“Hommikust keskpäevani”
Elupilte ja mälestusi Sisukord: Jõesõit; Talu; Küla; Rand ja meri; Sõja ajal; Tartust Peipsini; See Sõrvemaa; Kümme vilja-aastat; Kuressaares ja Vilsandil; Reisid lõunasse ja itta; Uue elujärgu algus. (paberkaaned puuduvad)
“Homne päev”
Järg romaanidele “Oma veri”, “Võõras veri”, “Keerdsõlmed”, “Teised tuuled”. Homne päev on lootus. Homne inimene ise pühapäeva-riietuses. Homne viib edasi, eilne jäi maha, ning tänastes vaevades oigamine on tappev. Inimene on otsekui maapõu, mille kihtides leidub selliseidki uskumatuid purskeid, mida ta ise sinna pole peitnud ega talletanud. Süda käsib loota, sest ainult tarkusega üksi jääks […]
“Hüljatud tõed”
Neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe… Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Marie Under Äsjamöödunud näis veel tagantjärele haruldase aastana. Kevad oli saabunud vara ja jõulude kellahelin kõlanud sügise helduse soojuses. Uusaasta aga viskas valged sulgvaibad üle majakatuste ja tõmbas toreda rüü tolmunud teedele. Tollel kargel talvepäeval tuli Dora. […]
“Hullumajast möödumisel”
Siin on siis täide läinud üks mu kauaaegseid igatsusi: viibin metsas. Olen juba mitu tundi ringi hulkunud, siitsealt vaarikaid suhu noppinud ja mitmel korral naeratanud. Nüüd istun hallil kivil päikesepaistelisel välgustil ja kordan jälle: Küll on ikka ilus! Mis asi? Kõik, mida enda ümber näen. Suurde raskusse satuksin, kui mulle pandaks ülesanne kauneim puu välja […]
“Hundisõidul”
Umbellulidae Hetkel, kui pannal kaitsevööl kinni klõpsas ja lennuk veerema hakkas, juhtus, et ta lausus endale täiesti ootamatult: “… umbellulidae…” – misjärel oli meeldivalt üllatund, märgates, et viimaks ometi hoiab keelel sõna, mis päevade kaupa oli trotsind igasugust meenutamisvaeva. Ent miks tempas see teadvusse just nüüd? Vastuse meelis uputas äkkinnukas tunnetus päratuist vetest, millede kohale […]
“Huupi valitud”
Üks pikk jutt ja mitu lühikest. New Jersey lagendik läheb justkui meelega üsna väheütlevaks enne seda kui New Yorgi pilvelõhkujad paistma hakkavad. Ta tahaks nagu oma igavusega neid mõjukamalt esile tõsta, kui nad taevarannale kerkivad. Nad on seal hoopis teist värvi kui muu maastik. Seisavad sinistena vinetades mitte ainult silmapiiril, vaid tõusevad kõrguti mingi ilmutisena […]
“Igatsetud maa”
Romaan Öö oli pime. Ainult madalas pilves taevas oleks justkui hahetanud mustade puulatvade taga. Või virvendas Enu silmade ees? Mingi ebamäärane mälestus hommikustest seismistest kambri lävel ujus sügavusest ülespoole, kuid hajus enne pinnale jõudmist. Ei jäänud muud kui öö Vihanurme kõrtsi kõrval, hommik ja päev olid veel päratu kaugel. Nõrk jahedusevärin jooksis läbi Enu keha. […]
“Igaviku lävel”
Väike jõeäärne turbaraba, linnast mitte väga kaugel. Ümberringi põllud ja noor kasemets. Ilm on soe ja päiksepaisteline. Aurukatla korstnast tõuseb suits otsejoones üles taeva poole. Elevaator jookseb pooltühjalt, ainult mõnes üksikus kannivahes on poolik labidatäis kollast vedelat turbakihti, mille paar viimast meest karjääri põhja siludes sinna visanud. Suurem osa mehi on juba august välja roninud, […]
“Igaviku veskid”
Kui Aino Thoeni esikteos paelus realistlike kirjeldustega, siis “Igaviku veskid” läheb lahkama psühholoogilisi probleeme. Rangest kodust tulnud, aga võõriti kasvanud peategelane Reet Sarap on asetatud otsekui katsumuste veskikivide vahele, mis ka kõvad südamed aegamisi peeneks jahvatab. Teose tegelaskond on arvukas, tegevus sünnib saksa okupatsiooni lõpp-järgul julgeoleku politsei ja vastupanuliikumise ringkondades, milline asjaolu ka raamatu välise […]
“Iiling”
Elmar Lipstok sünnib jõuka taluomaniku esimese lapsena kodumaa rikkamas maanurgas. Vana Lipstok, ta isa, rühmab tööd nagu hobune; hakkab vaeselt peale, kogub raha, omandab esmalt talukoha ja ostab siis, paar aastat pärast poja sündi, nägusa karjamõisa. Kõhetu, kondine, kõrgete palgenukkidega ja tihedate kulmudega. Oili-Jaan, nagu teda koha järgi hüütakse, on mees, kes oma teenijatele kunagi […]
“Indreku lapsed”
Romaan. On peaaegu aasta sellest, kui tulime Arneriga siia kõrgendikule. Oleme nüüd kodunenud ümbruse kui ka inimestega, kes elavad all linnakeses. Kui läheme siit alla, siis ikka kolmekesi, kõige ees jookseb Peni, kareldes ja klähvides, ja meie ta järel. Koduks siin on meil onn, hall ja luitunud. Võimalik, et selle ehitas esimene valge mees – […]
“Ingli saatus”
Pealelõuna päikese soojad kiired puistavad oma kulda puna-sinilillelisele vaibale meie elutoa põrandal. Kõrges, üliavaras ruumis on mugavalt kodune. Istun madalal laial diivanil kamina vastas. Kuigi kamin on pime, külm, on keegi meie diivani selliselt asetanud – võib-olla igatsusest tulesoojuse või leekide mängu järele. Imestan, et mul pole kunagi tulnud mõttesse selle istekoha asendit muuta, seda […]
“Inglise-eesti sõnaraamat”
Käesolev inglise-eesti sõnaraamat ilmub 1948. aasta väljaandega võrreldes täiendatud ning parandatud kujul ja on esmajoones määratud keskkoolides õppivale noorsoole, et abistada teda keskmise raskusega ingliskeelse teksti lugemisel. Ühtlasi tahab sõnaraamat abiks olla laiemale tarvitajaskonnale. Sõnade valikul on eelkõige silmas peetud keskkoolidele määratud inglise keele õpikutes ja adapteeritud ilukirjanduslikes teostes kasutatavat sõnavara. Ühtlasi on esitatud kõige […]
“Inimene Ingel”
Oma uues romaanis pakub Salme Ekbaum lugejatele ühe noore tütarlapse armumisloo oma koolikaaslasesse, žanr, mida meie kirjanduses nii harva on viljeldud. Kuid see pole jutustatud lihtsalt ajalises järjekorras õrnast noorusest peale, vaid antud tundelise tagasivaatena, kui kaks vanemat daami, muuseas omaaegsed rivaalid, ootamatult paguluses (Kanadas) kohtuvad. See tekitab tegevuses pinge, mis kandub ka läbi kogu […]
“Inimese hoidja”
Must kaap silmil, laskub üks mees alla orgu, kus asetseb idülliline väikelinn. Seal rullub lahti sündmusi, mis kujutavad maailma laastanud tormi surevat pöörist oruvaikuses. Selles keerises ilmneb inimeste segipaisatud hingeelu, häid taotlusi, mis ei aima oma ekslikkust, valusaid arusaamatusi, ülekohut, aga ka kõike trotsivat armastust ja lootust. Autoril on selle raamatu puhul eri palve lugejaile: […]
“Isamaa eest”
Film-romaan Vabadussõjast. Romaan jutustab eesti rahva võitlusest oma vabaduse ja iseseisvuse eest 1918.-1920. aasta Vabadussõjas. Teos toetub autori isiklikele mälestustele ja ajastu tõsilugudele ning üldjoontes vastab kuulsa Kuperjanovi pataljoni võitlusteele sõjas vene vallutajate, landesveerlaste ja eesti kommunistide ning nende hirmutegude vastu, nagu näiteks tsiviilelanike hävitamine Tartu panga keldris 1919. aastal. Sõjasündmuste taustal põimuvad ka põnevad […]
“Isamaatud”
Herman Bang, taani tuntumaid kirjanikke, sündis 1857. a. pastori pojana Alsil. Ta kuulub taani vana kultuuraadli perekonda, juba tema vanaisa oli arst. Bang õppis Sorö akadeemias juurat ja zhurnalistikat; oli seejärel ajakirjanik, lavastaja ja teatriarvustaja. Sellest perioodist on pärit tema arvustuste ja esseede kogud, nagu “Realism ja realistid” (1879), “Kriitilisi uurimuse ja visandeid” (1880) ja “Kodus ja […]
“Ise idas – silmad läänes”
Mälestusi 1905. a. revolutsiooni ja Esimese maailmasõja vaheaastaist. Saateks: /—/ Eestlane Venemaal – see on peatükk meie ajaloost ja ühiskondlikust elust, mis terves ulatuses meil valgustamist ei ole leidnud. Selle ulatus on otse tohutu, kui algame ammu-ammuse setude väljarändamisega Maarjamaalt; kui mälestame vene vangipõlve viiduid Ivan Julma ja Peeter Hirmsa sõdade ning ning rüüstamiste aastail; […]
“Jack Brown”
Käesoleva valik-kogumiku reisikirjeldus “Üle suure vee” on huvitavaks sissejuhatuseks kõigile neile sündmustele ja elamustele, mille osaliseks kirjanik hiljem, oma reisi eesmärgile jõudes saab. Selle kohta märgib autor oma kogutud teostes järgmist: “Reisipäevik Vahemere ja ookeani-teekonnalt 1911. aastal, tiitliga “Üle suure vee”, sisaldab minu arust küllalt niipalju poeetilis-meeleolulist kaalu ning selle kõrval autori hingeelu ja ilmavaadet […]
“Jälgkiri tormiuksel”
Salme Ekbaum on paljude aastate kestel avaldanud terve rea populaarseks saanud romaane. Need käsitlevad väga mitmesuguseid probleeme ja ainealasid. Nüüd ilmub Ekbaumilt lühieepika kogumik, mis sisaldab nii pikemaid kui ka lühemaid palasid. Neid on nii jutustavas proosas kui ka lüürilisemas laadis. Kõik hingestatud autori leebe suhtumisega inimesse ja loodusesse. Ainestik on meile lähedane – meie […]
