“… ja mere ääres väike maja”
Suveromaan See on moodne lugu. Sündmuste põhiliin on küpse naise romanss endast tunduvalt noorema mehega. See on põnev, erutav ja optimistlik – ja praeguses maailmas üha sagedasem asjade seis. Meile kõigile tuttavad naerud ja nutud, inimlik üksindus ja igapäevane püüd sellest paratamatusest pääseda on saanud kaante vahele. Selleks raamatuks saab samas ka meie ühine uskumine, […]
“1/2 e. terve”
Käsikiri pälvis kolmanda koha Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 2012. aasta noorteromaani konkursil. Livanne on 17-aastane tüdruk, kelle elu võtab pärast ebaõnnestunud enesetapukatset uue suuna, kui ta hakkab ootamatult nägema kedagi, kes vaatamata levinud arusaamale ei paista läbi ega vaja väljakutsumiseks peegleid, pimendatud tuba ja kuute küünalt. Kuid ennekõike on Liv lihtsalt 17-aastane […]
“Äiatar”
“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine, viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.
“Äikeserannik. Saaga vana maailma äärelt”
Käesolevas romaanis keskendub autor kolmeteistkümnendal aastasajal elanud rüütlite võistluste ja elu-olu kujutamisele. Kuna ühiskond oli juba tollal paheline – vohasid ebaausus ja valed -, ei jätnud see ka rüütelkonda puudutamata. Nii viibki üks tormakas ja rikutud noormees pettuse teel oma maale rüütlitütre, kuid neiu meelekindlus ja ilu mõjutab teda oma eluviise muutma. Kuid see pole […]
“Ainus, mis loeb”
Seda raamatut hakkasin ma kirjutama lennujaamade ootesaalides. Ma reisisin palju ja lendude vahel oli sageli tundide kaupa ootamist. Mul oli väga palju aega mõelda. Kirjutasin sellest, mis mu oma elus puudus. Kirjutasin tüdruku. Panin talle nime ja lasin tal armuda. Selle raamatu sündmused ei ole tõenäoliselt kunagi aset leidnud. Või siis vastupidi – samad sündmused […]
“Aitäh elu eest”
Määramatu hulk koolivägivalla all kannatajaid kasutab sellega toimetulemiseks ennasthävitavaid meetodeid. Umbes viiel protsendil teismelistest on diagnoositud söömishäire ja eeldatakse, et 20 protsendil jääb see diagnoosimata. Söömishäirete all kannatajad võivad selle haigusega elada aastaid, otsimata abi ja ravivõimalusi. Umbes 40 protsenit söömishäirete all kannatajatest ei parane haigusest iial. Halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Sest liiga […]
“Ajatu elu”
Üks suur ja tugev, kuid mitte eriti hea välimusega noormees tutvub kauni tütarlapsega. Sellest saab alguse kummaline armastuslugu. Kuid siis kolib neiu Pärnusse. Noormees kannatab, käib tal külas, ent viimaks müüb temagi oma korteri pealinnas ja kolib neiule järele. Piiga on aga kadunud. Noormees ootab teda, otsib ja kuigi ta tunneb ajuti neiu tavatult imelist […]
“Aknad avanevad taevasse”
„Aknad avanevad taevasse“ on Kaur Riismaa kümnes luulekogu. Siit leiab valiku 2021-2022 kirjutatud tekste, nende seas nii tõlkeid, riimluulet kui ka vana head vabavärssi. Mis siis juhtus, et Riismaa eelmine luulekogu ilmus neli aastat tagasi? Vahepeal kirjutas ta romaane ja näidendeid. Kriitikud on leidnud, et Riismaa tekstid polegi nagu luuletused, vaid täpseks rihitud proosa, milles […]
“Alati valmis” II osa
Noorsooromaan. See on kahtlematult esimene algupärane pikem jutustus skautide elust nende kõige mitmekesisemates piltides. Autoril on olnud palju tahet skautide elu tähele panna ja nagu skautluse süsteem eeldab, esile tuua eeskujuandvaid stseene skautide üritustest, nende poiste omast maailmast, võitlustest ja kannatustest, noortele omasest visadusest, nende püüetest, need on voorused, mis jätavad isegi kestvad jäljed lugejasse […]
“Andker keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala”
Eesti novellivara Erakliku ja erandliku elu- ja kirjanikusaatusega Reed Morni (1898-1978) lühiproosa on siiani olnud raamatuks koondamata. Käesolev valimik püüab anda läbilõike tema novelliloomingust alates 1920. aastate lõpust kodumaal kuni 1960. aastateni, kui kirjanik pikk pagulastee oli toonud ta USA-sse.
“Anti jutud”
Autori esimene raamat, mis koosneb viiest ühise jutustajateemaga seotud, pooltoonides kirjutatud psühholoogilisest novellist. Sisukord: Isa ja poeg; Kiri indeksiga; Arnold; Anti üksindus; Anti jutustus. Taskuformaat
“Ärid kuuliaukudega majades”
“Ärid kuuliaukudega majades” peategelasteks on noor armastuskolmnurk: Johannes Kopti, Agnes Mauts ja Oskar Kruuk. Romaani ühe telje moodustab aga kunagise raudteetehaste hoovitöölise, gümnaasiumiharidusega mehe ja EKP põrandaaluse noorteorganisaatori Jaan Kreuksi elukäik. Aastatel 1921-1923 lõhnasid pealinna agulid teistmoodi. Eestimaa Kommunistliku Partei salakorterid ja tehaseorganisatsioonid olid varustatud roosidega akendel: on roos aknalt kadunud, siis on ka korter […]
“Armastuse lood”
…Tuleketas puulatvade kohal – see seal on jaanituli. Mets on esmapilgul läbitungimatu, kuid astu tüvede vahelt läbi, hea inimeselaps, ja sa märkad kohe, et puud kaarduvad kõravale, taganevad su sammude eest. Just nõnda sammub tule poole poiss, silmad sädelemas, sest neile laskub tule helk. Ta jääb seisma teistest veidi eemal ning vaatab ringi. Ei, siiski […]
“Armukadeduse valem: saatuslik Hurghada”
Eestlastest noorpaar veedab oma mesinädalaid Egiptuse suvituslinnas Hurghadas. Samas hotellis elab ka ooperikriitik Andra koos oma sõbranna Mariga. Eestis kohtuvad nad kõik juhuslikult Mari Vihmandi ooperi “Armastuse valem” vaheajal. Siit hakkab hargnema lugu, mis lõpeb väga traagiliselt. Taskuformaat.
“Armuke”
Edgar V. Saks (Tartu 1910 – Montreal 1984) pole tänapäeva lugejale just tuttav nimi. Ajalukku jääb ta ennekõike ajakirjaniku ja majandustegelasena, ka Eesti eksiilvalitsuse haridusministrina. Eesti kirjandusse tuli E. V. Saks läbi 1929. a. Looduse romaanivõistluse, kus tema romaan “Kodutu” pälvis kolmand auhinna. Romaan “Armuke” ilmus esmatrükis 1936. aastal ja keskendub ühele armusuhtele, mis kestab […]
“Baile Atha Cliath”
Baile Atha Cliath on Dublini iirikeelne nimekuju – nimi, mis võib tunduda meile arusaamatuna, tarbetuna, kaduvana, tähtsuetunagi. See nimi aga võib olla ka lihtsalt üks suvaline hetk, defineerimatu nähtus, mõistusele kuuletumatu küsimärk – kui keel, mida me kõrvad naljalt enam ei kuule, kuid mis ikkagi teadvuses virvendab. Alati ei ole kõik korraga olemas, kõik korraga […]
“Beatrice. Võõras”
Küsin endalt, mis tuleb pähe, missugused sõnad on valmis huultelt pudenema, kui püüan mõttes Beatrice kuju taas silme ette manada. Need on mõned assotsiatiivsed mõisted: fantastika, muinasjutt, vodka, videvik, number 13, läbi paistvad huuled, üksik pärliga sõrmus ja väike lohuke paremas põses. Kõik oli imeline! Ja see määrang iseloomustab küllalt täpselt kõike, mis sündis minuga […]
“Buraševo hullud”
“Kas see kõik on uni? Kas ma esitan endale selle küsimuse unes või reaalsuses? Karusöömine ja dr Ljudmila Konstantinovna Muzanova? Krapipanek? “Mõõkade tants” tundub kahtlane ja krapp ise pole sajaprotsendiliselt kindel. Sajaprotsendilist kindlust pole ilmas olemaski! Ja kiri Liitunud Rahvastele ning kõigile eestlastele? Haige aju soovmõtlemine, soovkujutelm? Ja sürrealistlik gaasiõppus lumetormiga? Ja siinse võõrastemajanumbri tsaarilik […]
“Detsembrikuu valgus”
Miks ma kirjutan aeg-ajalt novelle? Sellel on kaks olulist põhjust. Esiteks – see on meeldiv tegevus, mis pakub hingelist rahuldust. Novelli esteetilis-teoreetilised põhitõed on mulle lähedasemad kui ühegi teise ilukirjandusliku žanri omad. Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et nad kirjutavad lihtsalt teksti. Igasugune ilukirjanduslik tekst kirjtuatakse mingi taotlusega. Novell nõuab lihvitud teksti. Teiseks kirjutan […]
