Näitan 1–20 tulemust 82-st

“Aarded tellistes”

“Noidlen kuldhirve …” on üks Uku Masingu tõlgitud Rabindranath Tagore luuletus, mis esmakordsest lugemisest peale alati kummastav tundus. Mis on see noidlemine, veidi võõrapärase kõlaga sõna, oli ju kontekstist arusaadav, aga tavainimese keelekasutusse lõikus ometi ootamatu oskusterminina. Uku Masingu enda tekstid ongi sellised – neis jahitakse raskesti hõlmatavat maailma, kasutades vahendeid, mille hoomamiseks peab olema […]

11.30
Kiirvaade
Lisa korvi
Eduard Laugaste tööde bibliograafia

“Eduard Laugaste tööde bibliograafia”

Raamat sisaldab peatükki “Rahvaluuleprofessor Eduard Laugaste” ja tema tööde bibliograafiat.

1.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti katkupärimus”

Käesolev raamat ilmub Jakob Hurda alustatud sarjas Monumenta Estoniae Antiquae. Seni on ilmunud regivärsiliste rahvalaulude, vanasõnade ja hiiumuistendite köiteid, käesolev on mütoloogilisi haigusi käsitlevate muistendite rühma esimene teaduslik väljaanne. Raamat hõlmab kogu katkuga seonduva eesti pärimuse ja kontsentreerub peamiselt inimesekatkule. Kuna loomakatku kohta üleskirjutatud materjali on vähe ja see oluliselt muust katkupärimusest ei erine, pole […]

18.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti linnunimetused”

Miks on linvästrik jäälõhkuja, änn kajakakubjas, ronk valgelind või põldvutt vatvalang? Mis on eesti ornitonüümikas oma, mis võõras? Millest tuleb, et mõne linnu nimetused keeliti üllatavalt sarnanevad? Kuivõrd rahvas on linde tundnud? Mil kombel sisaldavad linnunimetused ornitoloogilist informatsiooni, näiteks liigi levikudünaamika kohta? – Nendele ja teistele küsimustele näitab kõiki teadaolevaid rahvalikke nimetusi hõlmav raamat vastuse […]

9.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid I-III. 3 raamatut”

Raamat “Muistendid Kalevipojast” Käesoleva teosega alustatakse eesti muistendite teaduslikku väljaannet. Esimeses ringis tulevad avaldamisele hiiu- ja vägilasmuistendid, mida mõnevõrra on tutuvustatud ka senises kirjanduses. “Eesti muistendite” alapealkiri “Hiiu- ja vägilasmuistendid” hõlmab kolme ulatuslikumat muistendite rühma: 1) muistendid Kalevipojast, 2) muistendid Suurest Tõllust ja 3) vanapagana-muistendeid. Esimene köide, muistendid Kalevipojast, peab oma oluliseks eesmärgiks abistada neid, […]

79.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maastikul”

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid […]

18.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti rahvakalender

“Eesti rahvakalender II”

Väljaanne sisaldab kommenteeritud folkloristlikke tekste rahvakalendri kombestiku kohta kevadisest pööripäevast kuni jüripäevani. Mitmesse tõekspidamiste kihistusse kuuluvad pärimused märgivad rahva praktilist meelt looduse jälgimisel ja maagilisel mõjutamisel (ilmaennustamine loodusnähtusi appi võttes, taotlus saada suuremaid viljasaake või karjaõnne jne).

4.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti rahvakalender III”

“Eesti rahvakalendri” III köitesse on koondatud pärimusteateid kevadiste ja kevadsuviste tähtpäevade kohta alates jüripäeva ning külvinädalatega ja lõpetades viidipäevaga. See on kõige pingelisem kevadiste põllutööde periood, algab väliskarjatamine, töödering siirdub koduseinte vahelt välja. Selle kalendritsükli tähtsaim ning traditsioonidelt rikkaim tähtpäev on jüripäev – uue majandusaasta ning suve alguse tähistaja. Elatusalade osas on see päev kõige […]

4.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti rahvakalender IV”

Käesolev köide sisaldab rahvapärimusi suviste tähtpäevade kohta alates suvisest pööripäevast (21. VI) ja lõpetades olevipäevaga (29. VII) juulikuu lõpul. Suviste tähtpäevade seas on eriline koht jaanipäeval, mis on koondanud endasse muistseid suve saabumise ja vastuvõtu traditsioone ning ühtlasi rikkalikult aastajaotuse pöördelistele tähtpäevadele omaseid maagilisi menetlusi. Märkimisväärne on põllu- ja karjanõiduse osa, mõlemad suunatud produktiivsuse tõstmisele. […]

4.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti rahvalaulud. I köide, 2. vihk

“Eesti rahvalaulud. I köide. 2. vihk”

Antoloogia. Laulud pühadest ja lõbustustest.

4.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti rahvalaulud. III köide. 3. vihk

“Eesti rahvalaulud. III köide. 3. vihk”

Antoloogia. Laulud abielust

4.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti rahvalaulud. IV köide

“Eesti rahvalaulud. IV köide”

Antoloogia. Üldiseloomustavat rahvalaulust ja selle kogumisest. Tüübikommentaar. Vähetuntud ja haruldaste sõnade seletus. Registrid.

4.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Eesti rahvaluule ülevaade

“Eesti rahvaluule ülevaade”

Raamat püüab anda esimese ulatuslikuma käsitluse eesti rahva suulise poeetilise loomingu tähtsamatest liikidest. Teos on mõeldud kõigepealt laiale üldsusele, et tutvustada ja selgitada meie väga rikkalikku rahvaluulelist pärandit, näidata selle ideelist ja kunstilist väärtust ning tõsta esile selle suurt mõju ja tähtsust meie rahva ajaloo mitmesugustele etappidele.

8.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti rahvanaljandid. Mõis ja kirik”

Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… […]

6.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti vanasõnad I-IV. 4 raamatut.”

1. Raamat Sisukord Eessõna Lühendid – Trükiallikate lühendid – A. Th. Helle 1739. a. piibli raamatute lühendid Kasutatud käsikirjalised allikad koos lühenditega Kohanimede lühendid Muud lühendid Sissejuhatus I. Väljaande koostamisloost II. Problemaatikat 1. Valiku probleemid 1.1. Folkloor või mittefolkloor: tekstide autentsus, suhted kirjandusega 1.2. Vanasõna või muu folkloor: suhted teiste liikidega 1.3. Valik tüübi tasemel: […]

39.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti vanasõnad”

Vanasõnad ei valeta Sajandite jooksul hävitades, riisudes, tappes, vägistades ja põletades idast, lõunast ja läänest tulles üle meie kodumaa valgunud vaenlaste loendamatud hulgad tühjendasid paljudel kordadel kogu maa. Kümnetel kordadel hiilis lisaks ka must surm nende kannul või paarimehena ja nõudis pooltühjal maal oma osa. Suurimast suurimat esivanemate varandust ei õnnestunud neist kellelgi meilt võtta: […]

3.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eesti vanasõnad”

Igal pool head, kodu kõige parem. Inimese nägu ununeb, teod ei unune. Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks. Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib. Mis keegi teab, see ei […]

3.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eestiaegsed naljad”

“Eestiaegsed naljad” koondab vahvaid anekdoote 1930.-1940. aastate Eestist. Muu hulgas visatakse nalja armastuse, kosjaskäimise, abi- ja pereelu, naabrite, külaliste, kooli, raha, kunsti, joomise-söömise ja kuritegevuse üle. Vanad naljad lõbustavad suurepäraselt ka tänapäeva lugejat.  

9.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Eestlase eluring”

Oma uues raamatus „Eestlase eluring” vaatleb folklorist Marju Kõivupuu inimese elu keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad, sünnipäevad ja lasteaia- ning koolilõpupeod, sõjaväkke ja pensionile saatmised, surm ja matus, ning annab põhjaliku ülevaate, kuidas varasematel aegadel neid tähistati, millised vanadest peretähtpäevade kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on […]

19.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Emand kaseladvas”

Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast. Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustanud. Nad oleksid enamjaolt juba unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. T A Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kus hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat sai nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole […]

2.99
Kiirvaade
Lisa korvi