“Teispool merd”
Elmar Lang, endine matemaatikaõpetaja, nüüd matemaatik ühes Stokholmi elukindlustusseltsis, pigistas simad kinni ja toetas pea vastu vaguniseina. Ta oli teel, et mõnisada kilomeetrit oma elukohast lõuna pool veeta ühes pansionaadis oma suvepuhkust koos naise ja kahe tütrega. Ilma et ta oma pead oleks liigutanud, praotas ta silmad ja vaatas laugude vahelt. Jah, kõik oli korras. […]
“Tiiger, tiiger”
Romaani peategelane Taavi Valk teeb turismisõidu Rootsist Eestisse. Ta jälgib ja hindab, kõrvutab ja vastandab, tunneb end kodus olevat – ja ei tunne.
“Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele”
Raamat, mida te käes hoiate, aitab suurepärasel moel otsida selgitusi kaasajal üha rohkemaid peresid puudutavatele vastuseta küsimustele: miks muutuvad meie lapsed üha hüperaktiivsemaks, autistlikumaks, miks nende areng ei suju või kulgeb läbi tagasilöökide, miks nad meditsiini tormisest arengust hoolimata nii sageli haigestuvad.
“Toomas Tamm”
August Mälgu uus teos, nagu nähtub pealkirjastki, on isikuromaan. Sündmustik areneb talumiljöös, kuid ulatub üle mitme pinna – palvemaja ja puukoolini ja veel kaugemalegi. See võiks aset leida ka mujal, sest pearõhk on pandud inimesele, tugevale isiksusele, kes oma elutunglustes satub konflikti saatuse arenguga. Pinevus raamatus tõuseb pidevalt ja elukäsitlus kasvab võimsaks ning haaravaks. “Toomas […]
“Tõotatud maa”
Minu esimesed mälestused selles maises elus algavad Raudna jõega, Päri Mäemetsaga, Heimtali mõisaga (kus ma muide esmakordselt päevavalgust nägin), Tobra vesiveskiga, Kihva ja Kamara paisuga ning kulgevad üle sinialliku järve ja moreenküngastikkude Loodi Põrguoru ja Paistu kalmistu (kus puhkavad mu esivanemate põrmud) kaudu minu päriskodusse Holstres. Üks põliselt vabade “Murressä” külaseppade järeltulijaist sai minu isaks. […]
“Torn üle metsa”
Mõis ja mõisaelu kunagises eesti ühiskonnas on muutunud kaugeks mälestuseks, kuigi meie hulgas leidub veel palju neid, kes seda isiklikult kaasa on elanud. Üks selliseid on kirjanik Pedro Krusten, kelle lapsepõlv möödus mõisamiljöös. Tavalisele inimesele on mälestused mõisast ühiskondlikult kibedad ja karmid, kuid samas ka romantilised ning meelekujutust erutavad. Niisama on see ka Krusteniga, kelle […]
“Toselli serenaad”
10-ne aastase vaikimise järele astub autor uuesti lugejate ette ilukirjandusliku teosega. Selles leidub jutustusi, novelle ja dialooge, mis on korraldatud kolme tsüklisse: Meie aja muinasjutte, Kahekõned ja Lugusid paradoksaalsest olendist. Sümmeetriliselt üles ehitatud teose üldpealkiri pärineb raamatu pikimast novellist. Teose keskseiks motiivideks on aeg ja inimene. Autori sõrm on pingsalt ajatuiksoonel jälgides inimest ja tema […]
“Tõus ja mõõn” I & II osa. 2 raamatut
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Tõus ja mõõn” I osa
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Trooja väljadel”
Trooja väljadel on ebatavaline teos eesti kirjanduses, ulatudes ajaliselt kaugemale minevikku, kui Karl Ristikivi ja Ain Kalmuse looming ajaloolistel teemadel. Oma raamatu kohta on autor öelnud ühes intervjuus: “Mind kehutas tahe, edasi anda mingit pilti kreeka pronksaja maailmast. Pidin muidugi paar korda Kreekas käima ja need sõidud kujunesid suurteks elamusteks. Jällegi haaras mind too müstiline […]
“Tsaarikullist kolme leopardini”
Mälestustegondliga kauge mineviku sadamais ja Vaba Eesti õnnistuses … Unelmatemajake strelnas “Käesoleva sajandi algul siirduvad Liivi kubermangust Venemaale kaks noort inimest. Nagu romantilised lendputukad, kelle õnnelend hästi korda läinud, kellele saatus kõigiti soodus on – laskuvad nad suure ning salapärase maa kultuuri, kunstide ja võimaluste õitekobarasse: üks Peterburi linna, teine Saraatovi, Nižni Novgorodi ja Volga […]
“Tulimuld 1951 nr 3”
Sisukord H. Visnapuu: Viimne kevad. Luuletus. H. Visnapuu: Millal sünnib inimene? K. Rumor: Ekstaas. H. Parrest: Kes oli see luuletaja? Artikkel. R. Kolk: Luuletusi. A. Mägi: Noor Visnapuu. Artikkel. A. Viirlaid: Luuletusi. S. Ekbaum: Vana aed. B. Kangro: Ränikivist Linnutee poole. Artikkel. A. Thoen, E. Purje, J. Kork, A. Müürsepp, A. Mändla, I. Lehiste, S. […]
“Tulimuld 1954 nr 2”
Sisukord B. Kangro: Väike kevadtsükkel. V. Uibopuu: Inimene siin ja sääl. A. Mägi: Viimsed humanistid? E. Krants: Luuletusi. G. Helbemäe: T. S. Eliot – ajavaimu ja ajatu vaimu luuletaja. I. Vainu: Nr: 128 (3051). 9. aastakäik. J. Kaup: Tõiku, kokkuvõtteid ja hinnanguid. S. Raatma: Luuletusi. I. Mikiver: Maali ja muusika osa sõnalavastuskunstis. – M. Jürma: […]
“Tulimuld 1956 nr 4”
Sisukord R. Kolk: Luuletusi. A. Oras: Eesti luule vaimsusest. K. Lepik: Kaks laulu. M. Jürma: Kirjanik jumalaotsingul. A. Rannit: Värsse Wiiraltist. J. Aunver: R. Roht mälupeeglis. G. Benn: Kaks luuletust. I. Talve: Eestlasi Soome põllutöökoolides enne I maailmasõda. G. Helbemäe: Suurlinnas. D. M. Türner: Suvesaarel. – E. Reining: Rambivalgus süttib. E. Kolk: Ekskurssioon kodukülla. W. […]
“Tulimuld 1957 nr 2”
Sisukord T. Reijonen-Uibopuu: Nüüdiskunsti kriis. K. Rumor: Kõlad ja ebakõlad. A. Kivikas: Tervitus 60-aastasele Pedro Krustenile. A. Mägi: Luuletusi. A. Meikup: Meie seltse silmitsedes. I. Jaks: Vuoksi ääres. V. Pekomäe: “Lähtun inimesest…” G. Suits: Anna Haava. K. Lepik: Kaks luuletust. A. Mägi: Ja siiski! A. Aspel: Betti Alveri lüürika. R. Kolk: Raamat rannakülast. H. Salu: […]
“Tulimuld 1957 nr 3”
Sisukord P. Krusten: Tähtede kumal lendavad linnud. H. Parrest: Kellele kirjutab eesti kirjanik? J. Kork: Poeedi elu ja surm. A. Rannit: Väike jalutuskäik taide ja looduse silmapilk. A. Meikup: Meie seltse silmitsedes. A. Rannit: Kolm pitserit. E. Reining: Mingitud realism. J. Mägiste: Ununenud eesti sõnu. O. Parlo – Jumalaotsinguist ajakaugustes. J. Aunver: Meie kiriku usulise […]
“Tulimuld 1957 nr 5”
Sisukord E. Roos: Demokraatia kriitikat demokraatlikust Ateenast. K. Lepik: Neli laulu. E. Öpik: Teiste maailmade külastamisest. G. Helbemäe: Maakera süda. E. Kõks: Lehekülgi kirjutamata päevikust. S. Raatma: Neli lühipala. H. v. Hofmannsthal: Valik aforisme. A. Mägi: Lõuna-Eesti, Meie maa IV. J. Mägiste: Setude nimetusest. R. Kolk: Luuletusi. J. Lepiksaar: Rahvalikest linnunimedest. A. Murakin: Märkmeid Imre […]
“Tulimuld 1958 nr 2”
Sisukord A. Rannit: Marie Under 75. M. Jürma: Marie Under ja ta maapaoluule. N. Kaja: Kaks lühilugu. A. Taska: Rahvus ja kultuur. A. Vihalemm: Kalad ja kaldad. I. Mikiver: Isiksuse struktuurist meie proosakirjanduses. Inglise lüürikat. O. Mikiver: Sõnul seletamatu seletamisest. A. Pihlak: Kõige olemus. A. Murakin: Kas teelahkmel? J. Mägiste: “Kalevipoeg” soome keeli. K. Thomasson: […]
“Tulimuld 1958 nr 3”
Sisukord K. Lepik: Neli laulu. A. Suits: Tõsta lipp!. K. Rumor: Vanitas. A. Oras: Marie Underi luule. P. Pettai: Tiigrimaa kajad. E. Pütsep: Kuuekümnene Ole. A. Parts: Eesti-Vene piiri muudatusi ja piiritagustest eestlastest. M. Pihla: Lepatriinu. D. M. Türner: Dünaamilised draamad degenereeruvast lõunast. J. Mägiste: Märkmeid mordvalasist ja nende kirjandusest. Soome luulet. A. Aspel: Aleksis […]
