“Esivanemate hauad”
XII kogu luuletusi Esivanemate hauad Kuulake koguja kutset kõigis neljas tuules, ja suust suhu jooksku võimukas hüüd. Ilmsi, mitte enam unes ja luules, vaid tormis ja kõnes kajab nüüd: kogugem koju, Eestimaa pojad! Neljasse tuulesse saadan ma kutse, ümber maakera jooksku mu hüüd ja kohaku taas kohal esivanemate kalme. See on aja ülevaim katse, mis […]
“Esto ’84”
Esto ´84 ajalooline mälestusalbum – rikkalik pildivara, informatiivne eesti- ja ingliskeelne tekst, täiuslik tegelaste nimistu ja ürituste kataloog – jäädvustab alatiseks eestlaste rahvusliku suurpidustuse 1984. aasta suvel, Torontos. (ESTO-84 ümbrispaber kulunud)
“Esto-Atlantis”
Novelle. Aarand Roosi üle on põhjust tõsist rõõmu tunda kõigil, kes veel on huvitatud vaba eesti kirjanduse püsimisest ja arengust. Ta on paguluses üles kasvanud ja võõrsil hariduse saanud. Ta on eesti keele uurimisele ja kirjandusele pühendunud. Üksmeelne kriitika on tunnistanud Aarand Roosi meie kirjanikkonna lootustandvaks järelkasvuks. Käesolev on autori neljas kirjanduslik teos. Kuid ei […]
“Et mitte kunagi võita”
Aastatel kohe pärast sõda tekkis Stokholmi eesti pagulasnooruse hulgas n.n. radikaaldemokraatlik koondis või grupp. Need, kes omal ajal selle sõpruskonna vaidluskoosolekutest ja teistest koosviibimistest osa võtsid, mäletavad kindlasti ka Alfred Pärm-Jästi. Kui ta hästi heas tujus oli, siis kasutas ta ikka oma kahekordset nime. Selle nime võttis ta endale Öviki põgenikelaagris, kui ta aitas lotadel […]
“Faehlmann”
Näidend stseenides. 1982.a J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia pälvinud näidendis on tegelasteks möödunud sajandi eesti kultuuri- ja rahvusloo suurkujud, taustaks Õpetatud Eesti Seltsi asutamise ja “Kalevipoja” loomisega seotud probleemid.
“Flandria päevik”
Ruum ja koht on siiski hoopis määravamad kui me oma moodsas nomaadluses arvame. See koht siin on mõeldud kirjutamiseks, mõtlemiseks, vaikseks uitamiseks. Võib-olla polegi asi kohas, vaid selles, et ma juba mitu kuud ette teadsin, et ma tulen siia ja et siin pole muud midagi teha. Et ma olin vaimu valmis pannud. Ja nüüd ma […]
“Foogt”
Maa ja taeva mõrsja. Esimene raamat. Aasta 1342 on Liivi- ja Eestimaal rahutu. Võõramaiste isandate omavaheline kemplemine võimu pärast ning kisklemine piirinaabritega ei lähe mööda ka põliselanikest, kes pole ikka veel kaotanud lootust ikestajad oma maalt välja kihutada. Saaremaa Pöide kihlakunna ülikutütar Marja kistakse isa ootamatu surma järel hõimkondade vahelisse võimuvõitlusse, kus on kaalul palju […]
“Fööniksburgi karussell”
“Loomingu” Raamatukogu 33-34 2017 Kogumik koondab neli teksti: kaks lühilugu, näidendi ja kinonovelli. Kõik lood keerlevad ümber Viljandi. “Olen sisuloome kõrval pidanud silmas ka keeleloomet. Vormi ja stiili valik on teadvustatud, vahel vaistlik. Nii olen välja kujundanud loomelaadi, mida omaette nimetan “võimatusevõimaluse stiiliks”, s.t. kõik reaalne on sedavõrd ebareaalne, et on – juba uuel tasandil […]
“Fööniksi viimane lend”
Kolm erinevast rahvusest, erineva vanuse ning elusaatusega naist – eakas hispaanlanna, noor eestlanna ja plikaohtu sakslanna -, istuvad Barcelonas lennukile, et lennata Saksamaale. Saatuse tahtel kõrvuti istuma sattunud naised otsustavad lennuaja lõbusamaks muuta ning räägivad üksteisele lugusid oma elu olulisematest ning meeldejäävamatest seikadest, alates varasest lapsepõlvest kuni kõige värskemate juhtumisteni välja. Paralleelselt jutustatud lugudega arenevad […]
“Fredegunde, Neustria kuninganna”
Tõeliselt pimedal ja sõgedal keskajal, pideva maailmalõpuga võrreldud VI-VII sajandil võitleb ning võistleb kaks frankide kuningannat, kurikuulsad veel aastasadade pärast. Kuid nad on sellised nagu nende aeg, mil uinuja ei või teada, kas ärkab hommikul. Vandenõude rägastik ja veretööde pillerkaar, hullus ja nõidus, otsatu reetlikkus ja rahvahulkade hüsteeria, seitse korda seitse surmapattu, isegi munkadest ja […]
“French ja Koulu. French ja Koulu Tarbatus. Frenchi ja Koulu reisid” 3 raamatut
French ja Koulu. Seiklusrohke ja lõbus fantasy-romaan “French ja Koulu” ilmus esmakordselt 2005. aastal ning on muutunud Eesti ulmekirjanduse kultusteoseks. Selle tegevus toimub retro- ja etnohõngulises Maavalla riigis, mis asub kummalises maailmas, ning kus teaduse ja tehnika kõrval on endiselt olemas ka võlukunst. See maailm avaneb Burgundia pisisuli ja irvhamba Frenchi silmade läbi, kes on […]
“Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud töid. 1971-1975”
Aastatest 1971-1975 Sisukord: J. Kross, Neli monoloogi Püha Jüri asjus; P. Kuusberg, Roostetanud kastekann; F. Tuglas, Helloi maa; J. Kross, Pöördtoolitund; A. Valton, Ohtlik leiutis; R. Saluri, Mälu; H. Väli, Veri mullal; M. Saat, Katastroof; U. Laht, Meie, tippkutid, üle kogu maakera; M. Traat, Kohvioad.
“Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud töid”
Aastatest 1976-1980. Sisukord: M. Unt, Via regia K. Merilaas, Eilsete perest J. Peegel, Väekargajad B. Alver, Kõmpa P. Kuusberg, Võõras või õige mees? T. Kallas, Tagasi suurte kivide juurde A. Valton, Mustamäe armastus T. Vint, Arthur Valdese lugu J. Kruusvall, Lõhn J. Jõerüüt, Mr Dikshit Raamatus on pühendus
“Gratis”
Psühholoog Inga Velmer on kutsutud Viini ülikooli teaduslikule konverentsile, kus ta kohtub väliseestlaste järeltulija aatomifüüsik Ingmar Intsiga, kes on küll teadlasena karjääri teinud, kuid pole oma eluga põrmugi rahul. Vastsete tuttavate vahel tekib tõmme… Kuid Inga ei rahuldu Viini abielumehe kohmakate õnnepüüdlustega ning otsib üles oma vana armastuse Sergei Sakarovi, Moskva kosmosekeskuse tippspetsialisti, kelle elus […]
“Gulliveri käekõrval”
Ilmar Külveti elu- ja loomingulugu sarnaneb üsna paljus mitmete teiste väliseesti kirjanike saatuseteedega, ent on samal ajal ometigi silmahakkavalt omanäoline, isepäine ja kordumatu. Ta on sündinud 21. novembril 1920 Keilas. Lõpetas 1938 Gustav Adolfi Reaalgümnaasiumi ning on töötanud seejärel mitmel pool ja mitmetes toimetustes ajakirjanikuna. Ilmar Külveti ajakirjanduslik tegevus Eestis algas omaaegse “Rahvalehe” kaastöölisena. Koosseisuliseks […]
“Hallide mägede maa”
Aino Thoeni uus romaan viib meid seekord Belgiasse – söekaevanduste ja hallide tuhamägede maale. See on äärmiselt kaasakiskuv, mida kirjanik realistlikult kujutab. Puubarakkides ja sügaval maa all kihab omapärane elu, desillusioneeritud, kuid ometi lootusrikas ja näljaselt uue alguse järele sirutuv. Need on rasked katsumused, mis selles karmis ümbruses asetatakse usu, sõpruse, aususe ja mitte vähem […]
“Hannibali rahvas”
Liivi sõja päevil ei jäänud isandate poolt saatuse hooleks jäetud eesti talupoegadel muud üle, kui end ise maad laastava vene-tatari ratsaväe eest kaitsma hakata. Vaenlast varitseti ööd kui päevad, võeti äkilise rünnakuga vangi või lasti maha. Sissid tekitasid venelastes nii suurt hirmu, et nad justkui piiramisrõngas olevatest lossidest kuskile ratsutada ei julgenud. Kuulsaim ja kardetuim […]
“Härgamisi”
Romaan käsitleb eesti talurahva saatust Saksa okupatsiooni lõpul ja sõjajärgseil aastail kuni kolhooside loomiseni Eestimaal. Sündmusi ühendavaks lüliks on “ei jõuka ega vaese” talupoja Esko Sõmera elukäik, mis sümboliseerib suure hulga eesti talurahva ellusuhtumist ja vaateid sel pöördelisel ajal. Küllalt paljule käsitletud ainele on autor osanud läheneda uudsest vaatenurgast. Teos sai vabariiklikul romaanivõistlusel III auhinna.
“Härjanädalate aegu”
Servamärkmeteks, marginaalideks, kommentaarideks võiks nimetada järgnevaid tekste, üksikuid jaostükke nende kaante vahel – quasi una marginalia. Neid julgeksin ristida ka esseedeks, kui selle žanri hulka arvata vabama käega visandatud kirjatükke, arutlusi, lühiuurimusi, memuaarilise, realistliku kõlapõhjaga, autobiograafiliste sugemetega kirjutisi. Allakirjutanu kogemused ahvatlevad teda kahtlemata žanrite muutumatult igipüsimises. “Katseteks” nimetas essee-žanri looja oma esmiktoest (Essais 1580). Essee […]
