“Urmas Ott. Teletähe lugu”
Otepääl kasvanud Urmas Ott teadis juba lapsena, et tahab kellekski saada. Oli see nüüd pime auahnus, nagu Ott ise nimetas, või järjepidev ränk töö, nagu mäletavad sõbrad ja kolleegid, aga aastal 1986 startis televisioonisaade “Teletutvus”, mis talletas Oti 250 miljoni vaataja mällu. Siia raamatusse on kogutud üle poolesaja inimese mälestused legendaarsest saatejuhist, mis annavad pildi […]
“Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu”
Autori kummardus Euroopa suurtele isikutele: raamatus on avaldatud kolm kõnet – Vaclav Havel, Margaret Thatcher, Herman Van Rompuy.
“Vabadustahtega KGB vastu. Mälestused”
Vabadusvõitleja Taivo Uibo (s. 1936) mälestusteraamat on ajastu dokument, mis kirjeldab sõjajärgsete rahvuslike noorte ideaale ja katseid neid ellu viia. Teoses käsitletakse Eesti omariikluse aadet järgivate poiste võimuvastast tegevust 1950. ja 1960. aastate Eestis ja vangilaagrites Venemaal, samuti nende edasist saatust Eesti NSV-s üleüldise nõukogude mentaliteedi levides. Lugeja ette astuvad legendaarsed vabadusvõitlejad Enn Uibo, Erik […]
“Vademecum. Peeter Talviste”
… Moskva on traditsioonideta linn, Tallinna vastand. Mälestussambad on püstitatud mitte surnutele, vaid elavate jaoks: teadustamiseks, demonstratsiooniks. Kõik on pidevas muutumises, liikumises, mürinas ja vaheldumises. Elad siin vaevalt ühe aasta, harjud kohvikuga ja raamatupoega Gorki tänava alguses, – ühel hommikul on kohvik suletud, raamatupoe maja kadunud, tänavat piirab plankaed, mille taga ehitatakse 22-korruselist hoonet võõrastemajale […]
“Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov”
Monograafia annab põhjaliku ülevaate vadja haritlase, Tartu ülikooli kasvandiku Dmitri Tsvetkovi (1890-1930) traagilisest elukäigust ning annab hinnangu ta tegevusele kodumurde sõnavara talletamisel, vadjalaste elu-olu ja kombeloo kajastamisel ning rahvaluule ülestähendamisel. Lisaks on raamatus taasavaldatud D. Tsvetkovi lühipublikatsioonid.
“Väike”
Anti ja mina, Tuglas ja meri. Teatud mõttes on “Väike” jätk esseekogumikule “Väike äratundmiste raamat”. Kolmest osast koosnevas teoses arendab Raudam väiksuse teemat süvitsi edasi. Raamatu esimeses osas “Anti ja mina” jutustab autor lugusid oma lapsepõlvest, lastes neis tegutseda oma esimese raamatu “Anti jutud” peakangelasel. Teine osa “Väike Tuglas” käsitleb väiksuse teemat Friedebert Tuglase loomingus, […]
“Valdo Pant – aastaid hiljem”
See on ühteaegu inspireeriv ja samas häiriv raamat. Ene Hion kirjutab mehest, kes oli suur enne seda, kui mina aktiivseks kuulajaks-vaatajaks sain, kuid kes sellegipoolest tundub eetrituttavana. On ju Pandi kuvand Eesti ajakirjanduses ja ühiskonnas niivõrd tugev. Igale ajakirjanikule on see raamat lausa kohustuslik kirjandus, kuidas sel alal toimida – Pandi nõuanded on ajatud! Kuid […]
“Väliseesti kirjandus”
Väliseesti kirjanduse ülevaade püüab kokkusurutud kujul anda informatsiooni selle eesti kultuuri osa kohta. Valgustamist leiavad kirjandusolud, luule, proosa, memuaaristika ja näitekirjandus. Lisatud teatmestikus on toodud biobibliograafilised andmed 48 autori kohta. (esikaanel on murdumise jälg)
“Vana arm ei roosteta”
Mälestusteos Ilma Külveti 85. sünniaastapäevaks. Ikka ja jälle mõtlen tagasi episoodidele oma suures armastuses ja eriti peatoimetaja Taklaja ammustele sõnadele: “Noor inimene, kui teil on andi ja tõelist töötahet, siis hakake ajakirjanikuks. Sellest huvitavamat ametit maailmas ei ole.” Toetan seda tingimusteta omalt poolt ja kui mulle antaks uus elu elada ning vana energia tagasi, hakkasin […]
“Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber”
Kui ma Hardi Tiidusega tutvusin, meenutas ta vana tsirkusehobust. Sellist, keda enam ammu polnud harjatud-söödetud-joodetud nagu päevil, mil orkester mängis igal õhtul tušši ja lakka põimitud kuldsed lindid võbelesid aplausitormis. Kuid pruukis vaid prožektoritel süttida – jaa, Hardi oli sündinud artist, esineja, showman! Ta nautis esinemist ja tema esinemised olid nauditavad. Selles elurõõmsas mehes kobrutasid […]
“Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber”
Kui ma Hardi Tiidusega tutvusin, meenutas ta vana tsirkusehobust. Sellist, keda enam ammu polnud harjatud-söödetud-joodetud nagu päevil, mil orkester mängis igal õhtul tušši ja lakka põimitud kuldsed lindid võbelesid aplausitormis. Kuid pruukis vaid prožektoritel süttida – jaa, Hardi oli sündinud artist, esineja, showman! Ta nautis esinemist ja tema esinemised olid nauditavad. Selles elurõõmsas mehes kobrutasid eriliselt […]
“Vanad ja vastsed poeedid”
Esseistlike artiklite kogumik Sisu I Leelo Kaugeist rannust II Jaan Bergmann luuletajana Jakob Liiw luuletajana Jaan Lõo: Nägemused III Ernst Enno luuletajana Igor Severjaanin (Raamatut ei ole remonditud)
“Vanalinnakillud”
Prantsatasin täies pikkuses vanalinna munakivisillutisele. Öösel oli külmetanud ja ümarjad tänavakivid olid libedamad kui jää. Oli pühapäeva varahommik ja ühtegi inimest polnud näha. Nii ei viitsinud end kohe püsti ajada ja jäin edasi lamama. Niguliste kirikust kostis orelihelisid. Keegi harjutas Bachi. Võttis keerulisemad passaažid tagasi ja mängis uuesti. Mitu korda järjest. Ma polnud kunagi nii […]
“Vardo Rumessen en face”
See on raamat kuulsast Eesti muusikust ja poliitikust Vardo Rumessenist. Intervjuus Urmas Otile räägib ta endast, tööst, leidmistest ja kaotustest, elust ja muusikast. Just nüüd, siin, selles raamatus. Otsevaates – en face.
“Varjudes lõhnavad valgused”
“Metsavenna” lapsepõlvemeenutused, sekka üht-teist olevikustki … Lugu ühest suure sõja järgsest veidi kummalisest lapsepõlvest. Ühest eesti perekonna võitlusest ellujäämise nimel. Lugu, mida ei saanud kirja panemata jätta. Lugu, mille lõhnad hoovasid aastakümnete tagant tänasesse päeva. Ja mis aitasid näha seda tänastki pisut teisemalt, kui ehk tavapärane oleks.
“Varjus ja valguses. Eduard Oja”
See on esimene raamat ühest eesti omapärasemast ja andekamast heliloojast Eduard Ojast (1905-1950). Kahjuks suri ta varakult ja ajastust tingituna ei olnud tal piisavalt võimalusi, et oma annet täielikumalt välja arendada. Heliloojana oli ta küllaltki erandlik nähtus eesti muusikas, kõikudes pidevalt kurvameelsuse ja ülemeelikuse, traagilise ja koomilise – varju ja valguse vahel. Oja teoste koguarv […]
“Vastab…”
Kuna käesolev kogumik suudab koondada vaid umbes viiendiku “Teater. Muusika. Kino” “Vastab” -rubriigis seni ilmunud intervjuudest, ei ole valikuprintsiibiks mõistagi olnud loovisikute mis tahes mõttes “pingerivi”. Valimik püüab esitada ühe võimaliku läbilõike ligi veerandsajandi jooksul toimunud vestlustest, mis moodustaksid üheskoos omamoodi sisemise terviku. Võimalust mööda looksid koguni dialooge – mitte üksnes ühe vestluse osapoolte, vaid […]
“Vastaskursil. Kaugsõidukapteni mälestused”
Raamatu autor kapten Ants Kuljus sündis 1936. aastal merest kaugel sisemaal, Võrumaal, Haanjas. Pärast Tallinna Merekooli lõpetamist 1957. aastal alustas teenistust kolmanda tüürimehena Vladivostokis. Leningradi Mereakadeemia lõpetamise järel 1965. aastal sai ta insener-laevajuhi kutse ja asus tööle Eesti Merelaevanduses, olles üheksateist aastat veeremlaeva Nasva kapten. Laev sooritas pikki reise Euroopast Lääne-Aafrikasse, Vahemerre, samuti Põhja- ja […]
“Vennad Kreuksid ja nende aeg”
Et leninismi hoolikalt kaitsta, peame hoolikalt kaitsma oma partei ajalugu. Kui rääkida teadusest, meie marksistlik-leninlikust teadusest, siis on ju enamlaste partei ajalugu üks kõige suurematest, kõige tarvilikumatest ja peamistest teadustest. (Sergei Kirov) Kahjuks pole ma ei teadlane ega kirjanik. Kas on mul sellisena üldse õigus ajaloo asjus kaasa rääkida – koguni siis, kui ma eksin? […]
“Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam”
Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tegelikult on ühe nime taga 10 mehe teod ja selline järjepidevus anda suguvõsas põlvest põlve […]
