“Rahune maha!”
Eneseabi käsiraamat konfliktide lahendamiseks Karin Vagiste on Kanadas tegutsev psühholoog, kellele on omistatud akadeemilised kraadid Toronto ülikoolis (haridusteaduses), Yorki ülikoolis (suhtekorralduses) ja Windsori ülikoolis (õigusteaduses). Ta on silmapaistev vahendaja ja kõneleja. See raamat kasvas välja tema arusaamisest, et vaidluste lahendamise alternatiivne meetod on kõige paremini varjatud saladus siin ilmas. Vagiste on sagedane külaline raadios ja […]
“Rahvuslus”
Tagore loengute kogumik “Rahvuslus” nägi esmakordselt trükivalgust 1917.a. Raamatus on loengud, mille autor pidas 1916.a Jaapanis, kus ta viibis mai lõpust kuni septembri alguseni, ning oma teisel külaskäigul USA-s 1916.a septembrist 1917.a jaanuari lõpuni. Raamat lõpeb 93. luuletusega kogust “Annid” – “Mu vennad, ärge häbenege”. Selles raamatus hoiatab R. Tagore rahvusluse ja ärinduse ohtude eest. […]
“Reklaamipsühholoogia”
Oma iroonia poolest kuulus Will Rogers on öelnud, et reklaam on see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. Muidugi on ka asjalikumaid definitsioone. Kui lähtuda määratlusest, mille pakub Gerald de Groot, on reklaam tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade […]
“Revolutsioon ja vasturevolutsioon”
“Revolutsioon ja Vasturevolutsioon” on tuntud brasiilia mõtleja ja ühiskonnategelase, professor Plinio Corrêa de Oliveira kultuurianalüütiline käsitlus, milles on lühida ja tabava skemaatilisusega lahti kirjutatud Lääne tsivilisatsiooni dünaamika alusjooned viimase viiesaja aasta jooksul. Corrêa de Oliveira süveneb oma raamatus revolutsioonilise protsessi eritlusele selle erinevates etappides ja visandab omapoolse kavandi piirjooned, kuidas sellele vastu töötada. Ühiskondliku aktivistina […]
“Revolutsioon kui ilus haigus”
Raamatutega “Miniloengud maksiprobleemidest” ja “Mida küsivad meilt suured filosoofid” Eestiski suure populaarsuse võitnud Poola filosoofi Leszek Kołakowski 26 esseed, kus kriitilise käsitluse all on nii totalitarism kui ka demokraatia. Aastatel 1956-2003 kirjutatud esseed näitavad ka marksistliku revisionisti ümberkujunemist konservatiivseks mõtlejaks. Mihkel Kunnus soovitab: “Suurepärane ja igahaljas esseistika ühsikondlikel teemadel, kus Poola filosoofia suurkuju arutleb igijuurdunud […]
“Ringide kujundamine. Puu ja neli lindu. Rännakute tulemuste avalikuks tegemine”
Ibn ‘Arabī (1165–1240) sündis Hispaanias ning kujunes tolleaegse läänepoolse araabia kultuuri Suurimaks Õpetajaks. Õpetamise ning kirjatöö kõrval moodustas reisimine suure osa tema elust. Peale viibimist paljude valgustunud õpetajate juures Euroopas ning rännakuaastaid Egiptuses ja idapoolsetes suurlinnades lõppes tema elutee Damaskuses. Ibn ‘Arabī arvukad teosed, mida on arvatud olevat rohkem kui 400, kajastavad islami teadusilma kõiki […]
“Roomakatoliku kirik. Illustreeritud ajalugu”
Käesolev ülevaade ei anna ammendavat kirjeldust katoliku kiriku minevikust ega konventsionaalset “kirikuajalugu”, vaid analüüsib kiriku kohta maailmas, tema seoseid moraali ja poliitikaga kõikjal, kus kristlased on püüdnud oma usu järgi elada, ning kiriku kokkupuuteid ühiskonnaga kõige laiemas mõttes.
“Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini”
Kaasaegne kodanliku humanismi ja vabamõtlemise probleeme. Selle raamatu põhisisuks on kodanliku ateismi ja humanismi vastuolud ja saatus. Raamatu lehekülgedel kohtub lugeja talle hästi tuntud mõtteteadlastega (näiteks Rotterdami Erasmusega) ja filosoofidega, kelle vaateid ei ole meie kirjanduses veel küllaldaselt valgustatud (A. Schweitzer, P. Teilhard de Chardin). Raamatu autorid, nõukogude ja poola eriteadlased ateismi ja filosoofia alal, […]
“Rousseau ja mässumeel”
Eessõnast: /—/ Mulle tundub, et on väga tähtis heita pilk Rousseau maheduse maski taha, kuivõrd ma tunnen paljugi tema vaimust ära tänapäeva Ameerika Ühendriikides. Meis, ameeriklastes, on midagi väga kena ja väga vooruslikku. Sarnaselt Rousseau’ga tahame me päästa maailma. Me tunneme kaasa õnnetutele rahvastele. Kuid miski selles kaastundes hirmutab mind. Ma mõtlen kartusega, kuhu see […]
“Russell”
Bertrand Russell 1872-1970 Bertrand Russell avastas matemaatika üheteistkümne aastaselt. Ta meenutab, et see oli joovastav kogemus: “pimestav nagu esimene armastus”. Sellest hetkest alates alistus ta oma kirele jäägitu pühendumuse ja lausa erootilise tulisusega. Talle tundus, et matemaatika võib saavutada seda, mida filosoofia polnud suutnud – taandada mõtlemine selle puhtaimale kujule ja vabastada teadmised kahtlustest ja […]
“Sada filosoofi”
Nagu ütles Sokrates: “Järelemõtlemiseta pole elu elamist väärt.” Kuidas võiks oma elu mõtestamist paremini alustada kui kõige mõjukamate filosoofide abiga alates muistsest Kreekast ja Hiinast kuni tänase päevani välja? Paljud sajandite vältel filosoofide poolt esitatud küsimused pakuvad huvi ka tänapäeval ning peegelduvad meieaegsetes suurtes vaidlustes. Mis on hea ja kurja loomus? Mis on olemise mõte […]
“Saladus noortele”
Secret Mis saladusega siis tegu on? Ning mida see sinu heaks teha saab? Kas sul on kunagi olnud unistus, salajane soov, kirglik siht, kuid sa ei teadnud, kuidas seda tõelisuseks muuta, siis on Saladus noortele sinu jaoks. See Saladus on juba näidanud miljonitele inimestele üle maailma, kuidas muuta oma elu ja enda unistusi tõelisuseks teha. […]
“Samarkandi kuum suvi”
Samarkand – kauge ja võõras idamaa pärl avaneb läbi ajalooseikade, legendide, rahvakommete ja igapäeva islami, mida autor on kaasahaaravalt, ladusa jutustuse vormis oma raamatu lehekülgedel põiminud.
“Schopenhauer”
Arthur Schopenhauer 1788-1860 Arthur Schopenhauer sündis Danzigis (tänapäeval Gdansk). Hariduse omandas ta Prantsusmaal, Inglismaal, Šveitsis ja Austrias. Imetledes Kanti, pidas ta viimase idealistlikke järelkäijaid, eriti Hegelit, põlastusväärseiks ja ei sallinud kogu elu akadeemilisi filosoofe ning nende kõnepruuki. Püüdes võistelda Hegeliga, sättis ta oma loengud temaga samadele aegadele, kuid ei kogunud kuulajaid ja oli edaspidi kibestunud. […]
“Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng”
Eeldades, et tõde on naine -, kuidas? kas ei ole hästi ära põhjendatud kahtlus, et kõik filosoofid, niivõrd kui nad olid dogmaatikud, naisi halvasti tundsid? et see kohutav tõsidus, see saamatu pealetükkivus, millega nad tavatsesid tõele läheneda, olid sobimatud ja sündmatud vahendid, et naisterahvast võluda? Kindel on, et ta ei lasknud ennast ära võluda: – […]
“See ei ole raamat. Seiklusi populaarfilosoofias”
See ei ole raamat paneb proovile sinu mõtlemise ja kujutlusvõime, sinu vaated, arvamused ja teadmised (või mida sa arvad end teadvat). Sa avastad, et ei saa usaldada isegi omaenda meeli – kuigi millelegi muule sul ehk polegi toetuda. Raamat on täidetud filosoofiliste keerdkäikudega, mis on vaevanud ajaloo helgemaid päid; küsimustega, mis paljastavad meie mõttemaailma vastuolulisust; […]
“Seitsme nädalaga vähem ärevust. Tööraamat”
7-nädalane plaan ärevusest jagusaamiseks, muretsemise lõpetamiseks ja hirmust vabanemiseks Saage ärevus kontrolli alla vaid seitsme nädalaga! Siin on abi, mida vajate. Raamatust leiate lihtsa seitsmenädalase plaani, mis annab teile ärevuse ohjeldamiseks vajalikud tööriistad. Iga nädalat hõlmav peatükk keskendub ühele teemale, alustades ärevuse põhjustajate mõistmisest ning lõpetades ärksuse omandamisega. Vähendage muretsemist, paanikat ja ärevust – lugege […]
“Semiosfäärist”
Juri Lotman (1922-1993) oli üks nüüdisaja silmapaistvamaid semiootikuid ja kirjandusteadlasi. Ta oli Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Valik Juri Lotmani olulisematest kirjutistest. Peeter Toropi järelsõna, mis pakub sissejuhatust Lotmani vaadetesse.
“Skeptikutest ja skeptitsismist”
… Ükskord sattus minu tähelepanu objektiks üks üliõpilane, kes suhtus ilmse umbusuga loengutel esitatavatesse filosoofilistesse konseptsioonidesse. Ta isegi ei püüdnud oma skeptilisust varjata. Pärast loengut alustasin selle noormehega avameelset kõnelust. Meie vestluses selgus, et juba mõnda aega on tal väär ettekujutus ühiskonnateadustest. Ta arvas, et nende teaduste abil on võimalik argumenteerida ükskõik missuguseid seisukohti. Selline […]
“Sõjandusest ja kilde minevikust”
Kolonel Georg Leets (1896–1975) jõudis olla oma elu jooksul Eestis nii väljapaistev sõjateadlane suurtükiväe alal kui ka sõjaajaloolane. Lisaks on ta Aleksander Puškini vaarisast Abraham Hannibalist kirjutatud monograafiaga ennast ka laiemalt kultuuriajalukku jäädvustanud. Käesolevas raamatus on valikuliselt avaldatud Georg Leetsi mälestused ja lisaks neile olulisemad sõjateaduslikud ning sõjaajaloo-alased tööd. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja […]
