“Üle lootuse läve”
Vittorio Messori intervjuu Johannes Paulus II-ga. Ainukordne intervjuu, milles Paavst vastab ajakirjaniku küsimustele, mis on huvitanud paljusid inimesi: Kui Jumal on olemas, miks ta ennast peidab? Miks on maailmas niipalju kurjust? Kas kõik inimesed saavad “päästetud”? Miks on niipalju religioone? Kas budism on alternatiiv kristlusele? Mis vahe on muhameedlaste jumalal ja kristlaste jumalal? Kas kristlus […]
“Ülevaade psühholoogiast” I osa
Psühholoogia seisund sarnaneb meditsiini seisundiga – kuigi enamik inimesi pole meditsiini õppinud, kipuvad paljud sel alal eksperdiks. Psühholoogia puhul tundub üsna tavaline olevat arvamus, et näiteks inimese vaimsete omaduste hindamise testid ajalehesabades kujutavad endast midagi tõeliselt psühholoogilist. Muidugi on niisugused testid huvitavad. Paraku jääb huvitavusest väheks, et mingist teadusest tõsiselt rääkida. Testidega piirdudes ei jõua […]
“Ülitundlik inimene”
Kas teil on elav fantaasia? Kas aeg-ajalt üksi olemine on teile sama hädavajalik kui hingamine? Kas teiste inimeste meeleolu mõjutab ka teid, te ehmute kergesti ning vali müra, ere valgus ja rahvarohked sündmused tekitavad teis ebamugavust ja soovi ära minna? Kuigi teised võivad teie käitumisest järeldada, et olete häbelik, nõudlik ja eemalolev, olete tõenäoliselt hoopis […]
“Universaalid ja islam”
Peet Lepik (s. 1935) on oma elutöö sümboolse kokkuvõttena koostanud käsikirja “Universaalid ja islam”. Hariduselt kuulub Peet Lepik Moskva koolkonda, hiljem leidis ta Tartust Juri Lotmani isikus suurima eeskuju ning vaimse kujundaja. Huvi kaldus ka idamaa usundite ning filosoofia juurde, hoidudes selles valdkonnas enam Haljand Udami kui Linnart Mälli poole. Eesti kohaliku mõtte- ja ajalooga […]
“Upanišadid”
Upanišadid pole kindlate tunnustega kirjandusžanr, vaid pigem mahukas raamatukogu, mis hõlmab nii proosat, värssi kui ka kahekõnesid – õpetusi, uskumusi, tähelepanekuid, müüdipärimusi ja pilte Vana-India elukorraldusest. Selle pärandi uurimis- ja tõlgendamislugu on Indias enam kui paari aastatuhande pikkune, kusjuures Lääne autorid on India õpetlastelt palju üle võtnud. Upanišade loetakse veedakirjanduse viimaseks osaks, millele viitab nende […]
“Usku peab olema”
Aarand Roosi looming praeguses elujärgus on seotud peamiselt poliitiliste teemadega. Selle kõrval on ta aga järjekindlalt jutlustanud eesti vabakirikutest ja kirjutanud vaimulikke vaatlusi Torontos ilmuvale ajakirjale “Usurändur” (alates 1977), kust pärineb ka enamik käesoleva teose peatükke.
“Usu saladus. Mida usk pole ja miks ta alati ei tee, mida sa tahad”
Runn Dunn hoiatab, et kohe-kohe kaebab keegi Jumala sõnamurdmise pärast kohtusse… Leidub rohkesti kristlasi, kes kinnitavad, et kui meil on küllalt usku, saame kõik, mida vajame, ja kõik meie lähedased on terved. Kui aga raskustesse satume, on samad tegelased varmad väitma, et kõikides meie hädades on süüdi nimelt usupuudus. Sellest piisab, et usu mainet kahjustada. […]
“Usuõpetus kodule ja koolile”
Rootsi-Eesti Õpperaamatufond on endale võtnud küllaltki raske, aga seda hinnatavama ülesande J. Luuri ja A. Arumäe õpiku “Usuõpetus algkoolidele” II osa kirjastamisega, milleks andis tõuke tegelik olukord. Ülemeremaades nimelt puudub tihti usuõpetus koolide õppekavades. Selle all kannatavad meie lapsed. Eesti kodud aga ja eesti koolid – olgu need siis täienduskoolid, pühapäevakoolid või leerieelsete klassid – […]
“Usuõpetuse lugemik”
Ed. Tennmann. Tartu Ülikooli usuteaduse doktor. Usuõpetuse käsiraamat lugemismaterjaliga algkoolidele. III õppeaasta. K/Ü “Loodus”, Tartus, 1924. Pildid kunstnik Ed. Wiiralt’ilt. EK Bit 1991 väljaanne, faksiimile
“Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid”
Sisukord – Eessõna (Wilfried Härle) – Evangeelne teoloogia ja selle põhitekstid (Thomas-Andreas Põder) – Tekstide sissejuhatused (Wilfried Härle) Friedrich Schleiermacher 1. Religioonist (1799) (tlk. Maarja Eik, T.-A. Põder) 2. Lühike teoloogiastuudiumi esitlus (1830) 3. Kristlik usk (1830/1831) Soren Kierkegaard 4. Kartus ja värin (1843) (tlk. Arvo Alas) Albrecht Ritschl 5. Kristliku religiooni õpetus (1875) Theodosius […]
“Uurimus inimesest”
Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse. Esimese tõuke selle raamatu kirjutamiseks sain ma oma inglise ja ameerika sõpradelt, kes korduvalt ja tungivalt palusid mul avaldada “Sümboolsete vormide filosoofia” (I-III, Berliin, Bruno Cassirer, 1923-1929) ingliskeelne tõlge. Kuigi oleksin väga tahtnud nende palvele vastu tulla, leidsin pärast esimesi katseid, et oleks ebapraktiline ja praeguse olukorras koguni põhjendamatu see teos kogu […]
“Uurimus tähendusest ja tõest”
Epistemoloogiline küsimus “kust sa tead?” või “kuidas sa tead?” on üpris abstraktne filosoofiline küsimus. Eriti abstraktne on ta siis, kui on esitatud niisuguses konkreetses vormis nagu Bertrand Russelli “Uurimuses” – kõige lihtsamat sorti kogemusliku teadmise kohta. Kui argielus keegi küsib teiselt näiteks “kust sa tead, et X-i kõhule on tätoveeritud madu?” tuntakse huvi peaasjalikult selle […]
“Uus testament. Laulud”
Kirjastanud Rahvusvaheline Piibliselts Eesti Piibli 250. a juubeli puhul. Taskuformaat
“Vaade eikusagilt”
Sari: Avatud Eesti Raamat Ameerika mõtleja Thomas Nageli “Vaade eikusagilt” (algselt 1986) kuulub nüüdisfilosoofia klassikasse. Raamat tegeleb ühe suure üldprobleemiga: Kuidas ühendada maailmas asuva üksikisiku vaatpunkt objektiivse vaatega sellele samale maailmale, kuhu kuulub ka see isik koos oma vaatpunktiga? Inimestel on võime vaadelda maailma-asju eemalt, vaatenurgast, mis pole mitte kusagil konkreetselt. Nõnda nad tõusevad oma […]
“Vabaduse väraval”
Kultuur ja sõda Jälle on jõudnud suured arutegemise päevad. Jälle oleme tõmmatud ajalooliste sündmuste saatuslikusse virusse. Juba teine kord ühe aastakümne tagant. Meie sugupõlv elab ja sureb suurel ajal. Suurema jaoks olgu hoitud need, kes tulevad! /—/ Eesti mõttelugu 45. Sari: Eesti Mõttelugu
“Vägi. Väekirjad I”
Bibliotheca Controversiarum Margus Oti monograafia esitab laiahaardelise, elementaarosakestest kuni keerukate ühiskondlike süsteemideni ulatuva filosoofilisteadusliku maailmatõlgitsuse, mida liigendab, lõimib ja läbistab vägi nii mõiste kui fenomenina. Täpsus ja tihedus nõudlike mõttekäikude sõnastamisel, eestikeelse filosoofilise terminoloogia keeletundlik uuendamine, erinevate mõttepärimuste ja distsipliinide oskuslik kokkusõlmimine – need on vaid mõned põhjused, miks see monograafia hõivab ainulise paiga Eesti […]
“Vägivald koolis ja kuidas end selle eest kaitsta”
Iga inimene kogeb millalgi oma elus tagakiusamist ja vägivalda – juhtugu see siis koolis, tänaval, isiklikus elus… Et saaksid ennast kaitsta, peaksid oskama ohtu õigeaegselt märgata ja kallaletunge ennetada. Siis saad teada, miks vägivald ei ole mitte kunagi lahendus, mis on enda kaitsmine nii tähtis, kuidas saab ennast kaitsta ja kellelt võib abi oodata, miks […]
“Vahemere tuuled Hüperboreas”
Inimkonna esimene ajalugu Müüt kuldajastust, mil jõed voolasid piima ja mett, nii et muredest vabastatud inimesed sai olla väga head, kuulub esmaste põhitarkuste hulka; üksteisest sõltumata on selleni jõudnud paljud loodusrahvad. Kirjade ilmudes pole ilus ebamäärasus enam võimalik, kuid vähemalt äravalitud hõimudel õnnestub müüt asendada “suure sajandiga”. Muistsete juutide jaoks oli sääraseks kuningas Taaveti valitsusaeg, […]
“Väike esteetika leksikon”
Käesoleva väikese esteetika leksikoni väljaandmine osutus vajalikuks sellepärast, et esteetika probleemide vastu tuntakse suurt huvi ning nõukogude inimeste esteetiline kasvatamine on muutunud väga aktuaalseks ülesandeks. See on esimene katse seda laadi kirjanduse väljaandmisel. Leksikon ei ole mõeldud spetsialistide kitsale ringkonnale, vaid laiadele lugejate hulkadele. Loomulikult ei pretendeeri ta kõikide esteetika probleemide ühtviisi täielikule ja põhjalikule […]
“Väike raamat suurtest ideedest. Religioon”
“Väike raamat suurtest ideedest. Religioon.” käsitleb kõigi aegade kõige hinnatumate teoloogide ja usujuhtide seisukohti, pakub põhjalikku ülevaadet ja teavet usundite suurimatest esindajatest, jumalatest ning inimese kohast maailmas ja teispoolsuses. Selles raamatus: – avatakse suurte religioossete mõtlejate osa suurte usundite arengus ning käsitletakse keerulisi eksistentsiaalseid küsimusi; – mõtestatakse lahti kristluse varased mõisted Jeesuse ja Augustinuse sõnad […]
