“Suupill ja 500 tuubat”
Ilmar Külvet, tuntud näitekirjanikuna ja aktuaalsete pagulasprobleemide käsitlejana, on kirjutanud romaani noorest poisist, kes satub sõja keerisesse ja on sunnitud viibima pagulasena mitmes riigis. Autor kirjutab oma kangelase eluprobleemidest ja situatsioonidest, kuhu ta satub, ja vormib tema üldisest eluhoiakust saatuse, mis väga mitmeti erineb traditsiooniline “andeka, idealistliku noormehe” omast. Autor on võimeline looma atmosfääri üksikute […]
“Suur heitlus”
Mälestusi rahvusväeosade ajast ja vabadussõjast. /—/ Et ma olin suurema osa Vabadussõja ajast Soomusrongide diviisi staabis, olles diviisi ülema abi, siis keskuses oli võimalik saada ülevaade kogu sõja käigust. Teos on koostatud isiklikkude mälestuste, päevaraamatute, dokumentide ja Vabadussõja Ajaloo Komitee materjalide alusel. Et Vabadussõda ja iseseisvus olid I maailmasõja otsene tulemus, siis oli oluline tähtsus […]
“Suur isane kala akvaariumis”
Romaan, mille sündmustik hargneb kunstimiljöös läbi kunstnikust peategelase eraprobleemide prisma, keskendub loomingulise eneseteostuse ja keskkonnamõjustuste vahelise kuldse kesktee leidmisele.
“Suur retk”
Romaan Richard Maacki jälgedes. “Suntaris räägiti mulle, et Viljui ülemjooksu kandis on jõeke, mille nimi on Algui timirmit ja mis suubub Viljuisse. Selle lähedal metsas on suur vaskkatel, maast paistab välja vaid selle üks serv, nii et katla tegelik suurus on teadmata. Ehkki räägitakse, et sellesse mahub ära terve küla. Räägitakse veel, et (19.sajandi) kolmekümnendatel […]
“Suur Siberimaa”
Näidendiraamat Jaan Undusk (1958) on Eesti Teaduste Akadeemia liige ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor. Teadlasena on ta uurimistöö põhisuunad olnud kirjandusfilosoofia ja -teooria, eesti kirjanduse ajalugu, baltisaksa kirjandus- ja kultuuriruum. Ta on avaldanud novelle (“Sina, Tuglas”, 1986), romaani “Kuum” (1990), näidendid “Goodbye, Vienna (Gertrud)” (1999, laval 2002), “Quevedo” (2003, laval 2010), “Boulgakoff” (2006, laval […]
“Suve õdang”
Kogumikus avaldatakse üle neljakümne XVIII ja XIX saj. vahetuse kirjamehe Gustav Adolph Oldekopi (1755-1838) luuletuse ja luuletõlke, mis enamikus käsitlevad maaelu ja loodust idüllilises või humoristlikus laadis. Kirjandusteadlse A. Vinkeli ülevaatlik saatesõna ja kommentaarid avavad G. A. Oldekopi loomingu tähenduse omal ajal ja lähendavad seda tänasele lugejale.
“Suvekodumaa”
“Suvekodumaa” novellid on Livia Orase (s.o autori tegelik nimi) oma sõnade järgi kirjutatud umbes 18 aasta jooksul. Niminovell on pühendatud emale, sest selle tegevuskoht on äratuntavalt ema lapsepõlvekodu suur õunaaed. /—/ Ameerika-ainelised novellid peegeldavad suuremal või vähemal määral kirjaniku oma kogemusi Florida ülikoolilinnas Gainesvilles: pika subtroopilise suve kuumus, hirmutavad äikesetormid, küsimus, kuidas elada terava neegriprobleemiga […]
“Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest”
… “Suve” tuleb hinnata kui suurepärast humoristlikku jutustust. Nagu soe suvine päike saadab autori naeratav pilk jutustuse tegelasi igas nende teos ja toimetuses. Tootsi vempude ja Kiire äparduste koomikale lisanduvad Lutsu ülemeelikud mõttekäigud ja sõnadega kukerpallitamised, mis “Suvele” ta omapärase võlu ja värvingu annavad ja selle lugemise nauditavaks teevad.
“Suvi pääbul ja kinnijooks Raplas”
Madis kõiv on üks erakordsemaid vaimuandeid eesti kultuuris, tegu on mõtleja ja mõtestaja, kellele jaoks ei kehti tavavõõristus “füüsikute” ja “lüürikute” vahel, mõlemad maailmad on talle omad. Kirjanduses on Kõiv kaasa teinud juba ligi pool sajandit, ilukirjandustekstide avaldamisega on ta tegelnud aga alles alates 1980. aastatest. Ja kõivu puhul tähendab ilukirjanduski filosofeerimist: tema jutustuses vahelduvad […]
“Suvi”
Ühel ilusal kevadisel päeval saavad Ülesoo omad kirja: nende poeg Joosep tuleb varsti koju, kuhu ta kauemaks ajaks tahab jääda, et tervist parandada. Kiri on, nagu postitemplist näha, kaua teel olnud; ka on suur sinine kirjaümbrik teel palju kannatanud, otsekui oleks ta tulles mõne jaamavahe jalgsi pidanud kõmpima. …
“Suvi”
I ja II Pildikesi noorpõlvest Ühel ilusal kevadisel päeval saavad Ülesoo omad kirja: nende poeg Joosep tuleb varsti koju, kuhu ta kauemaks ajaks tahab jääda, et tervist parandada. Kiri on, nagu postitemplist näha, kaua teel olnud; ka on suur sinine kirjaümbrik teel palju kannatanud, otsekui oleks ta tulles mõne jaamavahe jalgsi pidanud kõmpima. …
“Suvitusromaan”
Noor tudeng Maare tahab kirjutada suvitusromaani. Ta suvitab talus ja kogub materjali. Romaani peategelaseks oleks küps kirjanik Reet, kes suvitab maal ja kogub ainet suvitusromaani jaoks … Talu tööperemees Ott, hüüdnimega “Kiimalaane Karu”, tudeng Aarne ja kunstnik Toivo jätavad jäljed Maare elukangasse ning Reeda romaaniplaani. Maare kuuleb-näeb linnasugulasi ning maarahvast päeval tööl, õhtul vestlemas ning […]
“Taalrimäng”
Euroopas kirjutati sel aastal palju raamatuid. Üks sakslane, nimega Büchner, katsus lugejatele selgeks teha, et maailmas mingit üleloomulikku ega jumalikku väge olemas ei ole, vaid on ainult jõud ja aine. Ja üks prantslane, nimega Gobineau, kinnitas, et kõik inimesetõud ei ole ühesuguse väärtusega, vaid on mõned, mis ära valitud ja teistest paremad. Need mõlemad õpetused […]
“Taalrimäng”
Sari: Eesti Romaanivara Pagulasena Rootsis elanud viljaka romaani- ja novellikirjaniku Arvo Mägi (1913-2004) romaan valgustab eestlaste käekäiku viimase saja aasta jooksul ühe suguvõsa – Taalrite (Taaldrite, Thalerite) viie põlvkonna perekonnaloo kaudu. Kirjanik keskendub eelkõige nendele perekondlikele seikadele, mis on olulised ühe suguvõsa kestmisest – kuramaažidele, kosjadele, pulmadele ja sündidele.
“Taaniel Tümmi tähelend”
Romaan. Raamat üsna kulunud, nagu tolle ajastu raamatud ikka.
“Taaniel Tümmi tähelend”
Sari: Eesti Romaanivara 1942. a. esmatrükis ilmunud romaan kuulub autori tuntumate romaanide hulka. See on tiheda olustikulise põhjaga romaan tööka ja tahtekindla moonakapoja kujunemisest rikkaks ärimeheks.
“Taara pidud taga selja”
Valimik lasteluulet Hiis haljendab, tammikus tuhiseb tuul, Sees kihab ja kahab ja sosistab huul. Näe, tuluke tõuseb ja lainetab leek Ning leegisse rehitseb roostetand mõõk. … Taskuformaat
“Taavet Soovere elu ja surm”
Saatesõna 1. trükile: Taavet Soovere kurvanäoline kuju ilmus minu silme ette viimaseil aastail enne maailmasõda. Paberile panin katkendeid tema elukäigust aastail 1914-1915. Maailmasõja kaasas käiv hingeline ja vaimne murrang oli siis juba mõjule pääsmas. Inimene kisti oma isiklikkude murede ja rõõmude juurest rahvaste ja inimkonna saatust kaasa elama; kutsuti oma saatuse sepitsemiselt rahvaste ja inimkonna […]
“Tabamatus”
Tabamatus – Jüri Vilmsi romaan. Et nad hakkavad mind Labernalt taga otsima, oli ju ette teada. Kuigi ma tõtt-öelda lootsin, et nad võibolla ei hakka. Või vähemalt ei hakka nii kiiresti. Lootsin seda ka pärast kirja, mille professor Lootsar Tartust käsipostiga mulle augusti algul oli saatnud. Sealt selgus, et Tartus oli SD mind juba otsimas […]
