“Ümera jõel”
[…] Esialgu näis mulle liiga raske olevat kirjutada ja kirjeldada seda, mida pole näinud, millest pole kuulnudki, ainult lugenud. Aga mõtted ja kujutlused oma rahva minevikust, selle põnevamatest momentidest ei jätnud mind, ja 1925. aastal hakkasin materjali koguma ja visandeid kirjutama Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Käisin kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppisin sellekohase kirjanduse […]
“Ümera jõel”
Romaan kujutab eestlaste võitu raudrüütlite ja nende kannupoiste üle Ümera jõel aastal 1210. Eellugudena kujutatakse romaanis lätlaste röövretke Ugandisse paar aastat varem, eestlaste poolenisti ebaõnnestunud sõjakäiku Beverina vastu ja lätlaste teistkordset retke Sakalasse, millele järgneb eestlaste ebaõnnestunud Võnnu ründamine, mis aga lõpeb tagaajajate veresaunaga Ümera jõel.
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Uneskõndija”
Luuletaja neljas kogu on kammerlik, sisekaemuslik, katse tungida reaalse ja irreaalse piirimaale. Taskuformaat
“Unesnõiduja. 2006 kuni Mehhiko”
Pärast kooli hiilisin metsa, võtsin puuõõnest kiiritusefiltri ja lõin naaskliga sinna mõned augud ning panin filtri puuõõnde tagasi. Kodus tegi vanaisa pannkooke, need olid head, kuid veelgi parem oli mõte sellest, kuidas puhkeb sõda ja meie külale visatakse tuumapomm. Minu pinginaaber tõmbab kopsud veel saastumata õhku täis, jookseb metsa, haarab puuõõnest filtri ja surub selle […]
“Unikiri”
Pärtel Ekmani romaanis “Unikiri” arenevad kolmekümneaastaste – meie kaasaegsete – mehe ja naise tavalised töösuhted sügavaks kõikehaaravaks kiindumuseks. Toimub see aga tänu riskirohketele seikadele ja mitmetele katsumustele, millest nimikangelased tänu heale õnnele ja enda nutikusele võluva paarina välja tulevad. Lugejat paelub raamatus tänapäeva Eesti selgesti äratuntav eluolu – värvikad killud küll Tartust ja Tallinnast, küll […]
“Uputus”
Romaan Jurnas vähkreb Taevaranna tarenurgas voodil. Varahommikuses hämus ei seleta silm asjade ja nägemuste vahet. Pikad unelained ujutavad üle meelte, kisuvad lühikesteks virvendusteks ja lahenevad lõpuks uduks, mis kõik piirid ja vahemaad kokku sulatab. Kell tiksub tareseinal katkendlikult ja hädiselt, kilk kriiksub roosteselt savimüüri vahel ja tõuk nagistab kõrva ääres. Voodigi kägiseb liigutuste järgi. Häälte […]
“Urikivist ristimisastjani”
Juba mitmendat korda jookseb Tuurhalli väike võsu Siim Kotkaneeme kaldale, et seal seista ning üksisilmi mere poole sihtida. Tuuled puhuvad ja võimsalt laiub mere avar roheline pind. Taevas on tohutu ning vee kohal lai vaatepilt. Siit ei tõuse puid ega künkaid silma segama, siin on nii mõõtmatult avar, et hing tahaks sulada mere kohinaga ühte. […]
“Urmas ja Merike”
K.A. Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, vabamehi, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele. Esikaanel plekk
“Urmas ja Merike”
Lugu aasta 1000 ümber. Koloriitse eesti suurkirjaniku Karl August Hindrey “Urmas ja Merike” (I osa esmatrükk 1935, II osa 1936) on kriitikute hinnangul autori parimaid ja ka hinnatuimaid romaane. Romaan pälvis 1937. aastal Konstantin Pätsilt riigivanema auhinna. “Urmas ja Merike” annab ereda ja tõepärase sissevaate Muinas-Eesti ühiskonda. Tegevus, mida raamib armastusromaanile iseloomulik suhetepinge, toimub autori […]
“Uskmatu Toomas”
Raimond Kolk on luuletaja ja prosaist, kelle nime ümber on vahel olnud vaidlusi ta isikliku ning kartmatult väljendatud arvamiste pärast. Käesolev uus novellikogu aga koosneb inimeste argipäeva saatuse ja hingeelu vaatlevatest lühematest ja pikematest paladest. Tänapäeva tavalise inimese probleemid, ta mured ja rõõmud ja ta hoiak kõikjalt pealerõhuva võõra maailma vastu on edasi antud nüansirikkalt […]
“Usutunnistus: 250 kaksikvärssi aastaist 1984-1987”
Aforistlikus värsiraamatus on mõttehetki ja elupeegeldusi inimese sünnist surmani ja armastust vihkamiseni. Taskuformaat
“Uus evangeelium”
Voldemar Õuna kaheosaline “Uus evangeelium” valgustab üht Eesti ajaloo pöördelisemat aega – aastaid 1939-1941 alates baaside lepingust kuni Saksa vägede saabumiseni. See ajaraam Teise maailmasõja alguses hõlmab Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone ja kõike muud, mille tõi kaasa esimene Nõukogude aasta. Voldemar […]
“Uus evangeelium”
Voldemar Õuna kaheosaline “Uus evangeelium” valgustab üht Eesti ajaloo pöördelisemat aega – aastaid 1939-1941 alates baaside lepingust kuni Saksa vägede saabumiseni. See ajaraam Teise maailmasõja alguses hõlmab Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone ja kõike muud, mille tõi kaasa esimene Nõukogude aasta. Voldemar […]
“Uus evangeelium” 1. ja 2. osa
Romaan, 1. ja 2. osa. Kui V. Õuna eelmise teose “Viis paari susse” tegevus toimus Leningradis, siis käesolevas mahukas romaanis käsitletakse elu Tallinnas esimesel punase okupatsiooni aastal. Me näeme, kuidas uus võim sirutab oma käed rahus elavate inimeste järele, me näeme, kuidas toimub inimeste moondumisprotsess järjest kõveneva surve all. Romaani sündmustik areneb laiahaardeliselt mitmes ühiskonnakihis, […]
“Vaba Eesti tähistel”
Valimik tsensuurivaba eesti mõttelugu aastaist 1948-64. Projektijuht: Peeter Tõnus. Koostanud ja toimetanud Hellar Grabbi, Ivo Iliste ja Vahur Linnuste. Aastail 1948-1964 ilmus Rootsis ajakiri “Vaba Eesti”. Koos USA-s, Kanadas ja Austraalias rajatud harutoimetustega hõlmas see oma tegijate ja kaastöölistena kogu läänemaailma vaba- ja vabadusmeelset noorema põlvkonna eesti rahvuslikku haritlaskonda. Käesolev raamat esitab “Vaba Eesti” veergudelt […]
“Vaba pattulangemise seadus”
Kui Te pole päris kindel, et: inimesed põgenesid paradiisist; Noa laevas polnud ainsatki looma; Paabeli torn sai tegelikult valmis; Jumal ongi Kurat ja vastupidi; Tallinn on Tartu äärelinn ja vastupidi; tarkus on rumaluse eriti jõhker vorm; ja veel samas vaimus edasi, siis võiks see raamat Teile huvi pakkuda. Raamat on pühendatud neile, kelle poolest võinuks […]
“Vaba valik”
Oma teises luuleraamatus liigub autor ajas ja läbi aja, erinevates rollides ja valikuvõimalustes, mis kõik koonduvad ühe naise, ühe inimese eluks.
“Vabaduse väraval”
Kultuur ja sõda Jälle on jõudnud suured arutegemise päevad. Jälle oleme tõmmatud ajalooliste sündmuste saatuslikusse virusse. Juba teine kord ühe aastakümne tagant. Meie sugupõlv elab ja sureb suurel ajal. Suurema jaoks olgu hoitud need, kes tulevad! /—/ Eesti mõttelugu 45. Sari: Eesti Mõttelugu
“Vabadusvõitleja paguluses”
Näiteid Ignas Tõrmküla elutööst See raamat on pühendatud neile eestlastele, kes kahekümnenda sajandi neljakümnendate aastate katastroofis hukkusid. – Ignas Tõrmküla Sisukord: Saateks; Biograafilisi andmeid; Põllumeeste erakonna teenistuses Läänemaal; Mis juhtus Tondil 1. detsembril 1924.a.; Sügis Eestis 1939.a.; Kartused ja lootused baaside ajajärgul; Eesti enamlased – mälestusi ja mõtisklusi; Käpp pannakse peale; Tallinnast Raplasse; Karu käpa […]
