“Tammine rahvas” II osa
Kaks aastakümmet rahvuslikku tegevust. Sisukord: J.O. Lauri – Kaks aastakümnendit eestlaste teenistuses; I Eesti Komitee 1944-1964 – Madis Üürike; – Eesti poliitiline põgenik rootsi ühiskonnas; – Eesti Komitee struktuuriline kujunemine; – Eesti Komitee tegevusest; – Isikuid Eesti Komitee juhtimisel; – Hinnang ja tulevikuväljavaated; – Eesti Komitee-sidepidaja ja keskasutus; Adelaide Lemberg – Eesti Komitee naissektsioon esimesel […]
“Tants hämarusse”
Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid käratsevad jultunult katustel. Issanda õnnistav käsi on linna kohal, jutlustavad papid. Tema Kõrgeausus, linna lääniisand peapiiskop Martin – rahva hulgas Paks-Mardikas kutsutud – suvatseb linna läbireisil külastada ning linna müürida vahel öö puhata. […]
“Tee ja tõde”
Ester tuleb koolist. Ta tuleb täna pisut hiljemini tavalisest, sest koolis oli veel teha üks töö varstise näituse jaoks. Ester joonistab musta tushiga ja kirjutab shrifte värvilistele paberitele rondoo- ja muude sulgedega. Tähti ta kaunistab igasuguste joontega. Joonistmine annab talle teatud rahuldust, nagu nõiuks ta osakese maailmast paberile oma käe abil. Must tushs maalib valgele […]
“Tee tagasi”
Haige kohendas end paremini istuma ja puuris pilgu sängi ees istuva arsti väsinud näkku. “Doktor Urm, te teate väga hästi, et mul ei ole veel enam mingit lootust. Miks te püüate seda ikka veel minu eest varajata?” Arst tundis end ebamugavalt selle läbitungiva pilgu ees, mis teda kaua ja kangekaelselt fikseeris. Ta kohmakas kogu tundus […]
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Teekond läbi öö. Neljas osa”
Kui läksime lahku ja surusime kuumalt üksteise kätt, andis ta mulle kaasa oma südame ja ütles – hoia seda. Nüüd kiusab mind vahel seesugune mõte, et kui kord jälle kohtan toda sõpra, kes andis mulle hoiule nii tulikalli eseme, ütleme, kas homme, tunahomme või veel mõne kaguema päeva pärast, kas ta siis ei hakka kohe […]
“Teisele rannale”
Põlised tammed, kalatiigid, jasmiini- ja sirelipõõsad mõne üksiku pargipingi ümber, see oli meie kunagine mängumaa. Teisel pool laia raudvõrestikuga väravat asus meile vaenulik maailm. Linna piirid avardusid üha, laialipillatud majade kujul ulatusid ta katsesarved pargi tagamaale ning veelgi pisut linnasüdame suunas oli kerkinud juba agul. Mere pool ei olnud veel tänavaid rajatud, avardusid ainult heinamaad, […]
“Teispool merd”
Elmar Lang, endine matemaatikaõpetaja, nüüd matemaatik ühes Stokholmi elukindlustusseltsis, pigistas simad kinni ja toetas pea vastu vaguniseina. Ta oli teel, et mõnisada kilomeetrit oma elukohast lõuna pool veeta ühes pansionaadis oma suvepuhkust koos naise ja kahe tütrega. Ilma et ta oma pead oleks liigutanud, praotas ta silmad ja vaatas laugude vahelt. Jah, kõik oli korras. […]
“Tiiger, tiiger”
Romaani peategelane Taavi Valk teeb turismisõidu Rootsist Eestisse. Ta jälgib ja hindab, kõrvutab ja vastandab, tunneb end kodus olevat – ja ei tunne.
“Tõotatud maa”
Minu esimesed mälestused selles maises elus algavad Raudna jõega, Päri Mäemetsaga, Heimtali mõisaga (kus ma muide esmakordselt päevavalgust nägin), Tobra vesiveskiga, Kihva ja Kamara paisuga ning kulgevad üle sinialliku järve ja moreenküngastikkude Loodi Põrguoru ja Paistu kalmistu (kus puhkavad mu esivanemate põrmud) kaudu minu päriskodusse Holstres. Üks põliselt vabade “Murressä” külaseppade järeltulijaist sai minu isaks. […]
“Tormiaasta” I&II osa. 2 raamatut
Inimvaim saab suureks võidus ja ka kaotuses, isegi alanduses, kui võideldakse õilsate aadete eest. I. “EESTI TULEVIK me kõikide siht, mille eest tuleb surra või võita!” kajas rautatud saabaste taktis marssivate sõdurite laul. Näärikuu külmast ilmast hoolimata seisatas rahvas uudistama. See, ehkki aastate kestel tavaliseks muutunud pilt – eesti sõdurite üksus saksa välihallis vormis – […]
“Torn üle metsa”
Mõis ja mõisaelu kunagises eesti ühiskonnas on muutunud kaugeks mälestuseks, kuigi meie hulgas leidub veel palju neid, kes seda isiklikult kaasa on elanud. Üks selliseid on kirjanik Pedro Krusten, kelle lapsepõlv möödus mõisamiljöös. Tavalisele inimesele on mälestused mõisast ühiskondlikult kibedad ja karmid, kuid samas ka romantilised ning meelekujutust erutavad. Niisama on see ka Krusteniga, kelle […]
“Toselli serenaad”
10-ne aastase vaikimise järele astub autor uuesti lugejate ette ilukirjandusliku teosega. Selles leidub jutustusi, novelle ja dialooge, mis on korraldatud kolme tsüklisse: Meie aja muinasjutte, Kahekõned ja Lugusid paradoksaalsest olendist. Sümmeetriliselt üles ehitatud teose üldpealkiri pärineb raamatu pikimast novellist. Teose keskseiks motiivideks on aeg ja inimene. Autori sõrm on pingsalt ajatuiksoonel jälgides inimest ja tema […]
“Tõus ja mõõn” I & II osa. 2 raamatut
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Tõus ja mõõn” I osa
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Trooja väljadel”
Trooja väljadel on ebatavaline teos eesti kirjanduses, ulatudes ajaliselt kaugemale minevikku, kui Karl Ristikivi ja Ain Kalmuse looming ajaloolistel teemadel. Oma raamatu kohta on autor öelnud ühes intervjuus: “Mind kehutas tahe, edasi anda mingit pilti kreeka pronksaja maailmast. Pidin muidugi paar korda Kreekas käima ja need sõidud kujunesid suurteks elamusteks. Jällegi haaras mind too müstiline […]
“Tsaarikullist kolme leopardini”
Mälestustegondliga kauge mineviku sadamais ja Vaba Eesti õnnistuses … Unelmatemajake strelnas “Käesoleva sajandi algul siirduvad Liivi kubermangust Venemaale kaks noort inimest. Nagu romantilised lendputukad, kelle õnnelend hästi korda läinud, kellele saatus kõigiti soodus on – laskuvad nad suure ning salapärase maa kultuuri, kunstide ja võimaluste õitekobarasse: üks Peterburi linna, teine Saraatovi, Nižni Novgorodi ja Volga […]
“Tulimuld 1951 nr 3”
Sisukord H. Visnapuu: Viimne kevad. Luuletus. H. Visnapuu: Millal sünnib inimene? K. Rumor: Ekstaas. H. Parrest: Kes oli see luuletaja? Artikkel. R. Kolk: Luuletusi. A. Mägi: Noor Visnapuu. Artikkel. A. Viirlaid: Luuletusi. S. Ekbaum: Vana aed. B. Kangro: Ränikivist Linnutee poole. Artikkel. A. Thoen, E. Purje, J. Kork, A. Müürsepp, A. Mändla, I. Lehiste, S. […]
“Tulimuld 1954 nr 2”
Sisukord B. Kangro: Väike kevadtsükkel. V. Uibopuu: Inimene siin ja sääl. A. Mägi: Viimsed humanistid? E. Krants: Luuletusi. G. Helbemäe: T. S. Eliot – ajavaimu ja ajatu vaimu luuletaja. I. Vainu: Nr: 128 (3051). 9. aastakäik. J. Kaup: Tõiku, kokkuvõtteid ja hinnanguid. S. Raatma: Luuletusi. I. Mikiver: Maali ja muusika osa sõnalavastuskunstis. – M. Jürma: […]
“Tulimuld 1956 nr 4”
Sisukord R. Kolk: Luuletusi. A. Oras: Eesti luule vaimsusest. K. Lepik: Kaks laulu. M. Jürma: Kirjanik jumalaotsingul. A. Rannit: Värsse Wiiraltist. J. Aunver: R. Roht mälupeeglis. G. Benn: Kaks luuletust. I. Talve: Eestlasi Soome põllutöökoolides enne I maailmasõda. G. Helbemäe: Suurlinnas. D. M. Türner: Suvesaarel. – E. Reining: Rambivalgus süttib. E. Kolk: Ekskurssioon kodukülla. W. […]
