“Rambivalgus süttib”
Mälestusi minu lavateekonnalt. Oli kord noor, teatrist unistav tütarlaps, kes palus armast Jumalat, et talle lubataks kas või üksainuski kord astuda üle uhke “Vanemuise” lava, enne kui tol ajal ennustatud “sabaga täht” selle patuse maailma hukutab. See tütarlaps olin mina ja mulle lubati palju rohkem kui vaid üks kord astuda ihaldatud kunstitempli lavale. Ja mitte […]
“Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel…”
Lood räägitud, uuris Reet: “Mis raamatu pealkirjaks saab?” Nagu Kiire-pere maimukesel võiks Reeda-raamatul olla mitu head nime. Pakkusin “REET LINNA. KLASSI PARIM”. Reet teatas esimese hooga: “Aga matemaatikas ma ju polnud klassi parim!” Mõelnud natuke, lisas ta: “Aa, sa mõtled seda kujundlikult?” … Kroonika raamat
“Rein Kaarepere. Saldo”
Minult on küsitud, mislaadi raamat on “Saldo” – on see ilukirjandus või teaduslik uurimus, on see Rein Kaarepere elulugu või Tartu Kommertspanga ajalugu, on see belletristika või dokumentalistika. Loodetavasti on ta kõike seda. Aga minu jaoks on “Saldo” ennekõike ajakirjandus. Aja kirjandus, sest ta räägib ajast – ajast, mis raginal murdus meie silme all ja […]
“Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel”
“Sellest mängust saab alguse ränk haigus, mis vaevab mind pikki aastaid ja vajutab pitseri kogu mu karjäärile. Sellest mängust saab alguse ka mu rännak Jumala juurde, kelle poole ma lõpuks abipalvetes pöördun. Selle mänguga lõpeb minu lapsepõlv.” Nii kirjeldab Eesti kõigi aegade edukaim tennisist Kaia Kanepi selles raamatus üht oma karjääri pöördepunkti, mis muutis kogu […]
“Riho Päts sõnas ja pildis”
Kaasaegsete mälestusi Eesti NSV teenelisest kunstitegelasest, tunnustatud laulupedagoogist ja heliloojast Riho Pätsist (1899-1977), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud rohkete fotodega. (taskuformaat)
“Riigimured”
Peeter Tulviste: Olen president Merd kolmel korral tema riigivisiitidel saatnud. Iga kord olen kogenud järgmist: välismaine publik – olgu selleks parlamendiliikmed, muud poliitikud, ärimehed või ajakirjanikud – ootab järjekordset ümberõppinud nomenklatuuritegelast Kesk-Euroopast, kes pursib hädaga inglise keelt, loeb paberilt maha, kurdab oma riigi õnnetut ajaloolist saatust ja praegust majanduslikku kitsikust, väljendab seisukohta, et maailm on […]
“Roheline hääl”
Mõni nädal enne kooli lõpetamist ütles proua Helmi Kont, meie klassijuhataja, et direktori kabinetis ootab mind Ülemnõukogu Presiidiumi töötaja, kes tahab minuga rääkida neljasilmajuttu, – ja mina ehmusin: neljasilmajutud teevad alati valvsaks. Kooliaasta keskel oli mind kutsutud Komsomoli Keskkomiteesse ja Raoul Viies, hilisem kultuuriministri asetäitja, oli küsinud minult nõudlikul toonil: miks teie kui koolikomitee esimees […]
“Rudolf Tobias sõnas ja pildis”
Loodetavasti äratab käesoleva raamatu ilmumine helilooja 100. sünniaastapäeval rohkem huvi eesti muusika ühe kõige silmapaistvama esindaja vastu, kelle üle meie muusikute praegune põlvkond võib uhkust tunda. Tegemist on endise raamatukogu raamatuga, paberkaaned katki, taskuformaat.
“Rudolf Tobias”
Rudolf Tobias (1873-1918) on esimene silmapaistev eesti helilooja, kes sai kompositsiooni erialal põhjaliku hariduse, tänu millele ta võis rikastada meie rahvuslikku muusikat omapäraselt värske helikeele ja uute žanritega – instrumentaalmuusika, aariate, ballaadide, vokaalansamblite, tsüklilise kammermuusika, avamängu, sümfooniliste piltide, klaverikontserdi ja vokaalsümfooniliste teostega (kantaat, oratoorium). Paraku on tema mahukas looming suhteliselt vähetuntud. Kodumaal töötas ja lõi […]
“Ruut Tarmo”
“Ruut, mu Ruut! Pühendan selle raamatu Sinule – nii hea või halb, kui ta on. Olen tänulik, et mul on nii palju mälestusi meie elust, kus vahel tuli käia ka rasket rada. On hea seegi, et Sinul ei tulnud mind taga leinata, vaid et see koorem jäi minu kanda. Minul pole enam olevikku ega tulevikku. […]
“Saaks veel Eestissegi. Päevik 1939-1947”
Toimetanud: Toomas Hiio Ado Kisand (12. märts 1929 – 22. märts 2013) oli ehitusinsener, kes harrastas luule- ja maalikunsti. Autori varasele kunstiharrastusele osutavad ka siinse päeviku illustratsioonid, esemete joonised ja asukohaskeemid. Ado Kisand oli üks umbes kümnest tuhandest Eesti inimesest, kes 1941. aastal Siberisse küüditati. 1939. aasta sügisel alustatud päevikut jätkas ta sundasumisel olles. Päeviku […]
“Saaremaalt suurele maale”
Nagu Vargamäe oli suur käskija, nii oli seda ka Sassi, kuigi mul seal muid huvisid polnud, kui et sain oma tööga talvise toidu ja talupoeglikud rõivad. Tähtis oli see iseloomu karastus, töömentaliteedi omandamine, vastutustunde kasvatus, kokkuhoidlikkuse, ettenägelikkuse, enese ülespidamise vaimsuse juurutamine, mis on kõik kokku minust teinud selle, kes ma järgnevad aastad olen olnud ning […]
“Saatus ja valikud. Arnold Meri lugu”
Raamatu autor on pannud minajutustusena kirja Arnold Meri, esimese eestlasest Kuldtähe kavaleri keerulise elusaatuse, mida laiemalt ei teata. Lugeja saab osa tema värvikast lapsepõlvest Jugoslaavias, üksikasjalikult on kirjeldatud Meri sõjateed Teises maailmasõjas ja NKVD repressioone 1950. aastate alguses. Loodetavasti annab see raamat vastuse mõnelegi probleemile. Ehk paneb ka mõtlema, miks tänases Eestis on Arnold Merist […]
“Saatuse mängukanniks”
Pikapeale sai enamik siia põgenenud eestlasi Rootsi kodakondsuse. Minu isa keeldus kodakondsust taotlemast. Ta kaotas eelised, mida see oleks kaasa toonud, ja teda püüti ümber veenda. Ja kõikjalt kostvad küsimused: “Kas sa tõesti arvad, et sinu maa saab veel kunagi iseseisvaks?” kõlasid peaaegu irooniliselt. Algul oli minu isa ainult üht kulmu kergitades pisut üleolevalt naeratanud: […]
“Sadamad ja akadeemikud”
Emeriitprofessor Lauri Vaska mälestusteraamat hõlmab aastaid 1959-1989, millesse mahub mitmeid kohtumisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja ka kodumaal. Sadamalinnadest on pagulaseestlasele muidugi kõige südamelähedasem Tallinn, kuhu autoril pärast 1944. aasta põgenemist õnnestus tulla 1972. aastal. Olulise teemana läbib mälestusi usalduse küsimus, iseloomustades inimestevahelisi suhteid lähiminevikus. Lauri Vaskalt on varem ilmunud kaks mälestusteraamatut: Riiklik õppeasutus Inglise Kolledž. Tallinn, […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Salme Reek. Noor vana daam”
Salme Helen Reek Sündinud 10. novembril 1907 Pärnus Ju(u)lia ja Juhan Reegi esimese lapsena. 1916 (?)-1927 õppis Pärnu algkoolis, Tallinna saksa erakoolis, Pärnu gümnaasiumis ja Tallinna 2. tütarlastegümnaasiumis. 1927-1930 Draamastuudio teatrikooli õpilane. Arvatavasti 1929 v 1930-1933 Gerd Neggo tantsustuudio õpilane. 1930-1996 Eesti Draamateatri (aastani 1937 Draamastuudio Teater) näitleja. Alates 1934 Eesti Näitlejate Liidu liige. Alates […]
“Sass, röövime õige laeva. Alo Ritsing”
See raamat on Alo Ritsingust, tema lähedastest, tema lauludest ja lauljatest, kõigist nendest, kes teda läbi muusika on puudutanud. Raamat on rikkalikult illustreeritud, sisaldades 270 mustvalget ja 33 värvifotot.
“Savisaar – tujukas mängur”
/—/ See on raamat Edgar Savisaarest kui inimesest, mitte ainult poliitikust. Kuigi just poliitika ja võim ongi tema elu! Mees, kes nooruspäevil hullutas õrnema soo esindajaid sümpaatse oleku, lokkis juuste ja erudeeritusega, õpetas valikute ees seisvaid naisi juba siis: “Mehi tuleb valida mõistuse, mitte ilu järgi.”
“See puuduv osa. Autobiograafia”
See puuduv osa on väliseestlase Heljo Liitoja (sündinud 1923) autobiograafiline jutustus perioodist tema elus, mis ei leidnud kajastamist kogumikus Eesti rahva elulood. Nagu paljude teistegi eestlaste elu tegi kannapöörde murdelistel sõja-aastatel, nii leidis ka tõlgina Saksa sõjaväe eestlaste kompaniis töötanud ja reamehena “Erna” pataljoni kuulunud noor tartlanna end pärast rohkeid vintsutusi Torontost. Kõike tuli alustada […]
