“Klaassilmadega Kristus”
Järelpõimik. Lühieepika Aastakümnete jooksul, alates Soome põgenemisega a. 1943 on Ristikivi kaasa elanud meie kultuurilist ja poliitilist elu eksiilis, väga sageli sõna võtnud julgelt oma arvamist avaldades tagasihoidlikus stiilis ning diskreetsel viisil, nagu see kuulus tema iseloomu juurde. See tohutu materjal pälviks kokku korjamist ja kas või valikunagi uuesti väljaandmist. Nendes peituvad eesti pagulaskonna kultuurielu […]
“Koeratapja”
Poliitiline valskus avaldub pettusena intiimsfääris, arvab kirjanik Enn Nõu, kelle kohta on raske öelda, kumba ta rohkem naudib: kas rangelt füsioloogilist lahkamiskirjeldust või sellele peale loetavat ranget arstimoraali. „Koeratapja” (1988) on ajalooliselt avastuslikkuselt Nõu tähtsaim romaan. Esimest korda kirjanduses võetakse siin vaatluse alla Otto Tiefi valitsus, mis tegutses ainult viis päeva 1944. aasta septembris sakslaste […]
“Kogemata”
„Kogemata“ on Kaur Riismaa luulekogu, mille tekstid otsivad vastust küsimustele, kas objektiivne jumal on mõeldav, mil moel saaksid kõrvu eksisteerida teadus ning religioon, ja kuidas selle kõigega on seotud seened? Millest mõtleb Vera Rubin vannis? Kuhu sõidavad Zenoni lapsed segwaydel? Vastused leiad käesolevate kaante vahelt. (Raamatus on autori autogramm)
“Koguja”
Valik tekste 1967-1987 Sisukord: Üleaedsed; Isa; Ema; Kolm kartulit; Lõimetishoole; Kala metsas. Topis; Kõnelus I; Plüüškardinad; Kased; Krahvi poeg; Kõnelus VI. Salong; Üks, kaks, ja korraga; Pained. Koguja; Rebane räästa all; Puusõda; Taud; Lugu mehest, kes kaevab kraavi. Mis materjalist Saluri loob (Maie Kalda).
“Kõhedad muinaslood”
Kogumik fantaasia- ja õudusjutte Autori illustratsioonid Muinasjutud ja legendid – need räägivad meile asjadest, mida meie terve mõistus pelgab. Läbi põlvest põlve edasi antavate lugude oleme õppinud toime tulema oma hirmuga üleloomulike nähtuste, kurjade jõudude ja teadmatuse ees. Kuid läbi samade lugude elavad need jõud meie keksel edasi. Selles kogumikus on seitse lühemat või pikemat […]
“Kõik on vaid laenuks”
Helve Poska, Haapsalus 1925. aastal sündinud poetess, on kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aastal abiellus ta jur. Kand. Jüri Poskaga ning neil on neli last. Helve Poska valdab sonetipärja kirjutamise harukordset kunsti, mille üks näide on ka selles luulevalimikus. Tema sulest on enne ilmunud luulekogud: Jumala käekõrval, 1989 Tuulte risteel, 1993 Elutahud, 1997 […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
“Kollane maja”
Sa hoiad käes seda paksu raamatut. Tema lehed krabisevad Sinu sõrmede all. Kui Sa otsid siit lõbu, siis võid panna raamatu tagasi letile või riiulile, sest selles raamatus ei ole juttu armastusest. Raamatu peamine väärtus on, et loo, mis siin kirja pandud, rääkis mulle (järelikult Sinulegi) kunagi üks joodik õllesaalis “Humal”. See oli suur, kollane, […]
“Kolm koda”
Romaani tegevus toimub Stokholmis 1980. aasta suvel, ESTO ajal ja pärast seda. Teose peategelasteks on vanaisa Paavel Koda, endine ajalooõpetaja, isa Raivo Koda, endine soomepoiss ja tsiviilinsener ja poeg Madis Koda, doktoritööd tegev bioloog. Nende silmadega jälgitakse toimuvat sel mälestusväärsel suvel – nii ESTO piirides kui tegelaste eraelus ja suhetes teise sooga. Kolme põlvkonna esindajad […]
“Kolmas printsess. Iluasjake. 2 raamatut”
“Kolmas printsess” Kerttu Rakke – viimase aja eesti kirjanduse nõutavamaid autoreid – on seni tuntud noorte naiste skandaalsevõitu probleemide avastajana. Esimene täispikk romaan “Kolmas printsess” viib aga esmapilgul tuntud ja isegi igapäevasesse keskkonda. “Unistuste peadpööritav loogika teeb sellest loost tuhande-ühe-öö-jutu, mida lugedes igale leheküljele järge ootad. Klassikalisele vaeslapse-muinsasjutule kohaselt kulgeb kauni kangelanna saatus läbi raskuste […]
“Kommentaarium”
Siia raamatusse koondatud kultuurikommentaarid on kirjutatud “Raadio 2” tellimusel ja pärast eetrisse minekut mõnevõrra täiendatult ilmunud mitmesugustes trükiväljaannetes nii laialipillatult, et vaevalt keegi neid koos silmanud on. Kõrvuti moodustavad nad midagi mõttepäevikulaadset, mis loodetavasti annab mingi pildi 1990. aastate keskpaiga eesti kultuurielust ning autori arusaamadest. Oma kirjapaneku võlgnevad siinsed lühiesseed “Raadio 2” toimetajale Marko Reikopile, […]
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Kord kolmapäeval”
Novelle ja laaste “Inimesed seisavad. Ootus nägudel ja kätes, kannatamatus jalgades. Kellaosutid ei liigu paigast. Haloo, halloo! Kume hääl jaama valjuhääldajas lööb kõrvad lukku ja Irja, kes seisab otse valjuhääldaja all, ei saa teadaandest sõnagi aru. Halloo, halloo! kordab hääl. – Stockholmi rong jääb hiljaks, ütleb vanem virila näoga naisterahvas, talutades käe kõrval inetut, roosade […]
“Kordustrükk”
Sellesse raamatusse on koondatud Kerttu Rakke tuntumad tekstid, mis on ka varem kusagil ilmunud – kas siis raamatukaante vahel või ajakirjanduses. Sellepärast kannabki raamat pealkirja “Kordustrükk”. Kalevipoeg 7 päeva Kevadväsimus Kivised unenäod Nagu iga teinegi Noore õpetaja hommik Sadamas
“Kreeps”
Eesti novellivara Mait Metsanurga (1879-1957) novellivalimik esindab tema lühiproosat läbi nelja aastakümne: novellist “Laenamas” ilmus aastal 1904 päris kirjanikutee alguses, poliitilise atraktiivsuse näitena kogumikku valitud “Dora Praats” 1943. aastal. Metsanurga novelle ja jutustusi iseloomustab realistlik laad, teatud grotesksus, ühiskonnakriitilisus, viha orjameelsuse vastu ja sügav õiglusejanu.
“Krimijutud edasijõudnuile”
Käesolevast kogumikust leiate 5 hitchcocklikku, vähemal või enamal määral õudusrikast, erootilise alatooniga krimilugu. Lolita lollitab – Küünlakuu parim – Palgamõrvar kängurute maalt – 1001 minuti õudusjutud – Zenta ja nemad. Antud lugude üheski episoodis ei saa te osa politseinike igapäevatööst ega teistest õiguskaitseorganite jõupingutustest kurikaelte tabamisel. Lood lahenevad hoopis kuidagi teisiti … Kui olete nõrganärviline […]
“Krutsifiks”
Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest. Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.
“Kui ma alles noor veel olin”
Kogumik sisaldab viit juttu: “Lapsepöli”, “Kui ma alles noor veel olin”, “Kooliraha teenimas”, “Tules kumava taeva all” ning “Proovitund”. Jutud loovad pildi rannaküladest pärit inimeste elust ja käekäigust kodupaigas ning kaugematel teedel; ajapiirideks on meie sajandi algus ja 1944. aasta sügis.
“Kui Saara naerab”
Linnani võis jääda veel paar vaevalist kilomeetrit, kui ümbruses midagi erakordset hakkas toetsema. Rong peatus keset lagedat välja. Mitmel pool mürisesid kerged patareid. Õhk muutus valgetähniliseks, otsekui sigitaks ta põu suuri puuvillaõisi. Need kasvasid imekiirelt, paljunedes arvult ja paisudes kogult väikesteks pilvetompudeks, mis kõlkusid abitult ning hapralt tuuleta kõrguses. Linnake lagedal väljal, kahe tähtsama magistraaltee […]
