“Eesti pargid 1”
Eesti pargipärand on väga rikkalik. Valdava osa sellest moodustavad vanad mõisapargid, kuid mitte ainult. Oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa. Paljud pargid on tänu neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all. See raamat käsitlebki meie kaitsealuseid parke, mida on veidi üle 400 ja mis üldistatult […]
“Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maastikul”
Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid […]
“Eesti rahva rõiva ilu”
Kaunis fotoalbum Eesti rahvarõiva ilust. Fotodel olevad inimesed on pildistatud 20. sajandi viimastel aastatel, seljas rõivad, mille sarnaseid kandsid meie esivanemad 100-200 aastat tagasi. Raamatus on sissejuhatus Eesti rahvarõivaste traditsiooni kohta ja vanasõnu erinevatest piirkondades. Ilus kingitus igaühele, kes Eesti ja eestlaste vastu huvi tunneb.
“Eesti rahvusliku purjelaevanduse sünd ja hiilgeaeg Liivi lahe rannas”
Raamat täidab tühiku meie merendusloos, kus seni on piisava tähelepanuta jäänud meie purjelaevandus Liivi lahe äärsetel aladel Tõstamaalt ja Kihnust kuni Häädemeeste ja Heinasteni. Ometi sai eestlaste ulatuslikum laevaehitamine ja meresõit 19. sajandil just nendel randadel mõlemal pool Pärnu linna oma tõelise alguse. Heinastes töötas ka meie esimene, nii eestlaste kui salatsiliivlaste jaoks rajatud merekool. […]
“Eesti ravimtaimed 1”
Ravimtaimede teadusliku uurimise valdkonnas on vahepealsed seitse aastat, mis lahutavad meid raamatu esimese väljaande ilmumisest, toonud hämmastaval hulgal täiendavaid uuringuid ning nendega kaasnevaid põnevaid tulemusi. Need aitavad avada uusi võimalusi ammu tuntud ravimtaimede teaduspõhisel kasutamisel, kiites sageli heaks ka selle, mida juba meie esivanemad rahvameditsiinis kogesid. Patt oleks seda teavet lugejaga mitte jagada, ja seda […]
“Eesti ravimtaimed 2”
Selles raamatus on lood 40 Eesti ravimtaimest, mille hulgas mõned on väga mürgised. Kõiki neid tutvustatakse põhjalikult ja selgitatakse, kas nende kasutamine on tänapäeval ikka põhjendatud. Lugeja saab teada, mis nimesid üks või teine taim kannab ja kuidas rahvas on neid vanasti ravimisel kasutanud. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset […]
“Eesti sõjaajaloo aastaraamat. 3(9) 2013”
200 aastat Napoleoni sõjakäigust Venemaale ja selle mõju Läänemere maadele. Tauroggeni konventsiooni diplomaatiline eellugu ja tulemused ning tähtsus Euroopa ja Baltimaade ajaloos / Feliks Gornischeff Keiser Aleksander ja Soome suurvürstiriigi asutamine 1812. aastal / Ilkka Tapio Seppinen Napoleoni 1812. aasta sõjakäigu logistilised aspektid Baltimaade perspektiivis / Eric A. Sibul Napoleoni sõdade kaja Eesti kunstikogudes / […]
“Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani”
Kõigile ajaloohuvilistele mõeldud koguteoses heidetakse pilk Eesti sõjaajaloolisele arengule Vabadussõjast kuni tänapäevani. Peale Vabadussõja, mis kindlustas 1918. aastal väljakuulutatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, käsitletakse teoses ka Teise maailmasõja ja punavõimu militaarset jalajälge meie ajaloos ning kõige olulisemana rahuaegse riigikaitse ülesehitamist nii esimesel iseseisvusajal kui ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Raamat võtab kokku senise uurimistöö Eesti sõjaajaloo […]
“Eesti sõjaväe Pioneeripataljon”
Areng ja koostöö 1917-1940. 15. detsembril 1917. aastal moodustati Eesti rahvusdiviisis insenerirood, millest sai alguse Eesti sõjaväe pioneeriteenistus. Vabadussõjas tegutsesid eesti pioneerid Inseneripataljoni koosseisus ning kandsid nimetuse sapöörid. Sapööride peamiseks tegevusalaks oli välikindlustuste loomine meie rahvuspiiridel, mis hõlbustas Eesti territooriumi kaitse korraldamise Vabadussõja lõppetapil. 15. märtsil 1924 loodi Eesti sõjaväe Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa […]
“Eesti taimede kukeaabits”
Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb 1333 liiki ja alamliiki taimi, mis ongi suurem osa Eesti piiridest leitud metsikult looduses kasvavatest taimedest. Uuest, täiendatud väljaandest leiab kõik Eestis praegu kaitse all olevad taimeliigid. Tahvlitel kujutatud taimedele on pandud nüüdisaegsed levikukaardid Eesti taimede uuest levikuatlasest ning juurde […]
“Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940”
On väidetud, et kõige paremini kajastab ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi elamu areng. Seda kinnitab ka Eesti talumaja areng alates 19. sajandi keskpaigast, mil Eesti hakkas kujunema traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks läänelikuks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. 19. sajandi keskpaiku hakkas sajandeid rehemajades elanud Eesti talurahvas neist loobuma. Uues kapitalistlikus maailmas sai […]
“Eesti teater. Nõudmiseni. Kalju Haan. Urmas Ott.”
Raamat sisaldab Kalju Haani ja Urmas Oti vestlusi eesti teatrist, näitlejatest, inimestest ja elust üldse. Urmas Ott Kalju Haanile: Terve elu, kus me polnud tuttavad, olen mina sind alati kohanud seal Pärnu maantee 5 ees ristmikul, nüüd on see Otsa tänav. Kusagil seal sa alati minu mälestustes seisad, keset sõiduteed, ja lähed kas teatrisse või […]
“Eesti Vabadussõja ajalugu I&II. 2 raamatut”
raamat “Eesti Vabadussõja ajalugu I” Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine raamat “Eesti Vabadussõja ajalugu II” Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused “Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. […]
“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Eesti-hiina põhisõnavara sõnastik”
„Eesti keele põhisõnavara sõnastiku“ (2014) alusel koostanud Gao Jingyi. Esimeses eesti-hiina sõnastikus on üle 5000 eesti keele olulisemat sõna, mis on seletatud lihtsas keeles. Hiina vaste on antud iga sõnatähenduse juures. Sõnastik aitab eesti keelt õppivatel hiinlastel, nii algajatel kui ka edasijõudnud keeleõppijatel eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Sõnastik aitab ka hiina keele huvilistel […]
“Eesti-hispaania sõnaraamat”
Sõnaraamat põhineb 1994. aastal ilmunud Kaarel Peerna «Eesti-hispaania sõnaraamatul», mida on käesolevas väljaandes täiendatud ja parandatud. Sõnaraamat sisaldab umbes 50 000 märksõna nii eesti kirja- kui ka kõnekeele sõnavarast. Võrreldes sõnaraamatu eelmise väljaandega, on välja jäetud vananenud või vähe kasutatavad märksõnad ja lisatud palju uusi märksõna, mis on nüüdisaegses eesti keeles laialt kasutusel. Hispaaniakeelsete vastete […]
“Eesti-läti / Läti-eesti sõnaraamat – Igauņu-latviešu vārdnīca / Latviešu-igauņu vārdnīca. 2 raamatut”
Eesti ja Läti on lähedased naaberriigid, mida ühendab nii ajaloopärand kui ka samalaadsed traditsioonid ja arusaamad. Meie keeled küll erinevad, kuigi öeldu sisu on tihtilugu väga sarnane – nii eestlased kui lätlased saavad aru, mida tähendab ahju taga konutada, hambaid varna riputada või jalgu selga võtta. Sõnaraamat on hea abiline eesti keelest tõlkijatele ning kõigile […]
“Eesti-leedu vestmik”
Leedu keel on Leedu Vabariigi riigikeel ja emakeelena kasutab seda tänapäeval ligikaudu 3,5 miljonit leedulast, põhiliselt Leedus. Lisaks sellele leidub rääkijaid veel 41 riigis, kus aktiivselt tegutsevad pagulaste ja viimasel ajal välismaale väljarändajate loodud leedulaste ühendused oma leedukeelsete koolidega. Leedu keel on üks vanemaid keeli Euroopas. See on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Lisaks […]
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
