“Oblomov”
…”Oblomov” on keerukas ja kahtlemata märksa mitmeplaanilisem teos, kui ta esimesel pilgul paistab ja on paistnud koguni paljudele soliidsetele kirjandusloolastele. Oma laadilt on ta monograafiline romaan, üles ehitatud ühele kesksele teljele. Selleks keskteljeks on nimikangelane. Tema juurde viivad kokku kõik süžeeliinid ja temast lähtuvad kõigi teiste tegelaste iseloomustused. Ilja Iljitš Oblomov esitatakse lugejale just nagu […]
“Õekesed”
Romaan. Marie astus väikeses vahejaamas rongilt. Siin polnud õiget jaamahoonetki veel, ainult nukumajataoline majake, mis oma lameda katusega näis nagu ratastelt mahatõstetud vagun, sildiga “Hiiu”. Kõik tundus siin improviseeritud, välja arvatud loodus kõrgete sihvakate mändidega, millede vahelt paistsid majad ja teed. … (puuduvad paberkaaned)
“Ole sa õnnistatud”
Oma raamatust räägib autor ise nii: “Meie suhtumine emadesse on paradoksaalne. Kõik on ühel nõul, et emakssaamine on naise püha kohus, et lapse sünd on looduse suurim müsteerium; me ülistame ema, hoolitseme tema eest, hüüame kooris, et milliseid privileege talle ka ei tehtaks, on neist ikka vähe; me pühendame emale luuletusi, maalime portreesid, vahel pakume […]
“Oliver Kruuda. Eesti majanduse paha poiss”
“Me tahtsime turundujuhiga lihtsalt pulli teha,” väidab kommivabrikant, piima- ja leivatööstur Oliver Kruuda 2005. aasta sügisel kohalike valimiste kampaania ajal lahvatanud K-kohukese skandaali kohta. “Kui näljane haug võtab, siis ta neelab konksu kusagile kõhuõõnde, aga meedia tõmbas minu K-kohukese otse taguotsa, nii et konks rippus välja. Teles oli see neli päeva järjest esimene uudis. Lehtedes […]
“Olümpiamängud”
Entsüklopeediline teatmeteos See raamat annab ülevaate kõigist ajavahemikus 1896-1976 toimunud suve- ja taliolümpiamängudest. Teose esimeses osas on käsitletud olümpialiikumise üldküsimusi. Põhiosa sisaldab kõigi olümpiaspordialade lühiiseloomustuse, tabeleid ning andmed iga ala kuue parima sportlase või võistkonna ja nende tulemuste kohta olümpiamängude kaupa. Paberkaaned kulunud, valged ääred pruunid ja plekilised
“Olümpiaregatiraamat”
Mõte korraldada 1980. aasta olümpiamängude purjetamisvõistlused just nimelt Tallinnas, mitte mõnes teises Läänemere- või ka Musta mere äärses NSV Liidu linnas, ei leidnud rahvusvahelist kõlapinda mitte juhuslikult. Tallinn on paljude lähemate ja kaugemate maade purjetamisentusiastide teadvuses olnud mitte ainult kuulus sadamalinn, vaid ka arvestamisväärne jahtklubide ja purjespordilinn juba läinud sajandist alates. Muidugi on Eesti ja […]
“Oma aja lapsed”
Novellid Sisukord: Sajandi lõpp; Abielu esimene päev; Muri; Kiusatus; Kitsad väravad; Vallasant; Hingekell; Jumala sõrm; Kinnisidee; Viimane leib; Lapsega tüdruk; Sakste poisid; Elu pärast surma; Pühajärv; Modernisti enesepilt; Hambapulber; Eduard ja Kuningunde; Kirikhärra; Patukahetsus; Draama; Haldjas; Meie aja muinasjutt; Kohus;Habemes lapsed; Uni; Georgi kavaler; Villa “Eerika”; Ringmäng.
“Õnnelikud päevad”
Tühi kõrb. Pimestav valgus. Inimene paisatakse paremalt tagurpidi lavale. Ta kukub, tõuseb otsekohe püsti, klopib endalt tolmu, pöörab kõrvale, mõtleb. Vile paremalt. Ta mõtleb, läheb paremalt välja. Ta paisatakse otsekohe lavale tagasi, kukub, tõuseb otsekohe püsti, klopib endalt tolmu, pöörab kõrvale, mõtleb. Vile vasakult. /—/ Loomingu Raamatukogu 27/1969
“Ood Rõõmule”
Janek Mäggi on sündinud 5. septembril 1973. “Ood Rõõmule” on autori esimene luulekogu. 1990. aastate alguses on Mäggi luuletusi avaldatud ajakirjas “Noorus”, ajalehtedes “Eesti Kirik” ja “Sõdurileht”. Mäggi on töötanud Kaitsejõudude Peastaabis, ajalehes Äripäev ja Eesti Ühispangas. Praegu juhatab kommunikatsioonibürood Powerhouse. Ta on avaldanud majandusteemalisi kommentaare Eesti Päevalehes, Postimehes ja Äripäevas. 1999. aastal lõpetas Õigusinstituudi […]
“Ööd vanas majas”
Jutte 1972-1974 Sisukord: Heinakuhi; Ööd vanas majas; Kolmandas trepikojas; Sanitaride puudus; Margiti kadumine.
“Ookean tulerõngas”
Keskpäevaks olin jõudnud Maailma otsa. Künklik aas murdus mustadeks rannakaljudeks. All mürises ookean. Ees polnud enam muud kui aina vesi, Ameerikanini välja. Maa lõppes ära. Krobeline kaljusein kerkis otse Vaikse ookeani voogudest. Kumera silmapiiri tagant rullusid randa lamedad lainevallid. Ajanud kalda lähedal seljad vahuselt turri, paiskusid nad pahinal vastu musti kaljusid, tahasi aga vajusid jõuetute […]
“Oskar Luts ja teater”
Käesolevas väljaandes tutvustatakse Eesti NSV rahvakirjaniku Oskar Lutsu kujunemist näitekirjanikuks ja tema lavateoste saatust. Rohkem kui 50 aasta jooksul on eesti teatrilaval menukalt etendatud O. Lutsu näidendeid ja teoste dramatiseeringuid. Antud töö autor ei taha peatuda kõigil neil lavastustel, vaid vaadelda, millise jälje on selle tugevalt isikupärase käekirjaga rahvakirjaniku looming jätnud eesti teatri ajalukku. Toodud […]
“Õunte säilitushaigused”
Raamatus antakse ülevaade Eesti NSV-s esinevatest säilitushaigustest õuntel. Tähelepanu on pööratud ka naaberaladelt leitud haigustele, mis võivad meiegi vabariigini jõuda. Käsitletakse säilitushaigusi esilekutsuvaid või soodustavaid mõjureid, antakse ülevaade tõrjeabinõude rakendamise põhimõtetest, taimekaitses kasutatavatest kemikaalidest ning nende rakendamisest. Raamatus on toodud veel säilitushaiguste määraja haigustunnuste alusel koos värvifotode ja joonistega. Raamat on mõeldud aiandusalal töötajaile ning […]
“Päevapiltnik”
“Päevapiltniku” ilmumine tähistas uue loominguperioodi algust. Kirjanik on leidnud oma kullasoone: päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatud, traagilise perekonnaloo, mille taustal tekib pilt nõndanimetatud vaesemehe-Rootsist, ajast enne Rootsi heaoluriigi, “rahvakodu” sündi. /—/ Loomingu Raamatukogu 48-50/1993
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Päikesekonservid”
Pierre Gamarra sündis 1919. aastal ja veetis oma lapsepõlve Toulouse´is. Sõja ajal võttis ta osa antifašistlikust vastupanuliikumisest, pärast sõda on kaasa löönud Prantsuse Kommunistliku Partei võitluses deomkraatia ja rahu eest. Ta kuulub tänapäeva prantsuse kirjanduse progressiivse suuna järjekindlamate esindajate hulka ning tema loomingu laadis võib täheldada väga tugevat kallakut sotsialistliku realismi poole. Esikteos “Tule maja” […]
“Pakane punanina”
Kõik tuiskudest umbe on aetud. Kõrb sageli hange vaob teel. Kaks sõitjat ja kirst, tekinäruga kaetud, peal koormaks on armetul reel. Härm valendab hobuse leidel. “Nõõ, kõrvike! Varsti on öö!” Jääpurikad ripsmeis on eidel. Eks muidugi pakase töö. … Tõlkinud August Sang Eesti Raamat, 1978 55lk
“Palamuse ja Oskar Luts”
Palamuse ja Oskar Luts – need kaks nime on lahutamatult seotud. Eks olnud Oskar Luts see, kes väikese Palamuse aleviku on igale eestlasele tuntuks ja südamelähedaseks teinud. Eredad koolipõlvemälestused Palamuse päevilt õhutasidki noort apteekriabilist Oskar Lutsu sulge haarama ning “Kevadet” kirjutama. Noorusaastatel Palamuse elust tehtud tähelepanekuid on kirjanik kasutanud “Suve”, “Paunvere” ja paljude teiste raamatute […]
“Pan Wolodyjowski”
Käesolev teos kuulub Henryk Sienkiewiczi ajalooliste romaanide triloogiasse:”Tule ja mõõgaga”, “Uputus”, “Pan Wolodyjowski” “Pan Wolodyjowski” – Poola kirjandusklassiku 17. sajandi sündmusi kujutava ajaloolise triloogia viimase romaani tegevus keskendub algul nimikangelase, Poola kuulsaima sõjamehe keerukale naisevõtuloola. Saanud endale väärilise kaasa, kellele mõõk on tähtsam kui kedervars, võitleb Wolodyjowski maa piirialadel sissetungivate tatarlastega (üks khaanide järglasi, poetanud […]
