“Eesti õistaimi”
Populaarteaduslik väljaanne tutvustab enamikku meil kasvavaid õistaimi. Antakse nende üldiseloomustus, juhitakse tähelepanu iseloomulikele eraldamistunnustele. Tutvustatakse ka taimede kasutamisvõimalusi ja rahvapäraseid nimesid. Teos on rikkalikult illustreeritud. Mõeldud kõigile loodusesõpradele, bioloogiaõpetajaile ja õpilastele. Raamatu materjali saavad oma õpinguis kasutada ka EPA üliõpilased.
“Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006”
Siit raamatust leiate 72 lugu ja meenutust Eestile ning eestlaste võidetud olümpiamedalitest. Täpselt nii palju on Eesti Olümpiakomitee poolt omaks tunnistatud medaleid toonud suve- ja talimängudelt aastatel 1912-2006. Nende seas on värskeid meenutusi nii viimasest, kuldsest Torino taliolümpiast kui ka ajahambas tuhmuma kippuvaid hetki omariikluse esimestest spordiaastatest, nii kõigile teada-tuntud olümpiasangareid kui ka unustatud sporditähti, […]
“Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959-1970”
Sport tervikuna ning üksikud spordialad eraldi kuuluvad lahutamatult iga maa ja rahva kultuuri juurde. Seetõttu vajab ka Eesti sport oma kirjapandud ajalugu alates algaegadest kuni tänapäevani, lugusid oma spordikangelastest.
“Eesti põllumajandusentsüklopeedia 1 köide”
“Eesti põllumajandusentsüklopeedia” ilmumistee on olnud pikk, keeruline ka katkendlikki. Esimest korda asuti põllumajanduslikku teatmeteost kokku seadma 1935. a. 1938 ilmus kirjastusühisuse “Agronoom” väljaandel esimene vihk “Põllumajanduslikust entsüklopeediast”, kokku jõudis neid lugeja kätte kolm (viimane vihk lõppes artikliga “istuti”). Saksa okupatsiooni ajal püüti tööd jätkata, kuid katse ebaõnnestus. Ürituse eestvõtjaks ja vedajaks olnud dots. Jaan Metsa […]
“Eesti pseudonüümide leksikon 1821-1900” I osa
Käesolev väljaanne on Eesti TA F. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi poolt kavandatud universaalse “Eesti pesudonüümide leksikonid” 1. köide. See sisaldab aastatel 1821-1900 eestikeelses kirjavaras eesti autorite poolt kasutatud pseudonüümide lahendusi. Eessõnas selgitatakse mõiste “eesti pseudonüüm” sisu ning antakse üldiseloomustus pseudonüümikasutusest XIX saj. eestikeelsetes raamatutes ja perioodikas.
“Eesti pühade maitsed (sobivad argipäeva ka)”
Siin raamatus pole võetud sihiks kopeerida meie esivanemate menüüd ega toitumistava. Pühademeeleolu ei ole museaal. Kõige olulisemad on pühad ise, nende tähendus. Võtke endale aega, valmistage üks maitsev roog, istuge laua taha ja arutage pereringis, mis on need asjad, mis teile tegelikult olulised on. Mis on püha?
“Eesti raamatukunsti teke ja areng”
Annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialuseks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.
“Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu ajal”
Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast. Nr 4. Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop. Sisukord: Villem Reiman “Eestimaa”. Villem Reiman “Eesti muinasusk”. Villem Reiman “Eesti rahva haridusejärg iseseisvuse aja lõpul”. Villem Reimani kasutatud kirjandust (koostanud Mare Pikkel). Friedrich Amelung “Eesti rahvahariduse algus”. I: Eesti rahva kultuuriolud 15. sajandi keskpaigani. II: ja III: Eesti rahva kultuuriolud 15. sajandi […]
“Eesti rahvaste raamat”
Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Filoloog Jüri Viikberg (sünd 1953 Raplas) on Eesti Keele Instituudi murdesektori juhataja ning Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent. Tegutsemisvaldkonnad on dialektoloogia (eeskätt “Eesti murrete sõnaraamatu” koostamine-toimetamine) ja keelesuhted. Kogunud keeleainest Siberi ja Kaukaasia eestlastelt (filoloogiakandidaadi väitekiri “Eesti keelesaared Siberis”, 1989), “Vene impeeriumi rahvaste punase raamatu” (1993) autoreid. 1997. aastal avaldanud “Anekdoodiraamatu”. Esimene käsiraamat, […]
“Eesti rahvatoite”
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
“Eesti rahvusköök”
Anne Kersna, Sirje Rekkor, Reet Piiri, Dina Aarma, Õile Aavik, Inara Luigas, Elli Vendla, Inge Rego. Fotod: Tiit ja Mare Koha. Eesti rahvusköögi vastu tuntakse jälle huvi. Esimene eestikeelne kokaraamat ei olnud eesti talupojale, tema sõi lihtsalt valmistatuna seda, mida suutis ise kasvatada, koguda ja säilitada. … “Eesti rahvusköök” annab lisaks retseptidele ülevaate meie köögi […]
“Eesti ravimtaimed 1-3. 3 raamatut”
Raamat – 1 osa Selles raamatus on kirjas 80 Eesti armastatuima ravimtaime lood. Saame nende kõigiga põhjalikult tuttavaks: kuidas taime ära tunda, mis nimesid ta kannab ning kuidas rahvas teda kasutanud on. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taoime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, säilitusaega ja – viisi. Tarvitamisõpetused […]
“Eesti ravimtaimed”
Selles raamatus on kirjas 80 Eesti armastatuima ravimtaime lood. Saame nende kõigiga põhjalikult tuttavaks: kuidas taime ära tunda, mis nimesid ta kannab ning kuidas rahvas teda kasutanud on. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taoime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, säilitusaega ja – viisi. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning […]
“Eesti spordi aastaraamat 1999”
5. jaanuar avas uue peatüki Eesti suusaspordi ajaloos: murdmaasussatamise maailma karikavõistluse etapp viidi esmakordselt läbi Otepääl. /…/
“Eesti spordi leksikon”
Ülevaateteos Eesti võistlusspordist, Eesti spordisangareist ja Eesti osast maailma spordis. Iseseisvuslaste Kirjavara 6. Tõrvik 1951. Taskuformaat.
“Eesti suurliblikate määraja”
I. Päevaliblikad Abiks loodusvaatlejale nr 49. Tartu 1963. (Kaaned kulunud. Sees on endise omaniku tempel).
“Eesti taimede kukeaabits”
Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb 1333 liiki ja alamliiki taimi, mis ongi suurem osa Eesti piiridest leitud metsikult looduses kasvavatest taimedest. Uuest, täiendatud väljaandest leiab kõik Eestis praegu kaitse all olevad taimeliigid. Tahvlitel kujutatud taimedele on pandud nüüdisaegsed levikukaardid Eesti taimede uuest levikuatlasest ning juurde […]
“Eesti taimede määraja”
Abiraamat sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemne taimede tundmaõppimiseks
“Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940”
On väidetud, et kõige paremini kajastab ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi elamu areng. Seda kinnitab ka Eesti talumaja areng alates 19. sajandi keskpaigast, mil Eesti hakkas kujunema traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks läänelikuks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. 19. sajandi keskpaiku hakkas sajandeid rehemajades elanud Eesti talurahvas neist loobuma. Uues kapitalistlikus maailmas sai […]
“Eesti teaduse biograafiline leksikon. I. köide A-Ki”
Käesoleva köitega algab neljaköitelisena kavandatud “Eesti teaduse biograafilise leksikoni” (ETBL) väljaandmine. Teosesse püütakse koondada kõigi Eesti alal teaduses tegutsenud isikute ning Eestist pärit teadusinimeste elulood. Seni meie kultuuriruumis üldist, s.o kogu teada olevat aega ning kõiki erialasid ja institutsioone haaravat teadlaste teatmeteost koostatud ei ole. Üldentsüklopeediad on avaldanud üksnes silmapaistvaimate teadlaste lühielulugusid. Soomlastel näiteks on […]
