“Meelepetted I-III osa” 3 raamatut
Või… on see kõik jama – jah, kõik Inimese elu kõige haaravam väljendus, mis on kunagi kirjutatud. Maailma kõige vaieldavam kirjanik David Icke on viimase veerandsajandi jooksul uurinud Universumi, reaalususe ja meie maailmaga manipuleerivate jõudude saladusi. See, mida kunagi naeruvääristati ja tõrjuti, on nüüd ikka ja jälle leidnud kinnitust, ning Icke´i, keda pikka aega mõnitati, […]
“Mees 2000”
Nõuanderaamat. See raamat saadab teid läbi elu. “Mees 2000” kirjeldab mehe tervise tulevikku uuel aastatuhandel, uusi avastusi eluea pikendamiseks ja täisväärtusliku elu nautimiseks. Raamat annab ettekujutuse meeste elustiilist – mida nad peavad tähtsaks ja millele vaatavad läbi sõrmede. Seks on mehele elueliksiiriks ja miks üks mees säilitab oma potentsi kõrge vanuseni, kuid teine jälle mitte. […]
“Meevabrik. Mesilaste imeline maailm”
Mesinik näeb elusolemist ja elu ainulaadselt liigutaval moel. Meie ees on jutustus elust mesitarus, mis viib lugeja retkele tohutusse hästitoimivasse meevabrikusse – seal avaneb terve maailm täis omapäraseid tüüpe, nutikaid lahendusi ning vapustavat korrapära. Näeme vabrikuhoonet ja tootmisvahendeid, personali, juhtkonda ja toodangut. Saame teada, kes, kuidas ja kellega koos töötab või kes eraldi hoiab, tutvume […]
“Mehaaniku käsiraamat”
Käsiraamatus on toodud käesoleval ajal toodetavate traktorite, autode ning põllutöömasinate ja -riistade põhilised tehnilised ja reguleerimisandmed. Käsitletud on masinapargi ekspluatatsiooni, tehnohooldust, hoidmist, naftamajandust, masinate remondi korraldamist majandi remondikodades, ratsionaliseerimistegevust, ohutustehnika ja tuleohutuse põhieeskirju. Käsiraamat on mõeldud kolhooside ja sovhooside mehaanikutele, samuti põllumajanduslikes õppeasutustes õppijatele.
“Mehed ja nende mänguasjad”
Õpime mõistma mehi, mõistes nende suhet vidinatega. Kui oled kunagi märganud, et su mees veedab rohkem aega oma peene uue õngeridva, stereosüsteemi, digitaalse golfikepi või mobiiltelefoni headset’i kui sinu seltsis, ei ole sa üksi. Mehe lahutamine tema vidinatest on praktiliselt võimatu. Kui soovid mehi tõeliselt mõista, pead tingimata mõistma nende suhtumist oma mänguasjadesse. Raamatust “Mehed […]
“Meie kalkunid. Viidik, Supikalkun, Emakesed… ja teised”
Väikese Myy nime taga peitub üks pisike kalkuneid armastav memm Ülle. Tema kalkunid on peaaegu sama suured kui ta ise, ja nad on Väikesele Myyle palju õpetanud: lojaalsust, heavanemlikkust, peenetundelisust, aga ka siirast edevust, musikaalsust ja rütmitaju. Eks õpilane ise ole ka teravsilm olnud. Oma igapäevatöös tegeleb ta inimeste aitamisega – Väike Myy on nõid, […]
“Meie Keres. Kujunemisaastad”
Paul Keres ja see raamat. Teda kutsuti mitmete ilusate nimedega, teda kutsuti ka igavesti nooreks, male Dorian Gray´ks. Ja nagu selle kinnituseks puhkes kuuekümnele lähenev elav klassik 1975. aasta hakul imeteldavas värskuses ja jõus. Pärast Tallinna ja Vancuveri turniiri rääkisid maailma maleajakirjad Paul Kerese uuest kevadest. Aga trükimust oli veel niiske, kui tuli saatuslik teade. […]
“Meie kitsed. Elu kitsenduses, laiendusega lambale”
Kitsepidamine on midagi armastuse ja alkoholismi vahepealset. Algab see tavaliselt esimesest pilgust, olukorrast, kus kõnnid pahaaimamatult mööda ilma ringi, ette satub üks täiesti süütu kits ja kõmm! – oledki konksu otsas. Nagu muuseas hakkad lugema internetist kitselugusid, vaatad nunnusid kitsepilte, hakkad otsima puhkusekohti, kus võiks kohata kitsi. Lõpuks satud kogemata peale kitsekasvatuse koolitusele ja mõtled, […]
“Meie kodulinnud. Kanakari ja lestadega bande”
Astusin linnuaeda, ühes käes telefon ja teises söödapang. Otsekohe piirasid näljased linnud mind ümber ja ämbri äärtele hakkas maanduma kanu. Äkki kaotasin tasakaalu ja hetk hiljem vedelesin siruli maas, telefon lennanud tont teab kuhu ja minu peal, minu kõrval, igal pool olid söödagraanulid. Nii ma seal siis lamasin, selili sita sees, kaetud õnnelike kanadega, kes […]
“Meie seeni”
Eestis esinevatest poolteisest tuhandest suurseene liigist kuulub vähemalt kolmsada söödavate hulka. Neid seenevarusid kasutatakse meil paraku veel väga tagasihoidlikult. Võib liialdamata öelda, et parimad seened jäävad isegi metsa. Peaaegu üldse ei korjata seeni kevadel. Heal seeneaastal ei jää aga maikuu septembrist palju maha. Taskuformaat
“Meie, eestlased”
Sari: Eesti Mõttelugu 35 Kümne aasta eest kõik olime ateistid. Revolutsiooni kumas ja iseseisvuse koidikul tundsime end vägevaina nagu jumal ja jäädavaina nagu igavik. Orjuse ja kurjuse võitjaina tahtsime võita ka selleilma hädaorupõrgu ja muuta õndsaks paradiisiaiaks, kus lehviks aina tõe- ja õigluse-vendlus-vaim. Nagu kosmiline hingus tuksatas meil läbi meelte ja otsekui sulasime Absoluuti – […]
“Meie, mehed”
Miks kohtame igal sammul mehi, kes peavad paremaks põdeda, tekitades ebameeldivusi nii enesele kui ka oma lähedastele? Miks kohtame ebameeldivalt pakse ja enneaegselt vananenud mehi, kes jätavad end ilma elurõõmust ja loovast tööst? Need on inimesed, kel ei jätku otsustavust teha esimene, tagasipöördumatu samm võitluseks enda eesti. Selline samm eeldab suurt tahtejõudu.
“Meisterdame vanapuidust”
35 tänapäevast projekti mööbli ja muude kodus vajalike esemete meisterdamiseks kasutatud puidust Raamatutäis ideid vanapuidust stiilse mööbli ja kodusisustustarvikute valmistamiseks. Õpi meisterdama ja naud eksperimenteerimist ning lõputuid võimalusi, mida puutöö pakub. Selged ja arusaadavad üksikasjalikud juhised koos fotodega näitavad, kuidas projekte teostada.
“Meistrimehe käsiraamat naistele. Kuidas teha seda ise ilma küüsi murdmata”
Kuna järjest rohkem naisi soetab ise endale kodu, jäädes järjest vähem meeste peale lootma, on “Meistrimehe käsiraamat naistele” salarelvaks ja ükski iseseisev naine ei saa endale lubada luksust ilma selleta läbi ajada. Alates soovitustest põhiliste tööriistade ja tähtsamate kõpitsemisoskuste valdkonnas kuni nõuanneteni lihtsamate koduste remonditööde, kodukujunduse ja kodu korrashoidmise kohta, kergendab “Meistrimehe käsiraamat naistele” sinu […]
“Mere kutse. Purjetaja piibel”
Kohustuslik meremeestele ja merenaistele Inimene sünnib, kasvab ja otsib oma kohta elus kuival maal. Ning kui elu möödub rannikust eemal, võib kergesti ununeda, et enamik meie planeedi pinnast on kaetud veega. Selge kokkupuude merega tekib siis, kui maad mööda minnes järsku randa jõuda. Mõnedele tähendab see kasuliku põllumaa lõppu, järsult tugevnevat tuult, kuiva muutumist märjaks. […]
“Mereleksikon”
Selle raamatu loomise mõte tekkis merendusterminoloogiakomisjoni korrapärastel kooskäimistel Eesti Meremuuseumis. /—/ Raamatu tegijad on üritanud koguda sellesse ainest, millel on otsene (ja mõnikord kaugemgi) seos merega. Kindel eeskuju puudus, sest sellist üheköitelist leksikoni, mis hõlmaks kõike merendusse puutuvat, MerLe tegijate käsutuses polnud. Eelistati originaal- ja arhiivmaterjali. Raamat on Eesti-keskne. Lisaks tõsistele artiklitele leidub neidki, mis […]
“Mesiniku aabits”
4., täiendatud väljaanne Mesinikust autor Marje Riis tutvustab oma raamatut, millest ilmub juba neljas, täiendatud väljaanne, nii: „Huvi mesilaste pidamise vastu üha kasvab, sest mesinduses on põlvkonnad vahetumas. Lisandunud on palju noori mesinikke, kes tahavad astuda sammukese loodusele lähemale ja hakata hoolitsema nende eemalt vaadates veidi müstiliste putukate eest. Nondelt saab küll magusat mett, aga […]
“Meteoorist kraatrini”
Keskmiselt korra kuus astub Tartu Ülikooli geoloogia osakonna uksest sisse uudishimulik ja teadmistele avatud kodanik, kaenlas kivikamakas. „Ma leidsin meteoriidi!” teatab ta võidurõõmsalt. Pärast mõningast vaatlust ja nõupidamist, vahest ka mikroskoobi alla sättimist, on see rõõmus leid osutunud kahjuks metallisulamiks või rändkivi tükiks. Mitte just iga kuu, aga vähemalt paar korda aastas pöörduvad inimesed geoloogide […]
“Metsast aeda. Meie looduslilli”
Esimene looduslill, mille seemneid ma peenrasse külvasin, oli kevadine seahernes. Seda meie kandis ei kasvanud. Seejärel tulid kukeharjad ja mägisibulad. Siis kuremõõk, millest rannaniidud tollal veel kirendasid. See kõik juhtus üle poolesaja aasta tagasi Pärnumaal. Kubja talus Järvamaal kasvas meie tulles aias sinililli ja võsaülast, kullerkuppe ja kellukaid. Siin leidsid püsiva kasvupaiga needki taimed, mida […]
