“Kasuema”
Silvia Rannamaa sündis 3. märtsil 1918. aastal töölisperekonnas Tallinnas, kus sai ka alghariduse. 1937. aastal lõpetas Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. Esimesi kirjanduslikke katsetusi tegi ta juba koolipäevil. Mõned neist avaldati tolleaegsetes õpilasajakirjades. 1955. aastal ilmus Silvia Rannamaalt ajalehes “Säde” esimene lastejutt. Sealt peale on ta avaldanud jutustusi, kirjutisi ja näidendeid ajakirjades “Pioneer” ja “Täheke” ning ajalehes […]
“Kauge”
Geograafiaprofessor Raul Valdesel on lõpuks ometi nii palju aega, et ta võib teoks teha ühe oma ammuse unistuse – kirjutada raamatu Eestimaalt pärit ning Tartu Ülikooliga seotud Põhjala-uurijatest ning reisimeestest. Valdes alustab Sannikovi maa otsinguil teadmata kadunuks jäänud Eduard von Tollist, kellele järgnevad Alexander von Middendorff, Friedrich von Wrangell, Karl Ernst von Baer, hiljem ka […]
“Kebab ja kilukarp. Kuidas eestlane, soomlane ja türklane restorani tegid ehk kuidas mitte äri teha.”
Eestlane, soomlane ja türklane otsustavad Tallinnas avada kebabirestorani. Peagi saab kinnitust, et kõik mis nihu saab minna, see ka läheb. Remondimees pole ehitaja, vaid töötu pagar, personal on ebakompetentne ning kokk müüb lisaraha teenimiseks köögis odavaid trussikuid. Kliendid ei võta võõramaist toitu omaks ja küsivad hoopis hakklihakastet ja seljankat ning peagi hakkab söögikohta saabuma üha […]
“Keldritäis sajarublalisi”
“Keldritäis sajarublalisi” on tõeliselt muhe, humoorikas ja rämedalt siiras tagasivaade Eesti ühte kõige põnevamasse ajajärku – nõukaaja hääbumisperioodi, kui vanad reeglid kippusid igast otsast logisema, aga uued veel päriselt ei kehtinud. Toomas Mikkor ei hoia tagasi. Mõnusa ilukirjandusliku hoo ja säraga on ta kirjeldanud nii diskotegemist kui plaadiäri, tööd kommivabrikus ja teatris, hangeldusi Viru juures, […]
“Kellata torn”
Unustatud sõbra salapärane kadumine viib noore Nicolase unenäolisele rännakule läbi veidrate paikade ja muutlike tundemaastike. Sinisilmsed väikekodanlased kõrvuti deemonlike moosekantide ja ülbe kõrgaadliga; suitsused jazz’i-klubid läbisegi kummituslike metsade ning maagiliste raamatukogudega. See on lugu kuninglikest kõrvaltänavatest ja lärmakast üksildusest. Ühtaegu ebamaiselt kummastav ja kibedalt inimlik, Paul Raua mosaiikromaan “Kellata torn” on stilistiline tour de force. […]
“Kentaurid”
Eesti Romaanivara Romaan Valdavalt luuletajana ja tõlkijana tuntud Minni Nurme (1917-1994) tuli kirjandusse hoopis prosaistina. “Kentaurid” (1939 Minni Raudsepa nime all) on tema esimene raamat. See räägib maalt pärit kunstihuvilise neiu Kirsli Kõivu sobitumispüüdeist 1930-ndate aastate pealinna-keskkonda. (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Kerge meel”
Lühiromaani ja novellilaadsete miniatuuride kogus avatakse kirjanduslike paroodiate näol reaalelu läbi kõverpeegli, milles ilmnevad inimnõrkuste mitmed erinevad tahud. Sisukord: Elu allikad, Me ei jäta teid!, Joodik naine, Hull-Lydia ning “Underwood”, Klassiku juubel, Tiffany juures, Kaks magusat šerrit, Balzac´i viimane ohver, Pelgulinna lood. Reetur ja Come-Back, Kriitik Horriman.
“Kes kardab Aafrikat?” I&II osa. 2 raamatut”
Reisiromaan Raamat Kes kardab Aafrikat? Raamatu autor Anna-Maria Penu igatahes mitte! Tema teravast sulest on ilmunud jõuline, ühiskonnakriitiline, samas tundlik ning emotsionaalne ilukirjanduslik teos, mis viib lugeja endaga kaasa rännakule Ugandasse – maale, kus lokkab vaesus ja poliitiline korruptsioon, kus tugevalt juurdunud traditsioonid võivad varjutada kaine mõistuse, kus ühiskondlik hukkamõist on kerge tulema ja kus […]
“Kevade reklaam”
Tinksutaja-tihane Tere hommikut, tinksutaja-tihane, esimene kevadkuulutaja, meie meelte tuulutaja! Tere hommikut, talvetaeva kink! Tink-tink.
“Kinnituisanu”
Pseudokrimka Maja nurga juures passis kramplikult hüppevalmis kass, ainult hüppamisega polnud tal kuhugi kiiret. Tänav nägi välja sedamoodi, et kiiret polnud siin kellelgi, kõik toimus aeglaselt, seda oli ikka veel palju. Ka surrakse siin vist aeglaselt, mõtlesin. Õigemini oligi siinne elamine üks pidev suremine, mis küll aeg-ajalt viidi kiire lõpuni. Või oli see hoopis masendus […]
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Kits läks kiideldes mäele”
Korras Kord elasid meil korraga kolm korraarmastajat: korralooja, korrapidaja ja korrarikkuja. Igaüks oli isemoodi olevus, aga omamoodi elasid nad kõik korrast – korralooja, korrapidaja ja korrarikkuja. Nende elukorra erinevustest hoolimata oli nende elu-usk üks: kord on kord!
“Kivitok”
Kaugel Põhja-Atlandi avarustes asub üksik saar, mille üle kõrgub Mägi, tegutsev vulkaan. Saare ainsateks asukateks on kaheksateist ilmajaama töötajat, kellel on karmide loodusolude tõttu lubatud saarel töötada vaid kaks vahetust, kokku üks aasta. Romaani peategelane Sverre Hansen, noor meteoroloog, satub saarele ettekavatsematult ja kogeb seal viibides mitmesuguseid, nii vaimseid kui ka füüsilisi katsumusi. Romaan on […]
“Klaassilmadega Kristus”
Järelpõimik. Lühieepika Aastakümnete jooksul, alates Soome põgenemisega a. 1943 on Ristikivi kaasa elanud meie kultuurilist ja poliitilist elu eksiilis, väga sageli sõna võtnud julgelt oma arvamist avaldades tagasihoidlikus stiilis ning diskreetsel viisil, nagu see kuulus tema iseloomu juurde. See tohutu materjal pälviks kokku korjamist ja kas või valikunagi uuesti väljaandmist. Nendes peituvad eesti pagulaskonna kultuurielu […]
“Koeratapja”
Poliitiline valskus avaldub pettusena intiimsfääris, arvab kirjanik Enn Nõu, kelle kohta on raske öelda, kumba ta rohkem naudib: kas rangelt füsioloogilist lahkamiskirjeldust või sellele peale loetavat ranget arstimoraali. „Koeratapja” (1988) on ajalooliselt avastuslikkuselt Nõu tähtsaim romaan. Esimest korda kirjanduses võetakse siin vaatluse alla Otto Tiefi valitsus, mis tegutses ainult viis päeva 1944. aasta septembris sakslaste […]
“Kogemata”
„Kogemata“ on Kaur Riismaa luulekogu, mille tekstid otsivad vastust küsimustele, kas objektiivne jumal on mõeldav, mil moel saaksid kõrvu eksisteerida teadus ning religioon, ja kuidas selle kõigega on seotud seened? Millest mõtleb Vera Rubin vannis? Kuhu sõidavad Zenoni lapsed segwaydel? Vastused leiad käesolevate kaante vahelt. (Raamatus on autori autogramm)
“Koguja”
Valik tekste 1967-1987 Sisukord: Üleaedsed; Isa; Ema; Kolm kartulit; Lõimetishoole; Kala metsas. Topis; Kõnelus I; Plüüškardinad; Kased; Krahvi poeg; Kõnelus VI. Salong; Üks, kaks, ja korraga; Pained. Koguja; Rebane räästa all; Puusõda; Taud; Lugu mehest, kes kaevab kraavi. Mis materjalist Saluri loob (Maie Kalda).
“Kõik on vaid laenuks”
Helve Poska, Haapsalus 1925. aastal sündinud poetess, on kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aastal abiellus ta jur. Kand. Jüri Poskaga ning neil on neli last. Helve Poska valdab sonetipärja kirjutamise harukordset kunsti, mille üks näide on ka selles luulevalimikus. Tema sulest on enne ilmunud luulekogud: Jumala käekõrval, 1989 Tuulte risteel, 1993 Elutahud, 1997 […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
