“Septembri lapsed. Hommikutunnid III”
Septembri lapsed on kolmas raamat kuueköitelisena kavandatud autobiograafilisest romaanist. Varem on selles tsüklis ilmunud Hommikutunnid (2001) ja Näod ja maskid (2003). Käesolev osa viib meid pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist Holtsee külakesse Schleswig-Holsteinis ja kaheksa kuud hiljem lähedal asuvasse eesti DP-laagrisse Eckernfördes (1945-1947). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat)
“Sergei Prokofjev 1891-1953. Lühike ülevaade elust ja loomingust”
“… Kas kunstnik võib seista elust eemal? Võib ta sulguda “efemeersesse” torni, piirata oma loomingusfääri vaid subjektiivsete emotsioonidega? Või peab ta olema seal, kus teda vajatakse, kus tema sõna, tema muusika tema peitel aitaksid inimestel elada paremini ja kaunimalt? Meenutagem Beethoveni ja Shakespeare´i, Mozarti ja Tolstoi, Tšaikovski ja Dickensi – nende inimhinge ja inimmõtte titaanide […]
“Sest ümmargusest maailmast. Laiemasse maailma”
Eesti rahvateaduse klassik ja meie väljapaistvamaid humanitaarteadlasi GUSTAV RÄNK sündis 18. veebruaril 1902 Saaremaal Pärsamaa vallas Nõmme külas taluniku pojana. /—/ Gustav Ränk on avaldanud arvukalt teadustöid eri rahvaste rahvakultuuri ja uskumuste kohta. Rahvateadlase pilguga on kirja pandud ka Rootsis avaldatud mälestusteraamat “Sest ümmargusest maailmast” (1979, 2. tr 1995 Eestis) ja “Laiemasse maailma” (1988), mis […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“Shakespeare”
Mitte keegi Shakespeare’i kaasaegsetest ei hoolitsenud tema biograafia koostamise eest. Neil aegadel sai niisugune au osaks vaid kuningatele ja ristiusumärtritele, mitte aga kultuuri- ja kunsti-, liiati veel teatritegelastele. Niisiis juhtuski, et kui Shakespeare XVIII sajandil klassikuks tunnistati, ilmnes, et tema elust pole peaaegu midagi teada. Biograafiline sari
“Sibeliuse kaudu maailma”
Leo Normeti (1922-1995) kui koloriitse muusikateadlase ja helilooja elustiili ja vaimse olemuse määratlemiseks ajaloolisest kaugusest tasub värskelt üle vaadata ENE 4. köitest märksõna juugend. Eesti keeli tähendab see “noor, nooruslik”, aga kunstis tähendab see paljude asjade voogavat, nõtket, ihalevat põimumist, kuid ka erinevate ajastute stiilide sünteesi. Selles voogamises, nõtkuses ja ihalemises elas ka Leo Normet. […]
“Sihuke ma olen”
Austatud valija! Taas on tulemas valimised. Mina kandideerin juba viiendat korda Tallinna volikokku. Neljal korral on Pirita inimesed mind usaldanud ja volikokku valinud. Usun, et nad ei ole minus pettunud. Ma pole püüdnud palju lubada, vaid võimalikult palju teha. Seepärast ei hakka ma ka seekord teie poole pöörduma loosungite ja lubadustega, vaid saadan teile raamatukese […]
“Siin ja Siberis”
1999. aasta märtsil möödub pool sajandit märtsiküüditamisest. Viiskümmend aastat on inimese elus suhteliselt pikk aeg. Poisikesena tegin koos ema ja vennaga Siberi-reisi kaasa, isa oli meil juba noore mehena vangilaagris hukkunud. Kõik need aastad olen mälestust nendest aegadest endaga kandnud. Aga mu mälu on poole sajandiga paratamatult tuhmunud. Pärast KGB arhiivide avamist oli mul võimalik […]
“Silmakivi”
Mälestused on nagu valged luiged elumere tumedates lainetes… Mäletan seda sententsi klassiõelt näpatud laulikust (vistiti neljandas klassis?!), kuid aduma hakkasin pointi ühel varahommikul, mil tekkis kallasjää & luiki enam ei olnud. Salmiku lugemisest oli möödunud kuuskümmend aastat. Lugupidamisega – autor. Viktor Pallo, Randveres 2006-2008
“Sinilindu püüdmas”
Teatrimälestusi. 75 aastat viljakat elu, 50 aastat pingerikast tööd eesti kutseliste teatrite laval, siin on millest jutustada. Lugeja silmade eest liiguvad mööda sooja südamega nähtud-kirjeldatud lapsepõlv ja kooliaastad, nooruki esimesed unistused ja okkalised katsed näitlejateel, hiljem aga aastakümme aastakümne järel tihedat tööd kultuuritemplites, nagu seda on suuremad kunstiteatrid. “Vanemuine”, Draamateater, “Estonia”, Draamasstuudio, “Endla” jm. on […]
“Sinuga ühes palatis”
Telesaate “Selgeltnägijate tuleproov” võitja Telesaate “Selgeltnägijate tuleproov 2017” võitja Alisa Verde kirjutab selles raamatus oma hullumajas veedetud päevadest ning inimestest, keda seal kohtas. Mis toimub, mida mõeldakse ja tehakse nende seinte taga? Miks on üks või teine sinna jõudnud? Sellest kõigest ja palju enamastki räägib Alisa kohati jõhkralt avameelne raamat “Sinuga ühes palatis”. “Lõppude lõpuks, […]
“Sõjakeerises ja vangilaagris”
Mälestusteraamatu peategelane Elmar Vanakaevu mobiliseeritakse 1944.a juulis Saksa sõjaväkke, teenib lennuväljadel Eestis, Saksamaal ja Taanis, on õhutõrjekahuri sihtur ning 20. Eesti SS-diviisi tagavarapataljonis miinipildur. Järgnevad vangilangemine Tšehhoslovakkias ja laagriaastad N. Liidus. Elmar Vanakaevu on raamatu autori prototüüp.
“Sõjakeerises”
Kaardiväe-kindralleitnant Lembit Pärn. Mälestused. … Pärast järelemõtlemist otsustasin kirjutada, kuidas minusugusest eesti külapoisist mees sai, jutustada tähtsamatest etappidest sõjaväeteenistuses ning rääkida sellest, kuidas mind Suure Isamaasõja raskeil aastail saatus eesti rahvaga eesti rahvuskorpuses kokku viis. Loomulikult püüdsin ma pikemalt kirjutada eesti korpuse meeste tublidest tegudest, kes sõjas saksa fašistide vastu kodumaa eest võideldes kaardiväelaste aunimetuse […]
“Sõjandusest ja kilde minevikust”
Kolonel Georg Leets (1896–1975) jõudis olla oma elu jooksul Eestis nii väljapaistev sõjateadlane suurtükiväe alal kui ka sõjaajaloolane. Lisaks on ta Aleksander Puškini vaarisast Abraham Hannibalist kirjutatud monograafiaga ennast ka laiemalt kultuuriajalukku jäädvustanud. Käesolevas raamatus on valikuliselt avaldatud Georg Leetsi mälestused ja lisaks neile olulisemad sõjateaduslikud ning sõjaajaloo-alased tööd. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja […]
“Sõjateaduslik testament”
Nikolai Reek (1890–1942) oli Vabadussõja kangelaslik juht, vastuoluline kindral, ambitsioonikas, professioonile pühendunud ohvitser. Kohaliku Napoleonina tuntud mees töötas ka sõjaministrina, kuid ei lahkunud ka siis tegevteenistusest. Tema tööd kaitseväe väljaõppeküsimuste sisulisel korraldamisel, reformimisel ja eestikeelse sõjakirjanduse arendamisel jäid laiema avalikkuse jaoks tähelepanuta ja paljuski unustati hilisemate arengute tõttu. Reegi näol on tegemist eesti sõjakirjanduse pioneeriga. […]
“Sokrates”
Nimekate tšehhi kirjanike romaan antiikaja suure filosoofi Sokratese elust.
“Sõnnidega võidu. Minu aastad Hemingwaydega.”
Iirlanna Valerie Hemingway läks kaheksateistkümneaastasena Hispaaniasse. Ajakirjanikuna Madridis töötades tutvus ta 1959. aastal Ernest Hemingwayga. Kahe kuu pärast palkas Hemingway ta sekretäriks. See amet viis Valereie´d Hispaaniasse, Prantsusmaale ja Kuubale. Hemingway surres oli ta New Yorgi väljaande Newsweek taustauurija. Mary Hemingway kutsus Valerie´d Kuubale oma kadunud abikaasa dokumente läbi vaatama ja Ameerika Ühendriikidesse toimetama. Järgmise […]
“Soome marssal C. G. Mannerheim”
Mannerheim oli Soome Vabariigi kuues president, teine riighoidja, sõjaväe ainukene marssal, kolme sõja aegne ülemjuhataja, Punase Risti esimees, maadeuurija, kes kaks aastat kaardistas ja uuris Kesk Aasiat. Ta võttis osa ka Vene-Jaapani sõjast ja juhtis Esimeses maailmasõjas Vene korpust, kuhu kuulus 40000 ratsaväelast. Ta oli esmaklassiline ratsutaja ja jahimees, kommete ja moe looja, kirjanik, oma […]
“Soome mees. Urho Kekkose elu”
Urho Kekkonen on kõige pikaajalisem Soome president. Ta on tänaseni müütiline tegelane, kelle otsuste ja nende langetamise motiivide üle tuliselt vaieldakse. Kas Urho Kekkonen oli auahne, brutaalne, edev, humoorikas, lugupeetud, manipuleeriv, omakasupüüdlik, osav, reeturlik, sõjakas või upsakas? Või olid tal kõik need omadused? Kas Kekkonen, kes sai kommunistidelt raha, oli kõigest Nõukogude Liidu kannupoiss või […]
“Soren Kierkegaard”
Minu kõige varasem mälestus, mis Kierkegaardiga seostub, on see, et kui ma lapsena püksisääri üle kõrgete säärtega saabaste, mis tollal moes olid, võrdsele kaugusele ei tõmmanud, ütles lapsehoidja mulle hoiatavalt: “Soren Kierkegaard!” Niimoodi kuulsin ma esimest korda nimetatavat nime, mis samal ajal nii valjult täiskasvanute kõrvus kaikus. “Corsareni” karikatuurid olid teinud Kierkegaardi jalad tuntuks ka […]
