“Sõltuvussõltumatus”
Gea on ärinaine, kelle maailmas on pealtnäha kõik paigas. Ootamatult antakse talle kolm naise elu põhivalikut: Armastus, Emadus ja Surm. Kõik kolm ühe suve jooksul. Raamatus on pühendus.
“Sõna 9”
Lähimineviku luulele mõtlev mõte jääb vist paraku ikka põlvkondlikuks ja kümnendiliseks. “Sõnagi” on teataval määral olnud põlvkondlik nähtus: tema autorite põhiring on sündinud aastate 1959-1964 paiku. Küllap on “Sõna” pakkunud võimaluste piires esinduslikku avaldamiskohta. Vähemalt on enamik viimaseil aastail raamatuni jõudnuist kas või korra siit läbi käinud. Aga: usume, et eesti luule julgeb vaadata näkku […]
“Sõna romantikast”
Ja millestki sosistab lainetepild. Ja miski on kuristik, miski on sild … Ja vastata enam ma, enam ei saa – kus armastus algab, kus Eestimaa. Taskuformaat
“Sõna sai teoks”
– Kuis igatsen uppuda su tumedate silmade sügavusse… Raamat langeb lõdvast peost liiva. Inari pilk libiseb liivaluite servast üle, värskesse suvehommikusse. Mõte luuletaja sõnadega lennus, otsimas, ons kellelgi ta sõpradest selliseid silmi, lööb Inari naeratades käega. Oh lihtsameelsust! Kuidas saaksin luulet ühendada tegelikkusega! – Ema, Ninno tahab juua. Päikeses pudedaks tahenenud düüni seravle ilmub hele […]
“Sonetiraamat”
Valikkogu sisaldab ligi poolteistsada sonetti peamiselt ajavahemikust 1974-1984. Sonettide ainevald on lai, ulatudes mütoloogiast ja kultuuriloolisest eksistentsimõtiskluste ning sõnaliste vaikeludeni. Kogumikku iseloomustab viimistletus, üldtoon on jahedavõitu ja kergelt nostalgiline. (taskuformaat)
“Soomusrongil. Episoode Vabadussõjast”
Elmar Õun (1906-1977) on lugejale tuttav ehk eelkõige oma Hiiumaa-romaanidega “Unustatud naised” ning “Meri ja maa”. 1936. aastal ilmunud Soomusrongil” on lugu vabatahtlikest, kes astusid Vabadussõtta soomusrongivõitlejatena. Õun kirjeldab nende igapäevaelu, lahinguid, dessandiskäimist, seiklusi naistega, sekeldusi supirongiga. Soomusrongist sai neile meestele kodu.
“Soovimata külalised”
Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist. Ma ei võinud kuidagi sellele tulla, et nemadki on “Warthelandi” pardal: õieti ei olnud ma vist palju aastaid neile üldse mõelnudki, nüüd aga tulid nad mõlemad mulle ootamatult laeva peatekil vastu. “Tere, meistrihärra!” hüüdsin. “Vabandage, kas -“ Aga ma jätsin lause kohe nagu ehmunult pooleli, ja see oli hästi tehtud, […]
“Süda ja kivid”
Lugemiseks mu sõpradele ja vaenlastele, ja neile, kelledest saavad ehk pärast lugemist mu sõbrad või vaenlased.
“Süda peo peal”
Noorusmälestusi Neli punases mütsis meest – kaks ees, teine paar taga – kannab palankiini, mille bambusridvad taktis tasa kiuksuvad. Kandjate igal sammul õõtsub kandesäng veidi üles-alla. Tsipa taamal järgneb varumeestena veel neli punamütsi. Palankiin meenutab kas tavalisest tunduvalt pikemat hälli või harilikult kitsamat voodit: võiks ka mõelda surnukirstule, kuid puusärke ei tehta vitstest. Ridvad on […]
“Südamel on omad mõtted” I osa
Maailm säras, õitses ning lõhnas. Oli kevad. Õisi oli palju kiriku ümber kasvavatel puudel. Õisi oli palju raputatud ka teele, mida mööda sammus pruutpaar orelihelide saatel kiriku altari juurde. Pruutpaari ees hõljus kaks umbes kümneaastast tüdrukut valgetes õhulistes kleitides, suured lillekorvid käes, just nagu pilvedest tulnud inglikesed. Altari ees jäid tüdrukud seisma, üks pruudi ja […]
“Südamik. Valik luuletusi ja ballaade 1917-1957”
Sõna saab luuleks ainult siis, kui ta on seesmise helina kant. Ainult siis, kui sellest sisimast võngutusest võrsuv elamus luuakse ümber kehtivaks võrdkujuks. Ainult siis, kui tollest sügavhaardelisest värinast sündinud väljendus ülendatakse stiiliks. Siinjuures võivad tehnika ja kujustus tähendada kahte, mitmeti erinevat talitlust. Tehnik (=sõnastuse pealispinna ja tema ruumala korrastaja) – koostab, kujustaja aga – […]
“Sügislootus”
Kogumik sisaldab autori viimaste aastate luuleloomingut, kus ta jätkab pihtimuslikku, süvenevat, ajuti nostalgilist mõtteluulelaadi. Mitmed luuletused on sündinud mõnest kultuuriloolisest faktist, taustast, allusioonist lähtudes. Raamatu lõpetab kimbuke kirjanduslikke epitaafe “Veel Harala elulugusid”, mis on omamoodi järg 1976. a. ilmunud “Harala elulugudele”. (taskuformaat)
“Sügismüsteerium”
Psühholoogiline kriminaalromaan Kriminaalromaani peategelane Anette töötab Psühholoogia Akadeemia raamatukogus ning on lisaks veel tõlkija. Tema töine elu kulgeb raamatukogus ja koduse arvuti taga tõlketellimusi vastu võttes ja teostades. Vahel saab ta üpris kentsakaid tõlkepakkumisi. Ühel sügisel hakkavad raamatukogus toimuma kummalised lood. Raamatute ja kaustade vahele ilmuvad veidra sisuga kirjakesed, mis on ilmselgelt mõeldud just Anettele, […]
“Suhteliselt kehvad lood”
„Suhteliselt kehvad lood“ on suheteteemaline kalambuurikogumik, mis ei jäta mingeid illusioone – seda õiget leida on pea võimatu ja iga praegune seks on tulevane eks. Kellassepaga käisin ühel kohtingul. Tiksusime hommikuni, aga ta tundus natuke aeglane. Ei hakanud temaga pendeldama, nagunii oleks varsti kellad olnud. Ühel mehel oli voodipesu äri. Temaga tantsides said jalad palju […]
“Sulajää”
“Jää see on koopad, kus inimesed elavad,” arvab Raimond Kolga uue romaani naispeategelane Meeri. See noor koolipreili on nimelt “moraalsetel põhjustel” sunnitud abielluma pisut veidriku taluperemehe Tsoburgaga, kelle elu omaltpoolt nagu liigukski kogu aeg jää ja sula piiril. Selles iseseisvuse ajal Lõuna-Eestis mänguvas talu- abielu-romaanis on jääl mitmekordne tähendus, tegelik ja sümboolne, kus meelitav-petlik sulajää […]
“Suletud sadam”
Valev Roone ärkas poolunest, kui rong peatus järsu nõksuga. Külma ja pimedat vagunit täitis rahutu hingamine, mis ebarütmiliselt paisus ja hajus. Pudenes üksikuid uniseid sõnu. Vastasseinas hakkas keegi köhima üsna kõvasti, mitte just vajadusest, vaid et teisi poisse äratada. See oli Neeme Üksi, nimetatud Nöpsikuks, sest ta oli nii väike ja kleenukene, pisemaid poisse lennuväe […]
