“Teine tera”
Arvo Mägi (1913) ulatusliku ja mitmekesise loomingu kandvamaks osaks on romaanid ja aastail 1956-96 ilmunud kümme lühiproosakogumikku. Ajaloohuviline autor leiab teemasid ja tegelaskujusid ka minevikust, ta tunneb hästi olustikku ja oma tegelasi ning kasutab meisterlikult novellivormi võimalusi. Valimiku süzheedes on kesksel kohal mehe ja naise suhe – igavene armastusteema oma õnnehetkede ja luhtumistega.
“Teisele rannale”
Põlised tammed, kalatiigid, jasmiini- ja sirelipõõsad mõne üksiku pargipingi ümber, see oli meie kunagine mängumaa. Teisel pool laia raudvõrestikuga väravat asus meile vaenulik maailm. Linna piirid avardusid üha, laialipillatud majade kujul ulatusid ta katsesarved pargi tagamaale ning veelgi pisut linnasüdame suunas oli kerkinud juba agul. Mere pool ei olnud veel tänavaid rajatud, avardusid ainult heinamaad, […]
“Teisele rannale”
1960. aastal ilmunud romaani „Uuele rannale” tegevus toimub XX sajandi alguses, kesksel kohal on peategelaste iseseisvuspüüded. See psühholoogiline romaan jäi Aino Thoeni viimaseks teoseks. Aino Thoeni neljast romaanist lisavad vähemalt kaks eesti romaanivaramusse teemasid ja käsitlusi, milleta eesti romaan oleks vaesem.
“Teispool merd”
Elmar Lang, endine matemaatikaõpetaja, nüüd matemaatik ühes Stokholmi elukindlustusseltsis, pigistas simad kinni ja toetas pea vastu vaguniseina. Ta oli teel, et mõnisada kilomeetrit oma elukohast lõuna pool veeta ühes pansionaadis oma suvepuhkust koos naise ja kahe tütrega. Ilma et ta oma pead oleks liigutanud, praotas ta silmad ja vaatas laugude vahelt. Jah, kõik oli korras. […]
“Teosed 3. Tulukesed luhal”
(Rahu! Leiba! Maad!) Käesolev teos, ehkki tuginedes ajaloolistele tõsiasjadele, ei pretendeeri mingil määral 1917. aasta sündmuste järelkujundamisele, vaid on ikkagi üksnes nende najal tekkinud kujutluslennu vili. /…/ Raamatus on suvapäraselt säilitatud romaani “Rahu! Leiba! Maad!” üldine arengukäik ja kompositsioon, kuid samal ajal teema käsitlust nii mitmeti täiendatud, laiendatud ja süvendatud, uusi rõhke asetatud, et tundus […]
“Teosed I-II”
I. Luuletused Vainulilled (1866) Emajõe ööbik (1867) 1866-1872 1873-1886 Käsikirjalisest pärandist (“Kogutud luuletused”, 1925) II. Jutud ja näidendid Ojamölder ja tema minia Enne ukse lukutamist “Ainuke” Tammiste küla “veskitondid” Olesja Saarema onupoeg Maret ja Miina ehk Kosjakased Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai Talvine metsasõit Loigu perenaine (Teise […]
“Teosed I-III. 3 raamatut”
raamat Siinne raamat on esimene köide eesti kirjaniku, arsti ja kultuuritegelase Friedrich Robert Faehlmanni (1798-1850) „Teoste“ tekstikriitilisest väljaandest. Selles on avaldatud Faehlmanni rahvavalgustuslik ja ilukirjanduslik looming ning töid, mis puudutavad eesti rahvaluuulet ja kirjandust, Õpetatud Eesti Seltsi tegevust ning muid ajastu aktuaalseid küsimusi. Koostanud Mart Lepik, Eva Aaver, Heli Laanekask, Kristi Metste Tõlkinud Mart Lepik, […]
“Teosed II”
Jutustusi, novelle ja laaste. 1914-1930. Avaldamata töid (Alatu inimene; Külamehed). (paberkaaned väga kulunud)
“Teosed. Hall maja. Sõjajutud. Inimesed vaekausil. Ajalehepoisid”
See raamat tahab ühiste kaante vahele koondatuna tuua lugeja kätte kõige huvipakkuvama ja iseloomulikuma Eduard Männiku (1906-1966) kirjanduslikult teelt. /—/ (paberkaaned kulunud)
“Teosed”
Eesti vanem kirjavara Rääkides eesti kirjanduse sünniaastatest, ei saa mööda minna ka omaaegsest kuulsast Ravila mõisa krahvist Peter August Friedrich von Mannteuffelist (1768-1842). See balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. […]
“Teosed” I ja II köide. 2 raamatut
Sari: teosed kuues köites. “Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan”. I ja II köide.
“Tiiger, tiiger”
Romaani peategelane Taavi Valk teeb turismisõidu Rootsist Eestisse. Ta jälgib ja hindab, kõrvutab ja vastandab, tunneb end kodus olevat – ja ei tunne.
“Tiivaripsutus”
Ma ei rända maises elus enam üksi, vaid omaealise naisega, kellel on minuga kaks last. Paraku olen rahulolematu ja mulle tundub, et midagi on vaja ette võtta. Paberid on mul puhtad – ma pole kunagi abiellunud. Kalli, kellega juba kaheksa aastat koos elan, on vallasema ja saab meie mõlema tütre pealt toetusraha. Truudust pole ma […]
“Tint”
1938. aasta romaanivõistlusel omistati kolmas preemia autorile, kelle pseudonüümiks oli Mardikas. Mõne aja pärast selgus, et selle nime all esines riigiametnik Voldemar Õun. Romaan pakub lugejale suurepärase sissevaate ühe ministeeriumi eluollu ja töösuhtesse, esitab paratamatuid konflikte ülemuskonna ning reatöötajate vahel, kirjeldab karjääriredelil ülespoole trügijate tihti ebaausaid võtteid ja vastukaaluks selles võitluses allajäänute nördimust ning lootusetust. […]
“Tirtsti ja turtsti”
TEA lasteluule varalaegas. Ma lauldes lähen magama ja lauldes tõusen üles, ma laulan ukse taga ja ma laulan emme süles, ma laulan kempsus poti peal ja eriti veel vannis, ja lasteaias teiste seas ja ümisen ka trammis. “Sest lapsest tuleb laulja vist,” nii arvab vanaema. “On tal vast tuju lustilist!” nii muudkui kiidab ema. “Kas […]
“Tõde ja õigus I-V. 5 raamatut”
See oli läinud aastasaja kolmand veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. …
“Tõde ja õigus I”
“Tõe ja õiguse” I osa uustrüki alustekstiks on Tammsaare kogutud teoste VI köide 1981. aastast. Et seekord on tegu rahvaväljaandega, on ladusama loetavuse huvides võetud siin teksti veidi rohkem redigeerida kui eelmises tekstikriitilises väljaandes. 1920-ndail aastail oli kirjakeel alles normimisel, mistõttu oli ebaühtlane kirjutusviis tolle aja teostes tavaline. Romaani tegelaskõnes on säilitatud pea kõik rahvakeelsed […]
