“Aarded tellistes”
“Noidlen kuldhirve …” on üks Uku Masingu tõlgitud Rabindranath Tagore luuletus, mis esmakordsest lugemisest peale alati kummastav tundus. Mis on see noidlemine, veidi võõrapärase kõlaga sõna, oli ju kontekstist arusaadav, aga tavainimese keelekasutusse lõikus ometi ootamatu oskusterminina. Uku Masingu enda tekstid ongi sellised – neis jahitakse raskesti hõlmatavat maailma, kasutades vahendeid, mille hoomamiseks peab olema […]
“Eduard Laugaste tööde bibliograafia”
Raamat sisaldab peatükki “Rahvaluuleprofessor Eduard Laugaste” ja tema tööde bibliograafiat.
“Eesti linnunimetused”
Miks on linvästrik jäälõhkuja, änn kajakakubjas, ronk valgelind või põldvutt vatvalang? Mis on eesti ornitonüümikas oma, mis võõras? Millest tuleb, et mõne linnu nimetused keeliti üllatavalt sarnanevad? Kuivõrd rahvas on linde tundnud? Mil kombel sisaldavad linnunimetused ornitoloogilist informatsiooni, näiteks liigi levikudünaamika kohta? – Nendele ja teistele küsimustele näitab kõiki teadaolevaid rahvalikke nimetusi hõlmav raamat vastuse […]
“Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid I-III. 3 raamatut”
Raamat “Muistendid Kalevipojast” Käesoleva teosega alustatakse eesti muistendite teaduslikku väljaannet. Esimeses ringis tulevad avaldamisele hiiu- ja vägilasmuistendid, mida mõnevõrra on tutuvustatud ka senises kirjanduses. “Eesti muistendite” alapealkiri “Hiiu- ja vägilasmuistendid” hõlmab kolme ulatuslikumat muistendite rühma: 1) muistendid Kalevipojast, 2) muistendid Suurest Tõllust ja 3) vanapagana-muistendeid. Esimene köide, muistendid Kalevipojast, peab oma oluliseks eesmärgiks abistada neid, […]
“Eesti rahvakalender II”
Väljaanne sisaldab kommenteeritud folkloristlikke tekste rahvakalendri kombestiku kohta kevadisest pööripäevast kuni jüripäevani. Mitmesse tõekspidamiste kihistusse kuuluvad pärimused märgivad rahva praktilist meelt looduse jälgimisel ja maagilisel mõjutamisel (ilmaennustamine loodusnähtusi appi võttes, taotlus saada suuremaid viljasaake või karjaõnne jne).
“Eesti rahvakalender III”
“Eesti rahvakalendri” III köitesse on koondatud pärimusteateid kevadiste ja kevadsuviste tähtpäevade kohta alates jüripäeva ning külvinädalatega ja lõpetades viidipäevaga. See on kõige pingelisem kevadiste põllutööde periood, algab väliskarjatamine, töödering siirdub koduseinte vahelt välja. Selle kalendritsükli tähtsaim ning traditsioonidelt rikkaim tähtpäev on jüripäev – uue majandusaasta ning suve alguse tähistaja. Elatusalade osas on see päev kõige […]
“Eesti rahvakalender IV”
Käesolev köide sisaldab rahvapärimusi suviste tähtpäevade kohta alates suvisest pööripäevast (21. VI) ja lõpetades olevipäevaga (29. VII) juulikuu lõpul. Suviste tähtpäevade seas on eriline koht jaanipäeval, mis on koondanud endasse muistseid suve saabumise ja vastuvõtu traditsioone ning ühtlasi rikkalikult aastajaotuse pöördelistele tähtpäevadele omaseid maagilisi menetlusi. Märkimisväärne on põllu- ja karjanõiduse osa, mõlemad suunatud produktiivsuse tõstmisele. […]
“Eesti rahvalaulud. IV köide”
Antoloogia. Üldiseloomustavat rahvalaulust ja selle kogumisest. Tüübikommentaar. Vähetuntud ja haruldaste sõnade seletus. Registrid.
“Eesti rahvaluule ülevaade”
Raamat püüab anda esimese ulatuslikuma käsitluse eesti rahva suulise poeetilise loomingu tähtsamatest liikidest. Teos on mõeldud kõigepealt laiale üldsusele, et tutvustada ja selgitada meie väga rikkalikku rahvaluulelist pärandit, näidata selle ideelist ja kunstilist väärtust ning tõsta esile selle suurt mõju ja tähtsust meie rahva ajaloo mitmesugustele etappidele.
“Eesti rahvaluule”
Õpik üliõpilastele. Teine, parandatud trükk. (raamatus on tehtud hariliku pliiatsiga allajoonimisi ja märkusi, sees endise omaniku nimi)
