“Siin ja Siberis”
1999. aasta märtsil möödub pool sajandit märtsiküüditamisest. Viiskümmend aastat on inimese elus suhteliselt pikk aeg. Poisikesena tegin koos ema ja vennaga Siberi-reisi kaasa, isa oli meil juba noore mehena vangilaagris hukkunud. Kõik need aastad olen mälestust nendest aegadest endaga kandnud. Aga mu mälu on poole sajandiga paratamatult tuhmunud. Pärast KGB arhiivide avamist oli mul võimalik […]
“Silmakivi”
Mälestused on nagu valged luiged elumere tumedates lainetes… Mäletan seda sententsi klassiõelt näpatud laulikust (vistiti neljandas klassis?!), kuid aduma hakkasin pointi ühel varahommikul, mil tekkis kallasjää & luiki enam ei olnud. Salmiku lugemisest oli möödunud kuuskümmend aastat. Lugupidamisega – autor. Viktor Pallo, Randveres 2006-2008
“Sinilindu püüdmas”
Teatrimälestusi. 75 aastat viljakat elu, 50 aastat pingerikast tööd eesti kutseliste teatrite laval, siin on millest jutustada. Lugeja silmade eest liiguvad mööda sooja südamega nähtud-kirjeldatud lapsepõlv ja kooliaastad, nooruki esimesed unistused ja okkalised katsed näitlejateel, hiljem aga aastakümme aastakümne järel tihedat tööd kultuuritemplites, nagu seda on suuremad kunstiteatrid. “Vanemuine”, Draamateater, “Estonia”, Draamasstuudio, “Endla” jm. on […]
“Sinuga ühes palatis”
Telesaate “Selgeltnägijate tuleproov” võitja Telesaate “Selgeltnägijate tuleproov 2017” võitja Alisa Verde kirjutab selles raamatus oma hullumajas veedetud päevadest ning inimestest, keda seal kohtas. Mis toimub, mida mõeldakse ja tehakse nende seinte taga? Miks on üks või teine sinna jõudnud? Sellest kõigest ja palju enamastki räägib Alisa kohati jõhkralt avameelne raamat “Sinuga ühes palatis”. “Lõppude lõpuks, […]
“Sõjakeerises ja vangilaagris”
Mälestusteraamatu peategelane Elmar Vanakaevu mobiliseeritakse 1944.a juulis Saksa sõjaväkke, teenib lennuväljadel Eestis, Saksamaal ja Taanis, on õhutõrjekahuri sihtur ning 20. Eesti SS-diviisi tagavarapataljonis miinipildur. Järgnevad vangilangemine Tšehhoslovakkias ja laagriaastad N. Liidus. Elmar Vanakaevu on raamatu autori prototüüp.
“Sõjakeerises”
Kaardiväe-kindralleitnant Lembit Pärn. Mälestused. … Pärast järelemõtlemist otsustasin kirjutada, kuidas minusugusest eesti külapoisist mees sai, jutustada tähtsamatest etappidest sõjaväeteenistuses ning rääkida sellest, kuidas mind Suure Isamaasõja raskeil aastail saatus eesti rahvaga eesti rahvuskorpuses kokku viis. Loomulikult püüdsin ma pikemalt kirjutada eesti korpuse meeste tublidest tegudest, kes sõjas saksa fašistide vastu kodumaa eest võideldes kaardiväelaste aunimetuse […]
“Sõjandusest ja kilde minevikust”
Kolonel Georg Leets (1896–1975) jõudis olla oma elu jooksul Eestis nii väljapaistev sõjateadlane suurtükiväe alal kui ka sõjaajaloolane. Lisaks on ta Aleksander Puškini vaarisast Abraham Hannibalist kirjutatud monograafiaga ennast ka laiemalt kultuuriajalukku jäädvustanud. Käesolevas raamatus on valikuliselt avaldatud Georg Leetsi mälestused ja lisaks neile olulisemad sõjateaduslikud ning sõjaajaloo-alased tööd. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja […]
“Sõjateaduslik testament”
Nikolai Reek (1890–1942) oli Vabadussõja kangelaslik juht, vastuoluline kindral, ambitsioonikas, professioonile pühendunud ohvitser. Kohaliku Napoleonina tuntud mees töötas ka sõjaministrina, kuid ei lahkunud ka siis tegevteenistusest. Tema tööd kaitseväe väljaõppeküsimuste sisulisel korraldamisel, reformimisel ja eestikeelse sõjakirjanduse arendamisel jäid laiema avalikkuse jaoks tähelepanuta ja paljuski unustati hilisemate arengute tõttu. Reegi näol on tegemist eesti sõjakirjanduse pioneeriga. […]
“Spordimehe sünd”
Heino Lipp Hubert Pärnakivi Peeter Varrak Mart Paama Kaupo Metsur Märkmikulehed on täis lõputuid mõtteotsi, andmeid ja ülestähendusi. Nendest kerkivad su ette kirevad pildid ja igasugused arutlused. Hakkad kõike vormima, kuid sealsamas oled juba raskuste ees, kahevahel, tekivad kõhklused. Tunned muret, et ei saa meie populaarsetest kergejõustiklastest kirjutades olla objektiivne. Sulle võidakse igal sammul teha […]
“Süda ja kivid”
Lugemiseks mu sõpradele ja vaenlastele, ja neile, kelledest saavad ehk pärast lugemist mu sõbrad või vaenlased.
“Süda peo peal”
Noorusmälestusi Neli punases mütsis meest – kaks ees, teine paar taga – kannab palankiini, mille bambusridvad taktis tasa kiuksuvad. Kandjate igal sammul õõtsub kandesäng veidi üles-alla. Tsipa taamal järgneb varumeestena veel neli punamütsi. Palankiin meenutab kas tavalisest tunduvalt pikemat hälli või harilikult kitsamat voodit: võiks ka mõelda surnukirstule, kuid puusärke ei tehta vitstest. Ridvad on […]
“Südamelt ära. Seiku ja sõnastusi”
Mõnusalt humoorikas stiilis kirjutatud raamat südamearsti tööst ja sellega kaasnenud seikadest, aga ka arstimise kunstist ja arsti ning patsiendi omavahelise suhtlemise kunstist ja arsti ning patsiendi omavahelise suhtlemis iseärasustest. Juttu on ka ilmast ja inimestest – arsti kogenud pilk on usaldusväärne ja nii saab lugeja teada küllap mõndagi huvitavat ka iseenda kohta. Lisaks leidub raamatus […]
“Sulg ja raamat”
Mälestusi ajaloo pööriaegadest Autor, tuntud koolimees ja kultuuritegelane, astub siin lugejate ette mälestusteosega, mille kirju kangas on kootud väga vahelduvaist ja värvirikkaist lõngadest. Siin jutustatakse Tartumaa külaelust läinud sajandi lõpul, mitut liiki koolidest maal ja linnas, õpetaja- ja ajakirjandustegevusest kesk rahutu aja keeriseid, Esimese maailmasõja tagalaelust, revolutsioonidest, rahvuslike väeosade loomisest ja nende tegevusest, Tartu sõjatsensori […]
“Sulo, Hella ja Vappuli: mälestusi aastatelt 1911-1945”
Mälestusi aastatelt 1911-1945 Teie ees on Vappu Tuomioja, eesti-soome naiskirjaniku Hella Wuolijoki ja soomlasest töölisliikumise aktivisti, rahvasaadiku ja advokaadi Sulo Wuolijoki tütre mälestused. Hella Wuolijoki (neiupõlve nimega Ella Marie Murrik) sündis Eestis, Taageperas 21. (vkj. 9.) juulil 1886. Tema esivanemad põlvnesid Karksi ja Helme suurtest ja jõukatest talupojaperekondadest. Hella lõpetas gümnaasiumi 1904. aastal Tartus, kuna […]
“Suurtükiväelasena sõjatandril”
Mineviku kangelaslike sündmustega tutvudes on kergem mõista nõukogude inimeste praeguse põlvkonna – kommunismiehitajate põlvkonna tegude ajaloolist mõtet ja tähtsust. Seepärast heidame me sageli pilgu läbikäidud teele, vaatame tagasi Oktoobrirevolutsiooni ja Kodusõja heroilistele päevadele, esimeste viisaastakute titaanlikule tööle, Suure Isamaasõja võrratule epopöale ning sellele järgnenud töösangarlusele. Osake sellest läbikäidud teest kajastub ka käesoleva raamatu lehekülgedelt. Suurtükiväe-kindralmajor […]
“Süüta süüdlased”
Mälestusi aastaist 1930-1956. Eestimaa Kommunistliku Partei veteran Heinrich Ross meenutab selles mälestusteraamatus oma elu kõige rängemat perioodi. Tollal elas ja töötas H. Ross Nõukogude Venemaal. 1938. aastal ta arreteeriti valesüüdistuse põhjal, tal tuli läbi käia Stalini repressiooniaparaadi piinakambrid, vaevelda kümme aastat Magadani oblasti vangilaagreis ja olla veel aastaid samas piirkonnas asumisel. Autor mõistab stalinismi jäägitult […]
“Taeva Jaan”
Lugu Vana-Roosa prohvetist. Raamat jutustab eesti talupoegade raskest orjapõlvest ja imelisest usulisest ärkamisest 18. sajandil. Autori kirjaviis muutmata. Kaanepildid Raivo Laasmägi erakogust. (Taskuformaat)
“Taevas ja maa”
See on lugu lapsest, kes kasvab kirikuõpetaja peres 1950.-1960. aastate Nõukogude Eestis, kus inimene arvab end olevat kõigevägevama ja usku Jumalasse peetakse igandiks helgesse tulevikku tormaval teel. Hoolimata sellest peaks kirikuõpetaja peres sündinu justkui enesestmõistetavalt jagama maast madalast oma vanemate tõekspidamisi. Miks olen sündinud just niisugusesse peresse sellises riigis? Miks peab meie pere rändama ühest […]
“Tagasivaade. Ühe õpetaja mälestused”
Mae Antsu, romaanide “Mu pärnade aegu” ja “Murra leiba nälgijale” autor, on kirja pannud oma elu loo. Jutustus viib lugeja läinud sajandi 30. aastate Tallinna nüüdseks kadunud Roosi tänavasse, kirjeldades noore tüdruku isiksust kujundavaid sündmusi: kehvakestes oludes kasvamine (ma häbenesin oma kodu), märtsipommitamine (me põlesime puupaljaks), mobiliseeritud isa hukkumine tabamuse saanud laeval (uskusin kaua, et […]
“Tagasivaated”
Minu üllitis pole kirjutatud päris tavaliste kaanonite järgi. Need on mälestustekillud, lükitud ajateljele, nagu mu elu on kulgenud, üritamata anda mastaapsemat sündmuste raamistikku. Esitan asju nii, nagu mina neid nägin ja näen. Lisatud omi mõtteid maailma asjade kohta. Kohati antud ka taustainfot, sest noorem põlvkond ei orienteeru ülearu hästi nõukogude elu ja olu eripäras. Päevikut […]
