“Teatrimälu”
Tahan uskuda, et kaduvikuline teatrikunst ikkagi päriselt ei kao. Kuni on mäletajaid ja kas või abitutesse sõnastustesse talletajaid. Oma kaduvusele ja muutlikkusele vaatamata – või just selletõttu – on teater oluline osa ühe rahva kultuurimälust. Olen igiteisenevast ja igipüsivast lavakunstist poole sajandi vältel ikka ja jälle kirjutada üritanud. Tundes, et ega päriselt oskagi edasi anda […]
“Tee”
Josemaría Escrivá de Balaguer sündis 1902. aastal Barbastros Hispaanias. 1925. aastal ordineeriti ta preestriks, 1928. aastal asutas ta katoliikliku organisatsiooni Opus Dei. Oma tegevuse ja kirjutistega on ta jätnud olulise jälje 20. sajandi rooma-katoliku kiriku ajalukku. (taskuformaat, lehed kollased)
“Tekst teeb oma töö”
2009. aastal lahkus meie seast üks omapärasemaid eesti luuletajaid, tunnustatud kirjandusteadlane ja kriitik, Tallinna ülikooli kauaaegne ja armastatud õppejõud professor Toomas Liiv. Kogumikku “Tekst teeb oma töö” on koondatud tema kirjatöid aastaist 1976-2009. Lugeja leiab siit hulga filigraanseid luulearvustusi, säravaid esseid ja uurimuslikke artikleid. Toomas Liivi huvi oli laialdane: ühtviisi köitvalt kirjutas ta nii Kreutzwaldi, […]
“Tema valis risti”
Peatu Kolgata mäel. Vaata Kristuse ristipuud ja naelu. Kujutle odava veini maitset suus ja teravat oga laubal. Puuduta määrdunud verest niisket sametriiet. Lase piinariistadel rääkida, mida Jumal sinu südame võitmiseks tegi. Max Lucadol on mitu nime: Denalyn kutsub teda kullaseks. Jenna, Andrea ja Sara nimetavad teda issiks. San Antonio Oak Hillsi Kristuse Kiriku liikmed hüüavad […]
“Tõde. Teejuht neile, kes segaduses”
Sari: Avatud Eesti Raamat Tõe küsimuse eest ei pääse keegi. Aga kas “tõde” on üldse olemaski? Kas ta pole mattunud tõlgendustesse, nagu oletas Nietzsche? Antiigist alates on filosoofe vaevanud küsimus, kas tõde on absoluutne või suhteline. Simon Blackburn alustabki oma käsitlust absolutismi ja relativismi konfliktist; kaalub seejärel Nietzsche arusaamu tõest ja illusiooni kasulikkusest; eristab filosoofilisi […]
“Tõe otsing”
“Tõe otsing” on Quine´i enese tehtud süstemaatiline kokkuvõte tema filosoofia eri aspektidest. Nagu seda ennegi juhtunud, näitab selline lühendatud, üldistav, süstemaatiline kokkuvõte ära küll lähtepunktiks olevate õpetuse aspektide kooskõlalisuse, selle, et eraldi arendatud mõttekäigud sovituvad kergesti koherentsesse süsteemi, sisu poolest annavad vastused suuremale jaole nn igavestele filosoofilistele probleemidele – aga teevad seda kõike eelkõige süsteemi […]
“Tõeline õnn”
Süütunne, ärevus, masendus, viha ja tusk – negatiivsed mõtted rõhuvad inimesi sageli, laskmata neil õnne ja hingerahu tunda. Õnnetunne on aga terve keha ja vaimu alus. Niisiis – kuidas leida õnne? Paljud inimesed on eksiteel, sest nad eeldavad, et raha, saavutused, teised inimesed, kinnisvara või võim ongi õnn. Püsivaks õnneks ja rahuloluks on vaja siiski […]
“Töid ja tegemisi”
Anto Raukas sündis 17. veebruaril 1935. aastal Tartus kooliõpetaja peres. 1953. aastal lõpetas ta Hugo Treffneri gümnaasiumi, kust sai kaasa spordipisiku, mille toel saavutas silmapaistvaid tulemusi mitmel spordialal. Paljude erinevate huvide tõttu oli raske teha valikut edasiõppimise osas, kuid ta otsustas siiski õpinguid jätkata Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1958. aastal geoloogina. 1962. aastal kaitses Anto […]
“Töö ja armastus. Tammsaaret tuulates”
Autor jagab lugejaga oma seni avaldamata mõtteid ja tundmusi seoses “Tõe ja õiguse” tegelastega. Läbi Indreku, Andrese ja Pearu, Krõõda, Ramilda ja Kristi, Mauruse ja teiste vaatleb ta Eestit ja kogu maailma, tehes seda nagu ikka kaastundlikult ja irooniliselt.
“Traditsiooniline formaalne loogika”
Kant oli esimene, kes nimetas Aristotelese ja skolastikute loogikat formaalseks loogikaks. Formaalne loogika uurib mõistuslike protsesside struktuurseid ehk vormilisi aspekte: mõisteid (sõnu), väiteid (lauseid), arutlusi ehk tõestusi. Formaalse loogika üheks ülesandeks on uurida ja avastada reeglid, printsiibid, mille järgi saab otsustada, kas mõttekäik (st mõttekäigu skeem, arutluse skeem) eeldustelt järeldusele on loogikaliselt seaduspärane – korrektne. […]
“Traktaat tolerantsusest”
“Kas valgustajad oleksid ka üksteise peale niimoodi karjunud?” küsisid minu käest kunagi 11. klassi õpilased, kui nad ise olid ajuti ennastunustavalt karjudes tund aega arutlenud teemal, mis võis kõlada umbes: “Kas inimene on loomult halb või hea?”, ning oli mõeldud häälestusena valgustusajastu käsitlemisele. Käsitlemiseni ajastu ühe keskse küsimuse hääleka ülevaidlemise juurest tookord ei jõutudki, küll […]
“Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi tõdemusi”
Iraani filosoofias tänapäevani ülimalt mõjuka nn. Isfahani koolkonna asutajaks oli Ṣadr ud-Dīn Šīrāzī (1572–1640), keda üldiselt tuntakse Mullā Ṣadrā nime all (lihtsustatult Mulla Sadra). Mulla Sadra tegevuse mõjul sai Širazist oluline teaduskeskus. Thomas Herbert, inglise rändur 17. sajandist märgib, et “Širazis on kõrgkool, kus õpetatakse filosoofiat, astronoomiat, füüsikat, keemiat ja matemaatikat, ning see on kõige […]
“Tüdrukute raamat. Murdeea teejuht”
Mis on päevad? Mis on kupsik? Kas ma peaksin kasutama rinnahoidjat? Mis toimub? Keha muutub, hormoonid võtavad võimust ja ajus toimuvad suured ümberkorraldused. Täiskasvanutele on see aeg tuttav, aga värske teismelise jaoks on kõik justkui pea peale pööratud ja tekitab segadust. „Tüdrukute raamatus” räägivad norra arstid Nina Brochmann ja Ellen Støkken Dahl sulle kõigest, mida […]
“Tulevane kogukond. Vahendid ilma eesmärgita”
Sari: Avatud Eesti Raamat … Miski ei aja rohkem iiveldama kui häbematus, millega need, kes on teinud rahast oma elu ainsa põhjuse, raputavad aeg-ajalt majanduskriisi õlgmehikest, ning rikkad panevad täna selga säästurõivad, manitsemaks vaeseid, et kõigil tuleb ohvreid tuua. Niisama hämmastav on kuulekus, millega need, kes on rumalalt aidanud kaasa riigivõla tasakaalust välja löömisele, loovutades […]
“Tunnete teekond. Valik inimlikke omadusi ja kogemusi”
Oled sa märganud, et inimesed kasutavad endast rääkides erinevaid väljendeid? Ma olen, mul on, ma mõtlen jne. Sellega seoses on neil mitmeid probleeme ja kulgemine soovitud sihtide suunas on seiskunud, sest nad on jäänud kinni nendesse väljenditesse ja ei teagi, et on palju rohkem võimalusi. Iga märkamine toob edasimineku ja iga emotsioon, mis on nende […]
“Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond”
Sisukord: Eessõna. Avamisest mõistmiseni: kodanikeühiskonna olemus ja võimalused. Eesti kodanikeühendused täna. Süvenev keskustelu: Eesti ühiskonna valmisolek kodanikualgatuse arendamiseks. Avaliku võimu ja mittetulundussektori vahelised koostöökokkulepped: uued arengud, uued käsitlused. Kodanikeühiskonna müüdid. Kasutatud allikad. Autoritest.
“Üksilduse poliitika”
Horace Engdahl on arvatavasti eredaim kuju tänapäeva rootsi kirjanduses, juba ligi tosin aastat päevalehe Dagens Nyheter kirjanduskriitik ja sage külaline Rootsi TV kultuurisaadetes. Oma ristinime ei saanud Horace Engdahl (1948) mitte poeet Horatiuselt, nagu võiks arvata, vaid lord (Horatio) Nelsonilt. Küllap lootis mereväeohvitserist isa, et pojast sirgub admiral. Kuid too otsustas hakata navigeerima hoopis filosoofias, […]
“Üksinduse labürint”
Maailmakuulsa Mehhiko kirjaniku, Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Octavio Pazi (19141998) esseekogu on suurepärane teejuht mehhiko vaimulaadi ja kultuuriga esmatutvuse sõlmijale. Kirja pandud viis aastakümmet tagasi, ei ole tema esseed endiselt kaotanud kõlapinda ja aktuaalsust. »Üksinduse labürindi» neli esimest esseed analüüsivad mehhiklaste kombeid ja käitumisjooni, neli järgmist pakuvad teravapilgulise ja nüansirikka ülevaate Mehhiko ajaloost, alustades maiade tsivilisatsioonist […]
“Üldkeeleteaduse kursus”
Eessõna esimesele väljaandele Ferdinand de Saussure´i anne arenes keeleteaduse keskel. Üsna tihti kuulsime Saussure´i kurtmas keeleteadusele iseloomulike printsiipide ja meetodite puudulikkuse üle. Kogu oma elu otsis ta kangekaelselt juhtivaid seadusi, mis võimaldaksid suunata tema mõtet läbi selle kaose. Alles 1906 sai Saussure Genfi Ülikoolis – võttes üle Joseph Wertheimeri ametikoha – tutvustada oma isiklikke mõtteid, […]
“Üle lootuse läve”
Vittorio Messori intervjuu Johannes Paulus II-ga. Ainukordne intervjuu, milles Paavst vastab ajakirjaniku küsimustele, mis on huvitanud paljusid inimesi: Kui Jumal on olemas, miks ta ennast peidab? Miks on maailmas niipalju kurjust? Kas kõik inimesed saavad “päästetud”? Miks on niipalju religioone? Kas budism on alternatiiv kristlusele? Mis vahe on muhameedlaste jumalal ja kristlaste jumalal? Kas kristlus […]
