“Ajutiselt surnud”
Romaan. Ühel maikuupäeval juhtub šarmantse kolmekümne kaheksa aastase Hamburgi naisadvokaadi LUISE RUBATO elus korraga kolm sündmust – ta kohtub oma noorusarmastuse, näitleja Schubertiga, ta tutvub suurärimehe Enrique Delacortaga ja ta saab kaitsealuseks kurdi rahvusest poisi, arvatava narkodiileri Volcani. Kui ta oleks suutnud selle päeva kuidagi vahele jätta, kui ta oleks näiteks autoga kusagil pärapõrgus jänni […]
“Akadeemikute noorus”
… Selles rangelt dokumentaalses jutustuses märkas lugeja tõenäoliselt kõrvuti sündmustega, ilma milleta poleks õnnestunud sidusalt jutustada Leningradi füüsikute suurepärase koolkonna tekkimisest, nii-öelda näitena toodud episoode, mida esitati selleks, et faktide, kirjade ja jutuajamiste abil tuua lugejani seda stiili, vaimu, atmosfääri, milles formeerus teaduslik kool ja ka koolilapsed – noored teadlased – ise. Võimalik, et mitte […]
“Alasti huntide seas”
Lugeja! Autor katsub Su selle tugeva teosega südame ja neerudeni läbi. Laseb Sind inimese hinge ülluse kõrguselt alla vaadata ta põrgusügavikku. Vastandab fašistlikele murdjatele illegaalsed kommunistid-võitlejad, keda tugevamini kui üks veri seob ühises võitluses seltsimehelik sõprus. Võitluses vabaduse ja elu eest, mida teoses sümboliseerib surmalaagris salaja üleskasvatatav laps. Milleks neid õudusi meenutada? Aga meie lapsed? […]
“Albisseri motiiv”
Raamat on tänapäeva šveitsi kirjaniku kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsinguil jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.
“Aleksander Läte”
Nende hulgas, kellele on omistatud Eesti NSV rahvakunstniku austav nimetus, ulatub Aleksander Lätte (1860-1948) sünniaeg kõige kaugemasse minevikku. Tema noorus möödus rahvusliku liikumise tulises õhkkonnas, vanaduspäevad aga nõukogude võimu hoolitsevais tingimusis. Käesolevas monograafias käsitletakse A. Lätte pikaajalist tegevust eesti muusikaelu organiseerijana, koori- ja orkestrijuhina, muusikakriitikuna, heliloojana ja teadlasena. Erilist tähelepanu on osutatud Lättele kui eesti […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Emigrandid” VII osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, VII osa. Selles jutustuses käsitletud seigad on ajaloos tõesti aset leidnud, õiged on ka Stokholmi mõrvadest osavõtjate nimed. Üks Stokholmi ülikooli professor tegi mulle teatavaks selle ununenud loo üksikasjad. Teised tegelased ja stseenid on võetud võimalust mööda dokumentidest, suulistest teadaannetest ja isiklikest tähelepanekutest. Esimeses redaktsioonis oli selle jutustuse nimi […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Jutustused” I osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, I osa. Valge laudlina kohal kõlkus ämblik, karvased koiva harali, lambivarju ümber keerlesid kerged rohetiivalised kihulased, hiidsääsk oli jala kõrvetanud ning vedas seda mööda lauda järel… “Arhip” “Kord öösel” “Noorkikas” “Näitlejanna” “Kullakamakas” “Unistaja” “Mišuka Nalõmov” “Kosjad” “Kodukohas” “Kättemaks” “Lõbusõit” “Ešer” “Tindiplekk” “Portree” “Logutka” “Parun” “Orud” “Rastegini seiklused” “Tiivutud” “Nataša” […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Jutustused” II osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, II osa. Sisukord: Reisimehe jutustus; Halastust!, Elus saatan; Nikita lapsepõlv; Chalkise saarel; Voodi alt leitud käsikiri; Pariisis; Must reede; Lumekõrbes; Viie Liit; Sinised linnad; Juhtum Basseini tänavas; Külm talveöö; Marie Antoinette´i gobelään; Siug.
“Aleksei Tolstoi teosed. Veidrikud. Lonkur isand. Nevzorovi seiklused ehk Ibikus” III osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, III osa.
“Aleksis Stenvalli elu”
“Mis härra! – Rätsepmeistri poeg,” ütles Kivi oma lapsepõlvesõbrale Domanderile ja teistele omaealistele palojoelastele, kui need teda härratasi. (1.) Teda hüüti magistriks, Siuntios Bollsta magistrika, mitte Fanjunkarsi magistriks. Tema postiaadress oli aastail 1863-1871: Siuntio, Bollstadi postijaam. Tuusulas oli ta “hull magister (2.) … Loomingu Raamatukogu 43-46/1975
“Alexander Fleming”
Penitsilliini avastaja elulugu romaanibiograafiate meistri sulest. Biograafiline sari
“Alfie”
“Alfie”, ütles ta, “kas hakkad jälle otsast peale?” See oli Siddie, mu iganeljapäevane linnuke, abielus naine, kahekümne üheksa aastane, või nii ta vähemalt ütles, aga ta võis olla ka kolmkümmend kaks või kolm, äärmisel juhul kolmkümmend viis, kaunikesti kiuslik, puhas nagu pähkel, vast ehk liiga pikakoivaline minu maitsele, tugevate sääremarjadega, aga rinnad on tal ilusad, […]
“Alfred Mering. Elu lugu: teatrimälestused”
Tuntud näitleja ja lavastaja (1903 – 1988), Eesti NSV teenelise kunstniku (1963) mälestusteraamat toob lugeja silma ette ilmekaid pilte autori lapsepõlvemailt, õpinguaastaist, esimestest lavasammudest ja edaspidisest tegevusest “Ugalas”, “Vanemuises”, Draamateatris ning “Estonias”. Oma pikal loominguteel puutus ta kokku paljude oma aja väljapaistvate teatriinimestega, kogus huvitavaid tähelepanekuid ning mõtiskles teatrikunsti olemuse ja eesmärkide üle, mis kõik […]
“Alice B. Toklase autobiograafia”
Vaadake, jätkas noormees kergelt kõhevil, “Grafton Pressi” direktorile jäi mulje, et võib-olla teie inglise keele oskus. Aga ma olen ameeriklane, katkestas Gertrude Stein teda pahaselt. Jaa jaa nüüd ma mõistan seda täiesti, ütles noormees, aga võib-olla pole teil kuigi suuri kirjutamiskogemusi. Ma oletan, ütles Gertrude Stein naerdes, teil jäi mulje, et mul pole piisavalt haridust. […]
“Ališer Navoii”
Koostanud August Sang. Sisukord: Lähenedes Ališer Navoiile. Ain Kaalep – Širini kiri Farhadile. – 33. peatükk poeemist “Farhad ja Širin” – Epiloog poeemist “Seitse planeeti” – Viis gaseeli. Loomingu Raamatukogu 40/1968
“Alla orgu ja üle jõe”
“Hallo, hallo!” kuuleb ta veel hüüdu kusagilt kaugelt läbi uduseinte, üle mandrijää. Siis ei ole ta enam Hardo, ta pole korraga enam mitte keegi, ainult silmitu pime, keeleta tumm ja kõrvutu kurt, kätetu ja jalutu tomp telefoniputka räpasel põrandal. Tohutud tuldpilduvad rattad veerevad tõkestamatult üle maailma, rutjudes puruks linnu, külasid ja metsi, lömastades, lõhki kiskudes, […]
“Altai-Himaalaja”
Maailm ja Mõnda Aastail 1923 – 1928 toimus vene maalikunstniku Nikolai Roeriehi ekspeditsioon läbi Kesk-Aasia riikide. Ekspeditsioon läbis üle 25 000 kilomeetri.Lisaks maalimisele uuris kunstnik teel muistseid kultuurimälestisi. Käesolev raamat kujutab endast Roerichi reisipäevikut ja sellesse on paigutatud veel teinegi autori töö sama retke kohta – “Aasia süda”. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“American painting”
Ameerika kunsti ülevaade. Õppevahend Tartu Ülikooli maalieriala üliõpilastele.
“Anatoli linn”
Kui noor insener Jacques Gregor, kellest täna kogu Anatol kõneleb, mõne kuu eest välismaalt tagasi pöördus, ei pandud linnas tema pärale jõudmist üldse tähele. Ühel palaval pärastlõunal tuli ka tolmunud kalessis Kömbösi jaamast kohale, ja Anatoli inimesed magasid veel nagu harilikult suletud aknaluukide taga. Isegi kutsar magas oma pukis, hobused aga sõitsid päris omapead otsemat […]
“Andaluusia sall”
Armastusest teatri ja tantsukunsti vastu oli Giuditta juba tüdrukutirtsuna kogu suguseltsi vastu mässu tõstnud; olgugi et tegemist oli tõsise, klassikalise tantsuga, peeti heas sitsiilia kaupmeheperekonnas tantsijakutset häbiks, lausa kuriteoks. Selles võitluses pidas Giuditta end ülal kangelasena: ta õppis tantsu salaja, kõigi sugulaste vastuseisust hoolimata. Kui vanus vähegi lubas, lahkus ta kohe Palermost, jättis maha perekonna […]