“Mälestusi 1933-1953”
Tiibade kasvamise aastad. Käesolev raamat on Oskar Kruusi (sünd. 1929. a.) memuaaride algusosa, mis jutustab õpinguaastatest Otepääl ja Tartus. Tartu Ülikoolis on autori kursusekaaslaste hulgas ka Lennart Meri, Lembe Õngo-Hiedel, Ardi Liives, Olaf Utt jt avalikus elus silmapaistnud isikuid. Meenutatud on nii anekdootlikke juhtumeid kui ka tõsiseid probleeme. Autori mälestuste hilisemad osad on juba varem […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest”
Üks kõigi aegade silmapaistvamaid lüürikuid ja esimesi armastuslaulikuid ANNA HAAVA sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Pala vallas Haavakivi veskitalu omaniku tütrena. /—/ Erakliku loomuga ja pealetükkiva maailma vastu tõrgeski luuletaja on isikuloolist ainest kasutanud oma ainsas jutukogus ning kauaks ajaks käsikirja jäänud autobiograafilises jutustuses “Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest” (Tartu, 2006). Esmakordselt ilmudes saadeti see nüüd […]
“Mälestusi taimedest”
Uku Masingu lood taimedest, kes on luuletajale andnud tahtmist elada, sisaldavad rohkem, kui lihtne kirjeldus lehtedest, vartest ja kasvukohtadest. Üksindus või ettevaatlik suhtumine kaasinimestesse ei tee küll igaühest rohelise udu vangi või rohenäppu, kuid avab mõnelgi juhul silmad meie kõrval eksisteeriva teise maailma suhtes. Või lubab astuda korraks teise maailma ja vaadata inimesi ja nende […]
“Mälestusi tormiselt teelt”
Mõni aasta tagasi tuhaurnis kodumaa mulda puhkama toodud Eesti iseseisvuse eest võitleja, üks vaba Eesti riigi ülesehitajaid ja paguluses selle järjepidevuse kandjaid AUGUST REI sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Kurla külas, õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Novgorodi gümnaasiumis ning Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. /—/ August Rei oli Eesti Vabariigi 11-st riigipeast ainus, kes pääses Nõukogude haardest […]
“Mälestuste radadel III”
Saateks “Mälestuste radadel” III tuleb, et jätkata eelmistes köidetes alustatud ja käidud teekonda. Oma rännakul olen jõudnud ajani, mil õpingud olid lõpetatud ja enesele seatud sihtide saavutamiseks tuli “astuda ellu”. Tee viis mind nüüd Palamuse ja Pärnu kaudu Laiusele 13 aastaks elukutseese ja ametisse, milleks olin valmistunud. Selle köite lehekülgedel peaks kajastuma elu ja olukord […]
“Mälestuste radadel” I-IV
Eesti luteri kiriku juht ja Tartu ülikooli rektor, usuteadlane ja ajaloolane JOHAN KÕPP sündis 9. novembril 1874 Viljandimaal Holdre vallas kutsari pojana. /—/ Johan Kõpp oli üks neid suuri eestlasi, kes alates 19. sajandi viimasest kümnendist mõjutasid ligi 50 aasta jooksul Eesti elu, panid aluse meie omariiklusele ja pidid nägema ka selle hävingut, Eesti aja- […]
“Mängur: Edgar Svaisaare tegelik elu”
Sõnn Edgar Savisaar on sündinud samal kuupäeval laulja Uno Loobi ja näitleja Clint Eastwoodiga. Võib-olla oleks Edgargi sobinud paremini näitlejaks ja lavastajaks? Omal moel oli ta preerias ratsutav üksik kauboi, kes leidis igast saloon´ist uue armastuse ja uue vaenlase. Tema poliitikasse tulek oli juhuslik, aga kui ta oli juba hobuse seljas, ei soovinud ta sealt […]
“Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”
Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu […]
“Marie Under”
Eestis pole keegi täielikumalt kui Marie Under pühendanud oma elu luulele. See oli gratsioosne ja kirglikult kaunishingeline naine, oma meelteuima palavamail päevil astunud juba üle 30 eluaasta künnise. Huumavate ja närbuvate hetkeihalduste äkilises õitsengus oli ta kui “surmamõistetu, kel vähe aega”. – Gustav Suits 1948 Nüüd hiljem Underi esimesi luulekogusid üle lugedes ei ole sugugi […]
“Marie Underi eluraamat I&II köide” 2 raamatut
Saateks Seesinane Marie Underi elu raamat on ühtlasi luule raamat, sest need kaks on avatava teose keskkujule lahutamatult seotud. Nii katab üks nimi teise – ja sisu kajastab Marie Underi elu- ja luuleteekonda. Need kajastused on siin esitatud kahes osas: pildilises ja puhtsõnalises. Esimesse on kogutud fotod luuletajast enesest, ta omakseist, sõpradest, kolleegidest, tuttavatest, külalistest. […]
“Mart Helme. Õnnesärgis sündinud”
See raamat räägib Mart Helmest, kes on hariduselt ajaloolane, hobilt mõisnik, tiitlilt suursaadik ning taustalt rokkmuusik ja Sillaotsa taluperemees, jutustades tema lapsepõlvest, kooliteest, esimesest armastusest ja otsingutest, aga ka Eesti diplomaatia viimase kahe kümnendi püüdlustest. Kuid selle raamatu pealkiri võiks olla ka “Teise Eesti mäss ehk EKRE sünd”. Kõigepealt suletakse pangaautomaat ja postkontor, siis kool […]
“Mart Poom. Minu lugu”
Selle raamatu idee sündis juba paarkümmend aastat tagasi, kui Eesti koondise ühe välisturnee ajal astus ligi Indrek Schwede ja tegi ettepaneku, et kunagi karjääri lõpul võiks mu loo kaante vahele kirjutada. Indrek on jalgpalliajakirjanik ja minu sugulane: minu vanaisa ja tema vanaema olid vend ja õde. Olin nõus. Kõik need aastad kogus Indrek materjali ja […]
“Mart Saar sõnas ja pildis”
Käesolev kogumik – see on kimp mälestusi ja mõtteid helilooja Mart Saarest tema kümnendaks surma-aastapäevaks. Laantelaulik ise on vaikinud, aga salapäraselt kohisevad Hüpassaare metsad meelitavad oma rüppe peidetud talutare juurde üha enam neid, kellele on kallis Mart Saare muusika. Helilooja sõbralikkus ja rahvalähedus on teinud üle kogu maa lauldavaks tema omapärased laulud. Ometi ootab üle […]
“Mart Saar”
28. septembril 1982. a. täitus sada aastat eesti rahvusliku muusikastiili rajaja ja selle ühe kõige väljapaistvama esindaja, helilooja Mart Saare sünnist. M. Saar oli esimene helilooja, kes suutis oma loomingus tabada eesti rahvaviiside kordumatut omapära ja ilu, suutis tabada rahva hingelaadi, selle olemust. Oma loominguga on M. Saar tagasi andnud aastasadade vältel loodud rikkaliku muusikapärandi […]
“Marta”
Marta oli ärksa vaimuga andekas inimene, kel oli pealehakkamist, aga teda tabas seesama kurb saatus, mis sai osaks paljudele võimekatele eesti naistele – tema haridustee jäi lühikeseks ja loomevõimeid arendav osa puudus selles hoopiski. Kui minust sai 1961.a. Viesede suguvõsa või nagu kohalikus kõnepruugis öeldi – suguseltsi liige, hakkasin ma järgmisest aastast osa võtma Sonne […]
“Martin Taras”
Käesolev töö on mõeldud just sellisena, nagu alapealkirjas öeldud, biograafilise vestena, sest autori sulele tundub see olevat kõige sobivam. Eesti NSV rahvakunstniku Martin Tarase elukäigust ja tema tegevusest eesti ooperis on siin tõepoolest ainult vesteldud, püüdes muidugi ka ooperikunsti spetsiifikat arvestada. Suurem osa Tarase lavaloomingust kulges autori silme all, tema elukäigust enne teatrisse tulekut on […]
“Matused ja laulupeod”
Mälu on nagu kaev: kui oled väike, püüab kaitseingel hoida sellel kaant peal ja kutsub sind vaatama ettepoole, mitte kaevu. Ega sa palju olnule ei mõtle, sest tähtis on, mis tuleb. Kui vanaks saad, hakkad ikka sagedamini ise piiluma kaevu, tahad näha sügavuses peegelduvaid pilte… Aga nüüd ei ole need ainult pildid minevikust, vaid seal […]
“Meenutusi Paul Keresest”
Paul Keres (1916-1975) oli esimene eestlasest malesuurmeister ja maailma kõigi aegade üks tugevamaid maletajaid, kelle maailmameistritiitlist ilmajäämist on peetud ebaõiglaseks. Nende mälestuste autor, Postimehe ajakirjanik ja malenurga toimetaja Paul Tamm (1911-1984) tutvus Paul Keresega 1931. aasta suvel, kui tulevane suurmeister oli alles 15-aastane. Tema jutustus on erakordne. Tamm võttis ette jalgrattaretke Pärnusse, et oma silmaga […]
“Mees, keda ei murtud. Raamat Erik Udamist”
Oma parimas meheeas lahkunud Eesti vabadusvõitleja ning tippsportlase Erik Udami (1938 – 1990) mälestuseks koostatud koguteoses meenutavad Erikut tema sõbrad, kaasvõitlejad ja omaksed, lisades mõndagi uut Erik Udami eluaega mahtuva meie rahva ajaloo traagilise perioodi kirjeldamisse. Raamat on kokku pandud kronoloogilises järjestuses: Seda alustab üks Eesti-aegne vanahärra, kes mäletab Erikut lapsena, ja lõpetab teine samasse […]
