“Legend”
Lauri Törni – Legend – Larry Thorne “See ei ole sõjaromaan. See on filmistsenaarium.” Kirjanik Paavo Rintala Lauri Törni on legend. Elurõõmsast Viiburi poisist kasvas sõjasangar ja üksus Törni kartmatuks juhiks saanud karmi käega ohvitser. Venelased pakkusid tema pea eest kolme miljoni marga suurust tasu, soomlased aga autasustasid tema Mannerheimi ristiga. Pärast sõjategevuse lõppu sõitis […]
“Leigo”
Kuidas teha nii, et inimesed tuleksid kurat-teab-kuhu tegema tont-teab-mida, oleksid seejuures rõõmsad ning annaksid vabatahtlikult killukese oma raske tööga teenitud rahast? Leigol on see nõks kätte saadud. Igal suvel trotsitakse laiskust, põuda, vihma, mäda, muda ja muud koledat ning tullakse ahmima ilusat. Seda ilusat ka pakutakse. Ja nii, et vähe ei ole. Olen ise käinud […]
“Leitnant Julius Kuperjanov. Partisanide löögivaimu kehastaja”
Kambja valla edelapoolses osas, otse Vana-Kuuste valla piiril, jookseb sügav, paiguti järskude nõlvakutega, siin-sääl metsaribadega palistatud ürgorg, mille põhjas Kambja kihelkonna tähtsaim ja pikim jõgi – Konsa jõgi – endale tee on rajanud. See on Konsa org. Hulga kilomeetrite pikkuselt lookleb ta kord madaldudes, kord äkki sügavnedes, vahest laienedes ja mõnel kohal jälle oruseinte vahel […]
“Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik.”
Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele presidendi suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. – Vanaisa Otto, esimene poliitik Meride suguvõsas – Isa Georg, on Arnold ja nõukogude võim – Lennarti lapsepõlv ja noorus Saksamaal ja Venemaal Palju seni avaldamata dokumente, pilte ja lugusid – Tsensori pliiats kirjanik Meri raamatu kallal – […]
“Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder”
Mõnikord on raske seletada, et Eesti vajab Euroopat sama palju, kui Euroopa vajab Eestit. Mu isiklik kogemus Siberi-ekspeditsioonidelt kinnitab, et mets elab alati kauem kui üksik puu; et samaaegselt tehnoloogilise standardiseerimise survega vajame ka kultuurilise mitmekesisuse vastusurvet, et saavutada see moraalne tasakaal, mille poole inimene on püüdnud kõikides kultuurides ja religioonides mäletamata aegadest peale. See […]
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Leonhard Lapin. Arhitektuur lõpmatuseni”
Professor Lapinit teatakse rohkem kui kunstnikku, kuid hariduselt on ta siiski arhitekt, mistõttu on olnud ühtlaselt tugev ka tema osalus viimaste aastakümnete Eesti arhitektuuris. Samuti oli ta üks uuendusliku arhitektide grupi ? nn. Tallinna kooli ? juhtfiguure. Kataloog sisaldab sissejuhatust arhitekt Toomas Reinult, Lapini esseed ehituskunstist kui protsessist ja arhitektuuriajaloolase Mait Väljase pikemat artiklit Lapinist […]
“Liblikas, kes lendas liiga lähedale”
Mati Unt ja tema aeg. Aasta Raamat 2024 võitja: Parim eesti autori teabekirjanduse raamat “Liblikas, kes lendas liiga lähedale” – see on raamat Mati Undist – kirjanikust, lavastajast, aga eelkõige kui inimesest. Samuti tema ajast ja ta kaasteelistest.
“Liiga pikk elu”
Sündisin 1958. aastal Jõhvis. Koolis olin keskmine õppija ja tegelesin rohkem spordiga, kuigi raamatute lugemine on alati olnud minu elu lahutamatu osa. Spordis olin edukas ja visa, sealt saadud kogemused mõjutasid mu elu pikka aega. Kolmeteistaastaselt sain tõsise jalavigastuse ja olin aasta haiglas. Uue eluga kohanemine jäi just tundlikku noorukiaega. Alates 1977. aastast õppisin Tartu […]
“Linnu tiivul”
Raamatu autor dr. Erik Linnolt on sündinud 1920. a. Pärnus, mis hilisemates mälestustes meenub talle võrdkujuna valgest linnast Vahemere kaldal. 1939 lõpetab E.L. Kõrgema Sõjakooli ja asub teenistusse E.V. presidendi Oru lossi garnisonis. Aasta hiljem saab temast Tartu ülikooli arstiteaduse üliõpilane. 1943 toob sõjaväekutse Saksa armeesse, kus E.L. saab Hilfswilliger´ina esimesed arstikogemused. 1944. a. sügisel […]
“Litteraria 23. Sinu isiklik piksevarras”
Sinu isiklik piksevarras. Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984. Litteraria: Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 23. Koostanud, kommenteerinud ja eessõna kirjutanud Tiina Saluvere, toimetanud: Eve Annuk, kujundanud Kalle Müller.
“Litteraria 24. Olla need, kes me oleme”
Ivar Ivask (17.12.1927 – 23.9.1992) oli luuletaja, esseist, kunstnik, rahvusvahelise kirjandusajakirja kauaaegne toimetaja. Ivask pidas päevikut 1964. aastast alates kuni surmani. Seda on kümneid tuhandeid lehekülgi kokku 56 köites. Valinud ja kommenteerinud Sirje Olesk.
“Litteraria” nr 2
Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik nr 2. Jaan Anveldi kirjavahetusi aastaist 1904-1914. Retsenseerinud dots., ajalookand. L. Eringson (TRÜ) ja P. Olesk (Kirjandusmuuseum).
“Lõpparve”
Suvel 2009 tabas mind valusalt tõdemus, et kui ma kolmveerand aasta jooksul trammi alla ei jää või ootamatu atakk maha ei niida, saan 2010. aasta aprilli algul 50. Millalgi uljas nooruses maailma lõpuna tundunud vanus, mis tuleb paraku ja paratamatusena vastu võtta ja üle elada. Et mis oled siis ka ära teinud, lugupeetud juubilar, milline […]
“Lurich”
Lurich näitas ette, õhutas, kutsus üles, kõneles iga esinemise järel tervise, karskuse ja spordi kasuks, autasustas kohalikke jõumehi ning tema kuumades jälgedes tekkis kümneid spordiseltse, sajad tõttasid pomme tõstma ja rinda pistma, siirdudes tema abil suure ilma areenidele. Tema õpetusel-õhutusel sündis ja sigis kogu hilisem spordiliikumine ning said suurteks Hackenschmidt, Aberg ja teised. Ta oli […]
“Lydia Koidula elu ja looming”
Lydia Koidula mälestuseks tema 120. sünniaastapäeva puhul. See oli XIX sajandi 60-ndate aastate algul, kui Lydia Koidula, kõrgema tütarlastekooli lõpetanud 20-aastane neiu, kirjanikuna üldsusele tuntuks sai. “Eesti rahva rõõmuks ja õpetuseks” oli mõeldud tema esimene juturaamatuke “Ojamölder ja tema minia” (1863), mille tiitellehel seisis jämendatud kirjaga algaja autori nimi Lydia Jannsen. Jutustuse eeskõnes esitab J. […]
“Maalikunstnik Valdemar Väli”
Esimesed sammud algavad kodukohast. Minu sünnipaik oli Kullamaa “Saue tönk”, s.o. savitöökoda, mis asus, ümbritsetuna lepametsast, Risti-Virtsu maanteest paarisaja meetri kaugusel. Üle metsa paistsid kaks valget paekivist korstent, rahvas kutsus kohta “Sauetönk”; see nimi minule meeltmööda ei olnud. Seal, meistri peres, minu sünnipaik oligi. Esimesed muljed on saadud kodust, mis oli paksude müüridega mõisastiilis majas. […]
“Maast madalast”
Kleepige koos vanasse mälestusalbumisse mõned helepuhtad hetked. Las hakkavad õitsema lihtsad perekonnalegendid su lapse teadvuses. Tuntud laste- ja noorsookirjaniku memuaarteos toob lugejani maailmatunnetuse, milles peegeldub suur eetilisus ja inimlikkus.
“Maestro. Intervjuud Neeme Järviga”
“Olen alati tahtnud ja tahan ka edaspidi supelda heas muusikas ja teha seda heade oskustega, nautida seda ise ja panna ka teised nautima. See on kõik, mida ma tahan,” ütleb selle raamatu tegelik autor Neeme Järvi pika ja tüütu intervjuu lõpuks, teadmata veel, et see saab olema ka raamatu lõpulause. Lihtsalt sellepärast, et see sobib […]
“Mahtra Juhan. Mahtra Juhani uus kodupaik Ülem-Suetuki külas Siberis”
Regina ja Julia Lell on Mahtra sõja järel Siberisse asumisele saadetud Juhan Reinvarti (Mahtra Juhani) Siberis sündinud järeltulijate neljanda põlvkonna esindajad. Raamat räägib eestlaste elust-olust Ülem-Suetuki külas Siberis läbi paljude aastate. “Vanade aegade lugusid tuleb tingimata aeg-ajalt üle rääkida, et neid meelde tuletades uuele elule äratada. Sissevaatel Reinvartide suguvõsasse on teedrajav tähendus. See on noorte […]
