“Hingelõõm”
Jaan Apsi esikromaan “Tähtis kevad” märgiti ära 2004. aasta romaanivõitstlusel. Joonas Sildre on tunnustatumaid Eesti noorema põlve koomiksikunstnikke. Kasutades sõna ja pilti, toovad Jaan ja Joonas teieni peadpööritavalt tempoka kriminaalse loo. Uus tööots paiskab noore mehe nimega Ojar koletute sündmuste keerisesse. Olukorda pingestab tema eraelu vürtsitav tasakaalutu iludus. Lõõmav tulekeeris ähvardab peagi nii hinge kui […]
“Hingepeegeldused”
Olen sündinud Kiviõlis 1936. aastal. Kogenud Siberi karmust, ka heas mõttes. Olude sunnil said mulle omaseks selle maa laiad avarused. Seal jätkus mu haridustee. Läbi oma nägemuste olen kirjeldanud maailma elu ja valu. Tunnetanud Tartu kardiokirurgia osakonna haigevoodil enese ja paljude kaaslaste heitlusi. Tänanud Loojat, et saatus on lasknud otsa saada õnnest- elada. Olen abielus. […]
“Hiromandi kokteil”
Kui keegi peaks seda paroodiaks tulnukate teemal – palun, võtke heaks. Kes näeb selles loos kaasaegset muinasjuttu vananevatest meestest, noortest naistest ja südikatest pensionäridest – pole minu asi vastu vaielda. Mõni ehk ei usu siin kirjapandust mitte ühtegi sõna. Ega mina saa sundida. Ometi juhtus kõik täpselt nii. Polnud mõtet muuta ka tegevuse kohta. Nagu […]
“Hispaania tants”
Jaanistite kroonika I. Tollel tuhande üheksasaja kahekümne teise aasta maikuu pärastlõunal liikus Narva raudteejaamast mööda Joala tänavat Peetri platsi poole isevärki killavoor. Kõige ees tuli uhke, lakist, värvist ja nahast kiiskav troska, pukis musta kuue ja nokatsmütsiga vurrukas voorimees. Troskale järgnes kolm lamavoivankrit, kõigil kõrge kraamikoorem peal, kõrval kõndimas, piits säärsaapas, ohjad pihus, habemikud venelased. […]
“Hõbevalge”
Lennart Meri (1929-2006) – suur Eesti riigimees ja armastatud president 1992-2001 – oli varasemal ajal okupatsiooniaastatel, tuntud peamiselt filmimehe ja kirjanikuna. Kunstilise loojana oli tema missioon siiski sarnane hilisema poliitikukarjääri kreedoga: jutustada Eesti, Euroopa ühe põlisema rahva lugu. Me oleme oma ajaloo sees suured. See tähendas toetumist sügavale ajalootundmisele: faktidele muistsest geograafiast, folkloorile, antiikallikatele jne. […]
“Hobune eikusagilt”
Ja tema ees seisab korralikult ratsastatud valge hobune, ilmunud eikusagilt. Jako tõuseb, sirutab käe, puudutab – elav hobune! Ja milline sadul! Jako on juba võtnud ratsmed, juba tõstnud jala jalusesse, juba pööranud pilgu üle metsa suitsutombule, kui ta märkab, et tulnud on veel keegi – haldjas. Uskumatu, aga tõsi! Kaevu ääres seisab, toop käes, joob, […]
“Hobusehullud Ameerikas”
Istusin Tallinna lennujaamas lahkuvate lendude ootesaalis ja mängisin veidi närviliselt oma veepudeli korgiga. Nüüd see siis oligi käes – aeg asuda teele tundmatusse. Vahetevahel tundus mulle, et pidin ikka pöörane olema, et sellise asja ette võtsin. Kuidas saan hakkama kodust kaugel võõras keskkonnas, võõraste inimeste seas ja võõra tööga, mis on pealegi minu esimene tõsiseltvõetav […]
“Homme on kaugel”
Luuletaja liigub valdavalt ulmelises maailmas – need on ideaalmaastikud ja ettearvamatud sündmused, mis ta luulemina ümbritsevad. Samas võib seda pidada ka alateadvuse hääleks, mis me ratsionaalsesse ellu aeg-ajalt märkamatult tungib. (taskuformaat)
“Homme”
Tänapäeva romaan. Väikelinna ilmub kena noor kunstnik Toni, kellesse armub esimesest pilgust neljakümnendais raamatukogutöötaja Emma, kelle abielu matemaatikaõpetaja Theoga on tasakesi jahtumas. Toni ja Emma suhte arenedes hakkab selguma ka tõsiasju mehe varasemast mõnevõrra tormilisest elust ning ilmuma välja tuttavaid minevikust. “Homme” on kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.
“Hommikust keskpäevani”
Elupilte ja mälestusi Sisukord: Jõesõit; Talu; Küla; Rand ja meri; Sõja ajal; Tartust Peipsini; See Sõrvemaa; Kümme vilja-aastat; Kuressaares ja Vilsandil; Reisid lõunasse ja itta; Uue elujärgu algus. (paberkaaned puuduvad)
“Hotell Amalfi”
Hotelle on mitmesuguseid. On suuri, mitmekümnekorruselisi mürakaid kesklinnades, kus vihiseva kiirusega liigutavad liftid elanikke suurtes kogustes üles-alla nagu tahteta nukke. Aga on ka hoopis teistsuguseid – väikseid ja hubaseid. On odavaid kohti, kus seljakotiga rändurid võivad suures hallis üheks ööks korraga naridele visata, ja kalleid paleesid, kus vannituba üksi on avaram kui kuskil mujal terve […]
“Hukatus Mälaril”
Novellid: Viinapisarad. Võlur. Koerad. Hukatus Mälaril. Mõrd. Raamat üsna kulunud, nagu tolle ajastu raamatud ikka.
“Hula”
Romaan “Laeva nimi oli “Hula”. Imelik nimi ühele laevale. Kummalise kõlaga, meelierutav. Mis võis selle taga peituda? Kas kuulus see nimi mõnele naisele, märkis mõnda avastatud või alles tundmatut saart või tähendas midagi muud… Ma ei saanudki seda kunagi teada, laev viis oma nime saladuse kaasa…” “Hula” on romaan reisist ja merest ja laevast ja […]
“Hüljatud tõed”
Neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe… Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Marie Under Äsjamöödunud näis veel tagantjärele haruldase aastana. Kevad oli saabunud vara ja jõulude kellahelin kõlanud sügise helduse soojuses. Uusaasta aga viskas valged sulgvaibad üle majakatuste ja tõmbas toreda rüü tolmunud teedele. Tollel kargel talvepäeval tuli Dora. […]
“Hull elu”
Suvi on otsa saanud. Kuuma suvepäikese käes sulava maantee asfaldi- ja kummelilõhn ning sumedad ööd – see kõik on kadunud. Unistused on purunenud, elu aga sunnib halastamatult edasi liikuma. Maiki naaseb Tartusse lootuses kontroll oma elu üle enda kätte haarata, Teet aga jätkab visalt Tallinnas narkokuritegevusega võitlemist. Merka otsib Rõoksel pääseteed, et varjusurmast välja rabelda […]
“Hullu munga päevik”
Kriminaalsena alanud lugu loovib läbi ajaloo, teaduse ja tunnete ning raputab tolmu poliitikute pattudelt. Kas kõik on nii nagu näib või näib nii nagu näidata tahetakse? Kas ükskord lahvatab vimm või on lahvatus hoolikalt planeeritud poliitiline manööver? Üksik hing jääks kõrges mängus kiiresti hammasrataste vahele, kui tal poleks tegusat kaaslast. Autor lõbustab lugejat universaalselt äratuntava […]
“Hullumajast möödumisel”
Siin on siis täide läinud üks mu kauaaegseid igatsusi: viibin metsas. Olen juba mitu tundi ringi hulkunud, siitsealt vaarikaid suhu noppinud ja mitmel korral naeratanud. Nüüd istun hallil kivil päikesepaistelisel välgustil ja kordan jälle: Küll on ikka ilus! Mis asi? Kõik, mida enda ümber näen. Suurde raskusse satuksin, kui mulle pandaks ülesanne kauneim puu välja […]
“Hullumäng”
Hullumäng on Märten Krossi autobiograafiliste sugemetega romaan – kui tõsine see mäng ikka olla saab? Mõnikord ei pruugi me mõista, kas meie oleme need, kes mängivad või mängitakse hoopis meiega. Tihtilugu toimubki selline mäng mõlemal suunal. Mis juhtus kaheksakümnendate aastate lõpus noorte eesti meestega? Kui paljud neist said meheks Nõukogude armees teenides? Mõned said kogemuse, […]
“Hümnid Paanile. Kurgsoo”
Viljaka romaanikirjaniku Richard Rohu (1891 – 1950) kaks romaani 1920ndate aastate algusest. Mõlemal romaanil on ühine tegevuskoht (mõis, küla ja alevik Võrumaal) ning paljud ühised tegelased, kuid elupiltidena ja kunstiteostena on nad üsna erinevad. Esimene on välismaalt kodumaile saabunud maalikunstniku tundeilma ja armuelamusi kujutav viimistletud loodusvaadetest küllastatud suvitusromaan; teine endise riukaliku külapumleri tõsirealistlikumas laadis ümbersünnilugu […]
“Hundi silmas”
Ta tunneb ära kukla. Teda läbib judin või võpatus nagu elektrilöök. Seesama kukal kaks pingirida eespool – ta oleks tundnud selle ära tuhandete seast! Sirge, jõuline, tume jonnakas karvakasv pügamisest hoolimata keerisena kaelal, mitte ülevalt alla nagu kõikidel teistel, vaid põiki, vasakult paremale. Ja see väike hele, õigemini hall laiguke vasaku kõrva kohal, kus juuksekarvadel […]
