“Aarded tellistes”
“Noidlen kuldhirve …” on üks Uku Masingu tõlgitud Rabindranath Tagore luuletus, mis esmakordsest lugemisest peale alati kummastav tundus. Mis on see noidlemine, veidi võõrapärase kõlaga sõna, oli ju kontekstist arusaadav, aga tavainimese keelekasutusse lõikus ometi ootamatu oskusterminina. Uku Masingu enda tekstid ongi sellised – neis jahitakse raskesti hõlmatavat maailma, kasutades vahendeid, mille hoomamiseks peab olema […]
“Armas apteek, aita ehk see lustlik ladina köök”
Humoristlik sissevaade apteekrite argipäeva Nende kaante vahele on kogutud anekdoodid ja rohkem või vähem värvikas keelekasutuses kõikvõimalikud lustakad lood ja ütlused, mis on läbi aegade sündinud apteegis ja apteekritega ning seoses apteegist pakutavaga. Teadupoolest on hea nali parim ja tervisesõbralikum tasuta ravim! Üks annus apteegihuumorit päevas pikendab teie tervena elatud aastaid.
“Eduard Laugaste tööde bibliograafia”
Raamat sisaldab peatükki “Rahvaluuleprofessor Eduard Laugaste” ja tema tööde bibliograafiat.
“Eesti katkupärimus”
Käesolev raamat ilmub Jakob Hurda alustatud sarjas Monumenta Estoniae Antiquae. Seni on ilmunud regivärsiliste rahvalaulude, vanasõnade ja hiiumuistendite köiteid, käesolev on mütoloogilisi haigusi käsitlevate muistendite rühma esimene teaduslik väljaanne. Raamat hõlmab kogu katkuga seonduva eesti pärimuse ja kontsentreerub peamiselt inimesekatkule. Kuna loomakatku kohta üleskirjutatud materjali on vähe ja see oluliselt muust katkupärimusest ei erine, pole […]
“Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid I-III. 3 raamatut”
Raamat “Muistendid Kalevipojast” Käesoleva teosega alustatakse eesti muistendite teaduslikku väljaannet. Esimeses ringis tulevad avaldamisele hiiu- ja vägilasmuistendid, mida mõnevõrra on tutuvustatud ka senises kirjanduses. “Eesti muistendite” alapealkiri “Hiiu- ja vägilasmuistendid” hõlmab kolme ulatuslikumat muistendite rühma: 1) muistendid Kalevipojast, 2) muistendid Suurest Tõllust ja 3) vanapagana-muistendeid. Esimene köide, muistendid Kalevipojast, peab oma oluliseks eesmärgiks abistada neid, […]
“Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maastikul”
Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid […]
“Eesti rahva ennemuistsed jutud”
Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegmööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Meie päevil, kus vanu jutte mitmelt maalt […]
“Eesti rahva ennemuistsed jutud”
Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegmööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Meie päevil, kus vanu jutte mitmelt maalt […]
“Eesti rahvakalender II”
Väljaanne sisaldab kommenteeritud folkloristlikke tekste rahvakalendri kombestiku kohta kevadisest pööripäevast kuni jüripäevani. Mitmesse tõekspidamiste kihistusse kuuluvad pärimused märgivad rahva praktilist meelt looduse jälgimisel ja maagilisel mõjutamisel (ilmaennustamine loodusnähtusi appi võttes, taotlus saada suuremaid viljasaake või karjaõnne jne).
“Eesti rahvalaulud. IV köide”
Antoloogia. Üldiseloomustavat rahvalaulust ja selle kogumisest. Tüübikommentaar. Vähetuntud ja haruldaste sõnade seletus. Registrid.
“Eesti rahvaluule ülevaade”
Raamat püüab anda esimese ulatuslikuma käsitluse eesti rahva suulise poeetilise loomingu tähtsamatest liikidest. Teos on mõeldud kõigepealt laiale üldsusele, et tutvustada ja selgitada meie väga rikkalikku rahvaluulelist pärandit, näidata selle ideelist ja kunstilist väärtust ning tõsta esile selle suurt mõju ja tähtsust meie rahva ajaloo mitmesugustele etappidele.
“Eesti rahvanaljandid. Mõis ja kirik”
Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… […]
“Eesti vanasõnad I-IV. 4 raamatut.”
1. Raamat Sisukord Eessõna Lühendid – Trükiallikate lühendid – A. Th. Helle 1739. a. piibli raamatute lühendid Kasutatud käsikirjalised allikad koos lühenditega Kohanimede lühendid Muud lühendid Sissejuhatus I. Väljaande koostamisloost II. Problemaatikat 1. Valiku probleemid 1.1. Folkloor või mittefolkloor: tekstide autentsus, suhted kirjandusega 1.2. Vanasõna või muu folkloor: suhted teiste liikidega 1.3. Valik tüübi tasemel: […]
“Eesti vanasõnad”
Vanasõnad ei valeta Sajandite jooksul hävitades, riisudes, tappes, vägistades ja põletades idast, lõunast ja läänest tulles üle meie kodumaa valgunud vaenlaste loendamatud hulgad tühjendasid paljudel kordadel kogu maa. Kümnetel kordadel hiilis lisaks ka must surm nende kannul või paarimehena ja nõudis pooltühjal maal oma osa. Suurimast suurimat esivanemate varandust ei õnnestunud neist kellelgi meilt võtta: […]
“Eesti vanasõnad”
Igal pool head, kodu kõige parem. Inimese nägu ununeb, teod ei unune. Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks. Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib. Mis keegi teab, see ei […]
“Eestiaegsed naljad”
“Eestiaegsed naljad” koondab vahvaid anekdoote 1930.-1940. aastate Eestist. Muu hulgas visatakse nalja armastuse, kosjaskäimise, abi- ja pereelu, naabrite, külaliste, kooli, raha, kunsti, joomise-söömise ja kuritegevuse üle. Vanad naljad lõbustavad suurepäraselt ka tänapäeva lugejat.
“Emand kaseladvas”
Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast. Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustanud. Nad oleksid enamjaolt juba unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. T A Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kus hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat sai nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole […]
“Esivanemate ohverdamised”
Selles raamatus vaatleb M. J. Eisen tollal ja osalt täninigi marginaalseks peetud nähtust eesti rahvausundis – ohverdamist. Eisen on siin küllalt põhjalik ja süsteemne. Ta jälgib, mida ohverdati ja kus ohverdati. Rohkesti andmeid on ka sellest, millal ohverdati. Tunduvalt vähem on õnnestunud leida teateid ohverdajate, ohverdamise eesmärkide ja ohverdamisviiside kohta. Eriti huvitavaks peaks raamatu tegema […]
