“Suvitusromaan”
Noor tudeng Maare tahab kirjutada suvitusromaani. Ta suvitab talus ja kogub materjali. Romaani peategelaseks oleks küps kirjanik Reet, kes suvitab maal ja kogub ainet suvitusromaani jaoks … Talu tööperemees Ott, hüüdnimega “Kiimalaane Karu”, tudeng Aarne ja kunstnik Toivo jätavad jäljed Maare elukangasse ning Reeda romaaniplaani. Maare kuuleb-näeb linnasugulasi ning maarahvast päeval tööl, õhtul vestlemas ning […]
“Taalrimäng”
Euroopas kirjutati sel aastal palju raamatuid. Üks sakslane, nimega Büchner, katsus lugejatele selgeks teha, et maailmas mingit üleloomulikku ega jumalikku väge olemas ei ole, vaid on ainult jõud ja aine. Ja üks prantslane, nimega Gobineau, kinnitas, et kõik inimesetõud ei ole ühesuguse väärtusega, vaid on mõned, mis ära valitud ja teistest paremad. Need mõlemad õpetused […]
“Taalrimäng”
Sari: Eesti Romaanivara Pagulasena Rootsis elanud viljaka romaani- ja novellikirjaniku Arvo Mägi (1913-2004) romaan valgustab eestlaste käekäiku viimase saja aasta jooksul ühe suguvõsa – Taalrite (Taaldrite, Thalerite) viie põlvkonna perekonnaloo kaudu. Kirjanik keskendub eelkõige nendele perekondlikele seikadele, mis on olulised ühe suguvõsa kestmisest – kuramaažidele, kosjadele, pulmadele ja sündidele.
“Taevas ei maksa protsente”
Romaan. Ma olin kord väga õnnelik. Noil päevil olid pirnid peagu nii suured kui mu pea ja palju mahlasemad kui praegu. Rattasõitjad olid väga kõrgel üleval, ma võisin koertel ratsutada ja kord jooksin ühe hobuse kõhu alt läbi. Ka õhk oli tollal selgem ja puhtam, ei vajatud sigarette, et elust rõõmu tunda, piisas jaheda puhta […]
“Tallermaa”
Reisikirjeldus tuhandete põldude maalt “Proloog – Või kas inimene tunneb loodust? – Ikka tunneb! Peaaegu igaühel on kas mere ääres või metsatukas oma krunt suvilaga. – Suvilad, väliskohvikud, tantsupaviljonid, kiiged! Sinna ei pääse loodus ligigi. – Vahest tahate ütelda, et loodust õpib tundma alles jalutuskäikudel värisevate haabade all? – Jutt hakkab juba jumet võtma. – […]
“Talu”
Ilmar Jaksi tugevus kirjanikuna on seisnenud peamiselt ta novellide psühholoogilises ja üllatuslikus vaatenurgas. Üllatuslik on ka ta käesoleva romaani traditsioonipärase teema juurde asumine. Lihtsa pealkirja «Talu» taga peitub selle mõiste nagu mingit metafüüsilist ideed kehastava üksuse mõju kuuele sellega seotud inimesele. Talu vanatestamentliku käsu haardesse tõmmatud tegelased elavad seda käsku läbi erineval viisil. Raamat on […]
“Talvepaleest Lubjasaarele”
Romaan Maalikunstnik professor Johann Köler (Köhler, Köhler-Wiljandi, 1826-1899) oli möödunud sajandi teisel poolel eesti avaliku elu keskseid kujusid, samuti tunnustatumaid portreemaalijaid kogu Vene impeeriumis. Oma elukäigust ja reisimälestustest on ta usutlejaile mõndagi jutustanud või siin-seal ise killukesi kirja pannud. Käesolevas on need kokku kogutud ja seosesse viidud. Juurdelisatud reproduktsioonid ta teoseist valgustavad autentse materjalina omalt […]
“Tammine rahvas” I ja II osa. 2 raamatut
I osa sisukord: Gustav Ränk: Eestluse raudvara Joh. Kõpp: Mälestusi ühest eesti kodust võõrsil Herman Rajamaa: Mõningaid jooni eestluse säilitamispüüdeist koolide kaudu enne iseseisvust Maria Kleitsman: Eesti laps võõras miljöös Heinrich Mark: Eesti kool Rootsis Udo Juuno: Stokholmi Eesti Algkool (1945-1952) E. Raunvee: Ülevaade Hälsingborgi Eesti Algkooli ja Täienduskooli loomisest ja tegevusest J. Tavast: Märkmeid […]
“Tants hämarusse”
Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid käratsevad jultunult katustel. Issanda õnnistav käsi on linna kohal, jutlustavad papid. Tema Kõrgeausus, linna lääniisand peapiiskop Martin – rahva hulgas Paks-Mardikas kutsutud – suvatseb linna läbireisil külastada ning linna müürida vahel öö puhata. […]
“Tee ja tõde”
Ester tuleb koolist. Ta tuleb täna pisut hiljemini tavalisest, sest koolis oli veel teha üks töö varstise näituse jaoks. Ester joonistab musta tushiga ja kirjutab shrifte värvilistele paberitele rondoo- ja muude sulgedega. Tähti ta kaunistab igasuguste joontega. Joonistmine annab talle teatud rahuldust, nagu nõiuks ta osakese maailmast paberile oma käe abil. Must tushs maalib valgele […]
“Tee tagasi”
Haige kohendas end paremini istuma ja puuris pilgu sängi ees istuva arsti väsinud näkku. “Doktor Urm, te teate väga hästi, et mul ei ole veel enam mingit lootust. Miks te püüate seda ikka veel minu eest varajata?” Arst tundis end ebamugavalt selle läbitungiva pilgu ees, mis teda kaua ja kangekaelselt fikseeris. Ta kohmakas kogu tundus […]
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Teekond läbi öö. Neljas osa”
Kui läksime lahku ja surusime kuumalt üksteise kätt, andis ta mulle kaasa oma südame ja ütles – hoia seda. Nüüd kiusab mind vahel seesugune mõte, et kui kord jälle kohtan toda sõpra, kes andis mulle hoiule nii tulikalli eseme, ütleme, kas homme, tunahomme või veel mõne kaguema päeva pärast, kas ta siis ei hakka kohe […]
“Teisele rannale”
Põlised tammed, kalatiigid, jasmiini- ja sirelipõõsad mõne üksiku pargipingi ümber, see oli meie kunagine mängumaa. Teisel pool laia raudvõrestikuga väravat asus meile vaenulik maailm. Linna piirid avardusid üha, laialipillatud majade kujul ulatusid ta katsesarved pargi tagamaale ning veelgi pisut linnasüdame suunas oli kerkinud juba agul. Mere pool ei olnud veel tänavaid rajatud, avardusid ainult heinamaad, […]
“Teispool merd”
Elmar Lang, endine matemaatikaõpetaja, nüüd matemaatik ühes Stokholmi elukindlustusseltsis, pigistas simad kinni ja toetas pea vastu vaguniseina. Ta oli teel, et mõnisada kilomeetrit oma elukohast lõuna pool veeta ühes pansionaadis oma suvepuhkust koos naise ja kahe tütrega. Ilma et ta oma pead oleks liigutanud, praotas ta silmad ja vaatas laugude vahelt. Jah, kõik oli korras. […]
“Tiiger, tiiger”
Romaani peategelane Taavi Valk teeb turismisõidu Rootsist Eestisse. Ta jälgib ja hindab, kõrvutab ja vastandab, tunneb end kodus olevat – ja ei tunne.
“Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele”
Raamat, mida te käes hoiate, aitab suurepärasel moel otsida selgitusi kaasajal üha rohkemaid peresid puudutavatele vastuseta küsimustele: miks muutuvad meie lapsed üha hüperaktiivsemaks, autistlikumaks, miks nende areng ei suju või kulgeb läbi tagasilöökide, miks nad meditsiini tormisest arengust hoolimata nii sageli haigestuvad.
“Toomas Tamm”
August Mälgu uus teos, nagu nähtub pealkirjastki, on isikuromaan. Sündmustik areneb talumiljöös, kuid ulatub üle mitme pinna – palvemaja ja puukoolini ja veel kaugemalegi. See võiks aset leida ka mujal, sest pearõhk on pandud inimesele, tugevale isiksusele, kes oma elutunglustes satub konflikti saatuse arenguga. Pinevus raamatus tõuseb pidevalt ja elukäsitlus kasvab võimsaks ning haaravaks. “Toomas […]
“Tõotatud maa”
Minu esimesed mälestused selles maises elus algavad Raudna jõega, Päri Mäemetsaga, Heimtali mõisaga (kus ma muide esmakordselt päevavalgust nägin), Tobra vesiveskiga, Kihva ja Kamara paisuga ning kulgevad üle sinialliku järve ja moreenküngastikkude Loodi Põrguoru ja Paistu kalmistu (kus puhkavad mu esivanemate põrmud) kaudu minu päriskodusse Holstres. Üks põliselt vabade “Murressä” külaseppade järeltulijaist sai minu isaks. […]
“Torn üle metsa”
Mõis ja mõisaelu kunagises eesti ühiskonnas on muutunud kaugeks mälestuseks, kuigi meie hulgas leidub veel palju neid, kes seda isiklikult kaasa on elanud. Üks selliseid on kirjanik Pedro Krusten, kelle lapsepõlv möödus mõisamiljöös. Tavalisele inimesele on mälestused mõisast ühiskondlikult kibedad ja karmid, kuid samas ka romantilised ning meelekujutust erutavad. Niisama on see ka Krusteniga, kelle […]
