“Hauad põlismetsas”
Mälestusi suure depressiooni ajast Kanadas. Rong peatus järsu nõksatusega ja samas kisti lahti tühja kaubavaguni uks, kuhu mina ja mu reisikaaslased, kaks noormeest end olime peitnud, ning raudteeametniku vormimütsi kandev pea pistis end avausest sisse. /—/ (paberkaaned kulunud)
“Hea ja kurja tundmise puu”
Kui Mirjam kuuleb oma mehelt, et too läheb tema ja nende tütre juurest lihtsalt ära, ei oska ta esiotsa midagi arvata, see uudis tuleb talle selleks liiga äkki. Ometi on selge, et nii ongi ja edaspidi tuleb tal hakkama saada üksi. Ehkki see ei tähenda terve tema senise elu kokkuvarisemist ja hirmsat kitsikust, tähendab see […]
“Hea sadam”
“Hea sadam” lõpetab Mälgu rannatriloogia, kuhu kuuluvad veel “Õitsev meri” (1935) ja “Taeva palge all” (1937). Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Peategelaseks on Juulius (Jull), 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Jull hakkab Taavi käe all õppima kalapidamist […]
“Heade aegade lõpp”
Novellikogusse „Heade aegade lõpp” kuulub seitse lugu. Neist nelja tegevustik toimub Hollandis, ülejäänuil Eestis. Asukohast sõltumatult keskenduvad lood inimese siseilma peegeldustele, mis viivad tegelaste elukäänakuteni heas või halvas. Teemade seast leiab ootamatu sõpruse, armastuse mitu tahku, kättemaksu lapsepõlves toimunu eest, oma ammuste soovide elustamise ja andekuse, mis ei pääse vabalt voolama. Side loodusega on sündmuste […]
“Helmandi silmus”
Eesti kompanii kammib läbi viimaseid majapidamisi enne elutut Bowri kivikõrbe baasist umbes kaheksa kilomeetrit põhja pool. Öösel valves olnud luureohvitser Tanel Liivak jääb maja hoovis müüri äärde tukkuma. Kui ta ärkab, pole sõdurite ega soomukite hääli kuulda. Mehe kõige suur hirm on teoks saanud ‒ ta on omadest maha jäänud. Liivak peab leidma viisi, kuidas […]
“Hiiglane”
Romaan (Giant, 1952), millest Hollywood väntas 1956. aastal filmi. Sel märtsikuu päeval tohutu vasekarva taevas, millele alati oli puistatud lennukite hõbedast sädelust, möirgas ja hiilgas taevasest liiklusest. Kuigi need hiiglased näisid vastu hõõguvat taevast kurjakuulutavaina, ei olnud neid tiibadega mammuteis midagi sõjakat. Need olid vaid erasõidukid, mis vedasid nägusaid väikesi alligaatorinahast juveelikarbikesi ja imetaolisi kleite […]
“Hiired tuules”
Mihkel Muti 1982. aastal ilmunud romaan “Hiired tuules” jõudis kohe eesti kirjanduse klassikasse. Oma esikromaanis jätkab varem novellistina tuntuks saanud autor tänapäeva eesti intelligentsi läbivalgustamist talle omases iroonilisgroteskses laadis. Intelligendiromaanide loojana pole Mihkel Mutile eesti krjanduses võrdset. Kirjaniku teiseks tugevaks küljeks on peetud teksti sundimatut kergust ja tegelaste kõne lutsulikku värvikust. Neid tugevaid külgi saab […]
“Hiislari tütar”
Ajalooline jutustus võõruskude sissetungist Eestisse Mihkel Aitsami ajaloolise romaani “Hiislari tütar” sündmused toimuvad 16. sajandi esimesel poole Vigala ordulossis ja selle ümbruses ning kirjeldavad toonast olustikku, rahvakombeid, uskumusi ja kiriku reformatsiooniga seotud konflikte erakordse detailsuse ja haaravusega. Raamatu fotod ajaloolistest sündmuskohtadest on käesoleva trüki tarvis skaneeritud autori eraarhiivist säilinud negatiividelt. Mihkel Aitsam (1877-1953) oli tuntud […]
“Hilinenud söömaaeg”
Jutustusi. Sisukord: Ühe suli elulugu. Eeva Sauluse okkaline rada. Sõiduauto nr 719 ehk Taaniel Sangerneebo uus õnneaeg. Pojad. Headuse võit. Kolm aumeest. Masside ärataja. Härra abiõpetaja uus nägu. Hea hingekarjane. Mark Loorensoni viimne võitlus. Koduigatsus. Joosep ja Maria. Pärt Tiituse eksitus. Hilinenud söömaaeg. Kaks sõpra. Hirm. Elumehed. Tänamatus. Siimon kaotab kihlveo. Isa ja pojad. Karm […]
“Hinge pealt ära”
Ma ei ole kunagi ühtegi väljakutset otsinud. Kuid kõik mis on minu juurde tulnud, olen ma vastu võtnud. Kõik tähed siin on inimestele, kes mind on armastanud. Teid on palju. Mina armastan teid kõiki. Te olete mind välja kutsunud. Ja mina olen alati tulnud. Ja tulen edaspidi ka.
“Hingede helin”
“Armutee on pikk ja pime nagu kotist läbi mine” lauldi ringmängus. Seda pikka ja pimedat teed nad lugudes käivad. Seitsmeaastase Matu meelest on armastus keeruline asi. Aga kümnene Emmi on armastuse pärast valmis “hulle tempe” tegema. Keskealisele ehitusmeistrile on nii ihuarm, eluarm kui hingearm juba minevik. “Piksevardas” on noorukite arm ja tusk segamini. “Armu tee” […]
“Hingede öö”
Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga romaan on eelkõige sügava kriisiseisundi analüüs. Kordub eneseolemasolu ja eluõiguse pideva tõestamise motiiv. “Muusika kostis nüüd juba üsna selgesti, sest ka järgmine uks otse saali oli lahti. Sealt tuli ka see hele valgus, mis oli paistnud tänavale, sest muidu oli eesruum üsna hämaralt valgustatud. Tükk, mida mängiti, oli mingi klaverikontsert, […]
“Hingedeaeg”
Romaan orvuks jäänud ja võõraste juures üles kasvanud tütarlapsest, kes hakkab otsima oma ema ja isa jälgi. Teos näitab, kui tähtsad on inimese elus põlvkondade sidemed, mineviku ja oma eelkäijate tundmine.
“Hingelõõm”
Jaan Apsi esikromaan “Tähtis kevad” märgiti ära 2004. aasta romaanivõitstlusel. Joonas Sildre on tunnustatumaid Eesti noorema põlve koomiksikunstnikke. Kasutades sõna ja pilti, toovad Jaan ja Joonas teieni peadpööritavalt tempoka kriminaalse loo. Uus tööots paiskab noore mehe nimega Ojar koletute sündmuste keerisesse. Olukorda pingestab tema eraelu vürtsitav tasakaalutu iludus. Lõõmav tulekeeris ähvardab peagi nii hinge kui […]
“Hingepeegeldused”
Olen sündinud Kiviõlis 1936. aastal. Kogenud Siberi karmust, ka heas mõttes. Olude sunnil said mulle omaseks selle maa laiad avarused. Seal jätkus mu haridustee. Läbi oma nägemuste olen kirjeldanud maailma elu ja valu. Tunnetanud Tartu kardiokirurgia osakonna haigevoodil enese ja paljude kaaslaste heitlusi. Tänanud Loojat, et saatus on lasknud otsa saada õnnest- elada. Olen abielus. […]
“Hiromandi kokteil”
Kui keegi peaks seda paroodiaks tulnukate teemal – palun, võtke heaks. Kes näeb selles loos kaasaegset muinasjuttu vananevatest meestest, noortest naistest ja südikatest pensionäridest – pole minu asi vastu vaielda. Mõni ehk ei usu siin kirjapandust mitte ühtegi sõna. Ega mina saa sundida. Ometi juhtus kõik täpselt nii. Polnud mõtet muuta ka tegevuse kohta. Nagu […]
“Hispaania tants”
Jaanistite kroonika I. Tollel tuhande üheksasaja kahekümne teise aasta maikuu pärastlõunal liikus Narva raudteejaamast mööda Joala tänavat Peetri platsi poole isevärki killavoor. Kõige ees tuli uhke, lakist, värvist ja nahast kiiskav troska, pukis musta kuue ja nokatsmütsiga vurrukas voorimees. Troskale järgnes kolm lamavoivankrit, kõigil kõrge kraamikoorem peal, kõrval kõndimas, piits säärsaapas, ohjad pihus, habemikud venelased. […]
“Hõbevalge”
Lennart Meri (1929-2006) – suur Eesti riigimees ja armastatud president 1992-2001 – oli varasemal ajal okupatsiooniaastatel, tuntud peamiselt filmimehe ja kirjanikuna. Kunstilise loojana oli tema missioon siiski sarnane hilisema poliitikukarjääri kreedoga: jutustada Eesti, Euroopa ühe põlisema rahva lugu. Me oleme oma ajaloo sees suured. See tähendas toetumist sügavale ajalootundmisele: faktidele muistsest geograafiast, folkloorile, antiikallikatele jne. […]
“Hõbevalge”
Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest … Sõnaga hõbevalge, ka valge ja valgus, tähistati meie muistsetes loitsudes ohvrit, mis haldjate, vaimudele või jumalatele pühendati. Lennart Meri tõi “Hõbevalgega” ohvri kogu Eesti altarile. Raamatu ilmumise tähendust on raske ülehinnata. Kurja petmiseks olid “Hõbevalge” 1976. aasta väljaandes Heinz Valgu suurepärased veidi karikatuursed illustratsioonid, mis jätsid raamatust pisut […]
“Hobune eikusagilt”
Ja tema ees seisab korralikult ratsastatud valge hobune, ilmunud eikusagilt. Jako tõuseb, sirutab käe, puudutab – elav hobune! Ja milline sadul! Jako on juba võtnud ratsmed, juba tõstnud jala jalusesse, juba pööranud pilgu üle metsa suitsutombule, kui ta märkab, et tulnud on veel keegi – haldjas. Uskumatu, aga tõsi! Kaevu ääres seisab, toop käes, joob, […]
