“Tšapajev”
Jaamas on tunglemine. Rahvast musttuhat. Punaarmeelaste ahelik perroonil suudab kihavat, sumisevat rahvamurdu vaevalt tagasi hoida. Täna keskööl sõidab Koltšaki vastu Frunze formeeritud töölis-väesalk. Kõigist Ivanovo-Voznessenski vabrikutest ja tehastest on töölised kogunenud saatma seltsimehi, vendi, isasid, poegi… Need vastsed “soldatid” on oma kohmakuse ja naiivsusega kuidagi naljakad. Paljudel on sõdurisinel alles esimest korda seljas; see ei […]
“Tubakakatk”
Raamat käsitleb narkomaania eriliigi – tubakasuitsetamise olemust, selle kahjulikku mõju organismile, noorukite, emade-naiste, arstide ja pedagoogide suitsetamist. Autor võtab vaatluse alla ka need sotsiaalsed ja suitsetaja psüühikas peituvad tegurid, mis viivad suitsetamisele. Raamatus antakse praktilist nõu suitsetamsisest loobumiseks, põgusat valgustamist leiab suitsetamisvastane sanitaarharidustöö. Raamat on kõige laiemale lugejaskonnale, suitsetajatele ja mittesuitsetajatele.
“Tudengielu 101 ehk Bridget ja kiindumus”
Bridget ja Grant on sõbrustanud lapsepõlvest peale ning olnud andunud armastajapaar kogu keskkooliaja jooksul. Nüüd aga on nende plaan koos Seattle´i kolledžisse astuda Granti isa surma tõttu edasi lükkunud. Ainult ajutiselt. Bridget peab vaid ühe semestri üksi olema ning siis saavad nad jälle kokku. Isegi üksainus lahus oldud päev tundub igavikuna… kuni Bridget hakkab hoidma […]
“Tuglase leek loidab”
Tuglase Seltsi ja soome-eesti suhete ajalugu. Teadsime ennegi, et Tuglase Seltsil on olnud tänuväärne osa Eesti taasiseseisvumisel ja noore riigi jaluleaitamisel, kuid ehk ei aimanud, et see panus oli nii suur. Tuginedes protokollidele ja statistilisele andmestikule näitab Heikki Rausmaa, kuivõrd ulatuslikku moraalset ja ainelist toetust eestlased Tuglase Seltsi vahendusel soomlastelt said. Seegi on killuke Eesti […]
“Tulepiir”
Hannele Huovi (sünd. 1949 Kotkas), hinnatud karakteri- ja stiilimeister mitmes žanris, on oma romaaniga “Tulepiir” võitnud erakordset tähelepanu nii kodumaal kui ka teistes Põhjamaades: seda on tõlgitud juba paljudesse keeltesse. Varasemast on autori kontos tubli tosin mitmesugust auhinda ja preemiat, sealhulgas Soome riiklik kirjandusauhind 1985 ja 1989. Ja kui ma selle päevaraamatu läbi loeksin, kas […]
“Tulesõitjad”
Novellid Valimik novelle isiksuse ning maailma vahekorra teemadel. Probleemi teravdamiseks on sageli kasutatud fantastilist elementi. Korduvaks motiiviks on mitmesugustes tähendustes esitatud tuli. Sisukord: Tuli, mu vend; Koorem kanda; Tulesõitjad; Jäälill; Üks oli tuhkur, teine võik; Püssilahendus; Mida muud saan ma teha?; Loobumine Ervinist; Rebaseurg; Kes meid veel kaitsta suudab; Ikka need kaks. Taskuformaat
“Tüli merihobu pärast”
Rõhteu on noor andekas tšuktši kirjanik, kes kõrgema hariduse omandas Leningradis. Praegu töötab Magadanis. Ta lood oma kaasmaalastest on antud muheda muige ja suure südamesoojusega. Jutustustes võlub nende rahvuslik omapära ja karmilt põhjamaine taust, ennekõike aga autori optimism ja hea huumor. Rõtheu, esimene tšuktši kirjanik, sündis 1930. aastal Tšukotkal Ueleni külas vaese küti perekonnas. Kirjanduslikku […]
“Tung kaugustesse. XX saj. algupoole eesti novellistide loomingust.”
Eessaare Aadu. Metsa serval Mait Metsanurk. Epp Johannes Semper. Eksitus August Gailit. Viimne romantik Peet Vallak. Teise eest Peet Vallak. Korvitegija Siimu õnn August Jakobson. Tung kaugustesse August Mälk. Tulepõletajad Jüri Parijõgi. Streik Karl August Hindrey. Neero
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Tuuline rand” I osa
“Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe suust. Kala kuuldi sel kevadel lahes […]
“Tuulte tallermaa” II osa
Käesolev romaan on 1985. aasta romaanivõistlusel kolmanda auhinna saanud teose “Tuulte tallermaa” teine osa. Sündmustik hargneb endiselt kahel väikesel Lääne-Eesti saarel, mille elanike isoleeritud maailma hakkavad mõjutama sajandialguse ajaloosündmused.
“U.K. Kekkonen”
Poliitiline elulugu. U.K. Kekkoneni kui poliitika- ja riigitegelase elulugu – see on paljuski Soome uusim ajalugu, Soome ja meie maa vastastikuste suhete ajalugu. Kekkoneni nimi on jäävalt kantud Teise maailmasõja järgsete rahvusvaheliste suhete annaalidesse. Kekkonen oli keeruline, mitmepalgeline ja paljuski vastuoluline isiksus. Kuid tema poolt Soome sõjajärgse välispoliitilise kursi loomisse ja elluviimisse antud suur panus […]
“Ühe linna kroonika”
Raamatu pühendas autor 1938.a oma kodulinnale. Loomingu Raamatukogu 1991/49
“Uidang mitme tundmatuga”
Kirjandusteadlase ja tõlkija, kolm psühholoogilist isikuromaani avaldanud Leo Anveldi (1908 – 1982) postuumselt koondatud proosavalimikus on valdavad kaasaegse inimese kõlbelise käitumise probleemid. Teos sisaldab näiteid L. Anveldi luulest aastaist 1925 – 1974 ja saatesõna.
“Uimasteid trotsides”
Teejuht lapsevanematele. Tänapäeval ei saa keegi öelda, et tema perekonnas on narkootikumide oht täiesti välistatud. Tihtipeale ei saa vanemad pikka aega arugi, et nende laps narkootikume pruugib. Selleks, et mõista, missugust ohtu kujutavad narkootikumid teismelistele lastele, on tarvilik narkootikumide kohta rohkem teada saada. See raamat püüabki lihtsas keeles käsitleda järgmisi küsimusi: mis paneb inimesed narkootikume […]
“Üks hea asi”
… lood annavad edasi näiliselt banaalseid sündmusi, on lakoonilised ja detailivaesed. Ometi on iga detail niivõrd kõnekas, iga argipäevase toimingu taga varjul niivõrd palju, et nendesamade nappide vahendite kaudu jõuab meieni inimeste tegelik üksindus, valu ja meeleheide. Ühtlasi on need lood vabad nii autoripoolsest üleolekust kui ka sentimentaalsusest. … Loomingu Raamatukogu 3-5, 1990
“Üks koletu lugu”
Kriminaaljutustus, mille kirjutas Alik Detkin. Tuntud nõukogude lastekirjaniku põnevusjutt, mis kuuenda klassi õpilase vaatevinklist kirjutatuna on lastele mõeldud seikluskirjanduse muhe paroodia. “Sirutasin käe välja ja kompasin … luukeret. See seisis pimeduses. Ribid ja pealuu … Mitte enam joonistatud, vaid päris tõelised … “Tagasi!” hüüatasin. Tormasime tagasi ähmase lambi võltsi valgusse. Nüüd näis see meile päikesena. […]
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Üksi rändan”
Kodanlikust haritlasperekonnast põlvneva nooruki tööliskeskonnas oma koha leidmise lugu. Romaani sündmustik areneb viiekümnendate aastate algul ühes väikeses metallitöökojas.
