldas ta oma esimese isikunäituse. Erinevatel aegadel oma elus on ta elanud paljudes riikides, töötanud mitmetel erinevalte töökohtadel ja lõpetanud erinevaid koole ja täienduskoolitusi. Praegu õpib […]
“Õnnelikud inimesed”
“”Laske mul magada!” röökis ta.” See on tsitaat raamatust, mida praegu käes hoidad ja usu, seda karjatad sa ühel õhtul siis, kui lootuses taas kord raamatu abiga und leida Katrin Reimuse jutukogu kätte võtad. Sest kui oled neid esmapilgul lihtsaid ja elulisi, ent samas väga inimlikke ja puändikaid jutte lugenud, ei saa niipea und. Mõtled […]
“Öö nõiapoes”
Sari: Eesti novellivara Ajalugu on pärandanud eesti rahvale erakordselt väärtusliku objekti, ka kirjanduslikus mõttes – Tallinna. Linn on olnud ja on edaspidi paljudele enesestmõistetav elupaik, mis ei vajagi nagu eraldi tähelepanu. Ometi tuleks alati ruttaval tallinlasel oma linnas sagedamini seisatada, et heita pilk paljunäinud elamute fassaadidele, kuulatada, mida öötundidel jutustavad vanad värava- ja võlvialused või […]
“Ood lastud rebasele”
Mida teeksite, kui helistaksite koju ja teie kõnele vastaks võõras, kes teatab, et ta on sissemurdja? Mida teeksite, kui kohtaksite õhtupimeduses maantee veeres meest, kes väidab, et ta on Messsias ja on tulnud, et teie pattusid lunastada? Mida teeksite, kui kohtaksite metsatalus üht tuttavalikku väikest tüdrukut, kes täna, kuuskümmend aastat pärast sõja lõppu, kardaks paaniliselt […]
“Ööpäevik”
Mehis Heinsaar (sünd. 1973) on selle raamatu kohta öelnud nii: „Need ülestähendused, mõtted ja jutud kirjutasin ma ajavahemikus 2007–2012 iseendale ja sellele ainsale lugejale endas, kellele meeldib küll kirjandus, ent kes ühes sellega – ja isegi seda enam – nõuab ka tõe nähtavale tulekut. 2011. aasta päevik on siit puudu, sest kaotasin ta sama aasta […]
“Öörahvas. Üks rootsiaegne ringtants”
Paras okas pistab eestlase hinge, et pole tema, töömurdja kuulsusega, leiutanud tööd kui rohtu igasuguste vaevade vastu. Tema kuulsuseks on aga seegi, et ta leiab aiva juurde tööd kui kõigi vaevade algpõhjust. Midagi, kuhu unustada ennast ja nõnda unustada muu. Nii juhtub, nii juhtus. Ka XVII aastasajal, rahvajuttude pea kuldsel ajal, mis oli sama muldne […]
