“Retk läbi Euroopa”
Maa all koopas elas karu. Tema nimi oli Manivald ja tema isa oli kutsutud Lembit Lihamaiaks. Metsas mäletasid kõik, kuidas Lembit Lihamaias omal ajal ühe päevaga kuus põtra tappis ning ära õgis. Ta oli hiiglasuur karu, kes ennast kahele jalale ajades võis vaadata üle noorte kuuskede, ja kui ta möirgas, vaikisid kõik linnud. Kuuskümmend pikka […]
“Romantilise mehe jutud”
Aastate helisevad läbi ööde hõbekellukesed. Neist oli kergem sõdurilõkke ääres, oli kergem tuisus ja pikal rännakul. Ja hallpäisena küsid vahel endalt – kas on sul jätkunud inimlikku soojust kõigile või oled sa seda palju võlgu? Ja veel, oled sa suutnud seda kellelegi kordki nii edasi anda, et sellest soojusest piisab kogu eluks? (“Laulis ööbik”) Üldse […]
“Romeo ja Julia”
/…/ Ja Romeo kargas taastärganud rõõmupuhangus jälle jalgele ning lõi valjusti huilates tantsu lahti, samal ajal kui metskits oja äärde kõndis, et ennast värske veega kosutada. Ta ojal jõi, oli muretu ta meel, ja ta ei aimanudki, et on lõpp ta eluteel. Sest kütikuul ta tappis sama tund ja elu oli läinud, nagu näinuks ta […]
“Roomaja”
Romaan armastusest “Roomaja. Romaan armastusest.” on lõbus ja samas nukker lugu, kus rahvuslik identiteet, rändrahnud ja kuulus siil kohtuvad kõige absurdsema ja liigutavama protestiaktsiooniga, mis Eesti ilukirjanduses nähtud. Kui ühe väikelinna muusikakooli ähvardab rahapuudusel sulgemine, ei sobi see kuidagi häbelikule viiuliõpetajale Matile. Ta võtab endale ülesande protestiks roomata põiki läbi Eesti, Haapsalust Mustveesse, et sel […]
“Röövitud pioneeri juhtum. Krolli teine juurdlus”
„Röövitud pioneeri juhtum” on järg raamatule „Reeturlik metsavend” (Tänapäev, 2017), kus kohtume taas riikliku julgeoleku uurija Endel Krolliga. Aasta on 1959 ja julgeolekutöötajad on hädas Tallinnas aktiveerunud põrandaaluse vastupanuliikumisega, mis saadab korda nõukogudevastaseid tegusid. Midagi on mäda ka riiklikes struktuurides.
“Rukkirääk linnas”
“Kirjaniku elu on kord vähemal, kord suuremal määral liikumine vastu voolu. Vastu seda, teist ja kolmandat – oma mina alleshoidmise nimel. Minata aga ei eksisteerigi nimetamisväärset kirjandust. Jääb valguse valu, ideaalide hingus. Sa seisad elu vastu, justkui Taavet Koljati vastu. Kivi asemel on lingus su süda.” Väljapaistva eesti kirjaniku marginaalide raamat koondab mõtteid ja tähelepanekuid […]
“Saaremaa eleegia”
Selles raamatus jutustatakse isa ja kolme poja lugu, kes on pärit Saikla külast Orissaare kandis Saaremaal. Raamat räägib nende saarlaste keerulistest saatustest enne, keset ja pärast Teist maailmasõda nii kodusaarel kui Pagari tänaval, Patareis ja Siberis. Võtmesõnadeks on Kaitseliit, NKVD, MGB, metsavennad, Omakaitse, luurajad Rootsist, äraandjad, agendid, nõukogude valed, venelased, elu ja surm. Romaan on […]
“Saint-Prousti vastu”
Marcel Prousti “Contre Sainte-Beuve”, millele minu teos tugineb ja millega sarnaneb eelkõige kõikemahutavalt vormilt, kuigi leidub ka sisulisi sünkroonsusi, oli mõeldud vestlusena oma emaga. Olen selle mõtte (nagu enamik mõtteid) enda omaks kirjutanud, kasutades seejuures ära silmi. Nii teiste kui ka enda omi. Vincent Descombes on Prousti analüüsides öelnud: “Proust on oma jutustaja süstemaatiliselt kõrvaldanud […]
“Salaküti õpilane”
Raamat on esimene katse näha sündmusi Eesti metsades kõnnumehe silmade läbi. Sündmusi nii poliitilistes aegades, kuid metsloomade – nii või naa – olulises rollis metsavenna argimõtteis. Meie loos õitseb meelsuse sünnitatud inimjaht. Jahitavad omakorda jahivad eksistentsi vahendit, neid kõiki koos aga jahib riigikord, nagu vägev traalnoot, kellele kõik liigutav on vaid prügikala. Samas ei unusta […]
“San Agustini vereohvrid”
Pääsenud zombide käest ja astunud vastu veel hulgale ohtudele, jõuavad Atlantis ja Neptunus viimaks saarele, kust kõik kunagi alguse sai. Et neid tabanud needus lõplikult võita, tuleb peategelastel siseneda aardekoopasse ja viia läbi ohtlik riitus. Kuid kõik ei lähe sugugi nii, nagu plaanitud. Saar ja koobas on endiselt ettearvamatud paigad, tulvil kurjust ja kättemaksuhimuliste surnute […]
“Sarviku armastus. Valik kultuuriloolisi novelle”
Selles raamatus on kuusteist kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või Vene-aegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Novell “Kartaago kiirrong” kujutab soome-rootsi suurpoetessi Edith Södergrani elu viimast kevadet. Admiral Koltšaki elu ja valitsemisheitlusi käsitlev “Võimu rist” sai 1996. a ja “Kohtupeegel” 2002. a Tuglase novelliauhinna “Kuidas tekivad pilved” […]
“Seesama jõgi”
Selle raamatu kohta võib kindlalt öelda, et tegu on XXI sajandi eesti kirjanduse tähtteosega. Romaani sündmustik toimub 1960ndate keskpaiku ja sel on tugev autobiograafiline alus. Filoloogiaüliõpilasest nimetu peategelase tunded ja keskkond on paiguti väga sarnased Kaplinski enese eluloolistest kirjutistest tuntuga, kuid sündmustik on suurel määral fiktsioon. Kaplinski enda kõrval on teine äratuntav tegelane Õpetaja, kelle […]
“Selgeltnägija ja muid mõistujutte”
Elas kord selgeltnägija, kes nägi selgelt ennast ja vahel ka teisi. Elas kord kunstikaupmees, kes ei tundnud vähimatki huvi kunsti vastu, küll aga meeldisid talle pildid rahatähtedel. Elas kord noormees, kellele meeldisid pildid, mille peal kujutatust ta aru ei saanud. Elas kord ahv, kes ei soovinud inimeseks saada. Elas kord viirastus, kes tahtis inimeseks saada. […]
“Septembri lapsed. Hommikutunnid III”
Septembri lapsed on kolmas raamat kuueköitelisena kavandatud autobiograafilisest romaanist. Varem on selles tsüklis ilmunud Hommikutunnid (2001) ja Näod ja maskid (2003). Käesolev osa viib meid pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist Holtsee külakesse Schleswig-Holsteinis ja kaheksa kuud hiljem lähedal asuvasse eesti DP-laagrisse Eckernfördes (1945-1947). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat)
“Siimon Selootes”
Noormees Ben-Hamati külast Mure vari laskus üle noore mehe näo. Homme on kaheksas päev ja poeg tuleb lasta ümber lõigata. Siis peab olema selge ka poisi nimi. Hanna oli jätnud selle mehe valida. Nagu ta ütles: isand valigu pojale nimi! Taavet? Saalomon? Hiiob? Jeeram? Joshua? Palju on kuulsaid ja ilusaid nimesid. Nende esimene poeg! Temal […]
“Siin, Hüpoloonias”
Romaan. Armas lugeja! Kohtume veelkord siinsamas Hüpoloonias. Nagu sa näed, on hüpoloonlaste näol tegemist inimestega, keda loodus on õnnistanud millegi niisugusega, millest paljud on ilma jäänud ja mille kohta on isegi mõttetu küsida, mis see on. Magu meiegi, kuuluvad nad ühe osana inimkonna hulka. Üks on küll kindel – kui millegagi pole võimalik hakkama saada, […]
“Sinine missa”
Kõigis tuulehoogudes, mis puid sahisema panevad, on üks ja seesama vana tuul – seesama, mis lapsepõlves maal. Seesama, mis sauna lähedal kasvavad hõbepajud sahisema pani. Sama tuul, sama sahin, samad puud. Mida edasi, seda selgemalt ma hõbepajude müha kuulen. Ja näen nende hõbedasi lehti. Näen taevast nende latvade kohal. Sisukord: Olematu muusika; Mazzano päevik; Aallotari […]
“Sinine on sinu taevas”
Mihkel Raua põnevusromaani tegevus leiab aset tänapäeva Eestis, mille elanikke šokeerib ootamatu terrorilaine. Operatsiooni keskmes seisavad kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik, kelle veidrat armulugu saadavad rasked valikud ning maailmapiltide põrkumine. Rohkete pöörete ning värvikate tegelaskujudega teos maalib kummastava pildi kaosest, mis võib tabada üht turvalist väikeriiki, kui käputäis ohtlikke fanaatikuid rusikad taskust välja võtab. […]
“Sinisilmselt. Lood ja laulud”
Selle raamatu sündimise algpõhjus peitub muusikas, sest enne kirjutama asumist olid laulud juba peaaegu lindis. Siis tuli idee avada nende laulude tagamaid, et anda kuulajale-lugejaile võimalus saada pisut rohkem teada maailmast, milles autor, näitleja ja laulja Kärt Tomingas elab. “Sinisilmselt. Lood ja laulud” on nii raamatu kui Kärt Tominga uue plaadi pealkiri. Plaadi leiab raamatu […]
“Sise ja väli”
Uue iseseisvusaja kirjanduselu üks silmatorkavamaid jooni on esseistika rohke avaldamine. Seda nii tõlgete kui algupärandite osas. Kui vanasti ilmus aastaks kaks-kolm artiklikogu, siis nüüd paarkümmend. Põhjusi on mitmeid. Esseistikas väljendab autor oma mõtteid nõnda, et lugeja sellest üldjuhul ühemõtteliselt ja selgesti aru saaks. Aga see spektiriba, mis teemadel oli vene ajal lubatud oma peaga mõelda, […]
