“Eesti ohvitser Euroopas. Hispaania 1937-1939”
Vabariigivastane riigipööre algas Hispaania Maroko garnisonides 17. juulil 1936. Vastasseis vasakpoolsed (tsentristidest kommunistide-anarhistideni) versus parempoolsed (rahvuslased, konservatiivid, katoliku kirik) tõukas Hispaania verisesse kodusõtta. Septembris 1936 sõlmiti Londonis rahvusvaheline kokkulepe, millega keelustati relvade ja vabatahtlike transiit Hispaaniasse. Londoni komitee ülesandeks sai korraldada liikuv kontroll Hispaania maa- ja merepiiril, mis algas kevadtalvel 1937. Eestist osales aprillist 1937 […]
“Eesti ohvitser Saksamaal ja Ungaris 1936-1940”
Kolmas raamat teemal „Eesti ohvitser Euroopas“ keskendub 1930. aastate Saksamaale ja Ungarile. 1936. aasta suvel saabus Berliini esimene Ilmasõja-järgne Eesti sõjaväeatašee kolonel Ludvig Jakobsen. 1939. aastal esindas Eesti riiki Adolf Hitleri 50. sünnipäeval Berliinis Sõjavägede Staabi ülem kindralleitnant Nikolai Reek. Eestile tarnitavate õhutõrjerelvade ja nende seadmete valmimisel Saksamaal hoidsid silma peal kaptenid Karl Viil ja […]
“Eesti oligarhia. Oligarhide ja poliitdoonorite väljakujunemine taasiseseisvunud Eestis”
Eesti oligarhid kujunesid välja 1990ndate alguses, kui misjonäriasendis miljonäriks ei saadud. Raha tehti metalliga ja naftaga, börsil ja erastamisega. Julge hundi rind võis olla rasvane, aga võis olla ka haavleid täis. Sõna oligarhia pärineb kreeka keelest ja tähendab “väheste valitsust” – valitsemisvormi, kus võim on koondunud väikese rühma inimeste kätte. Oligarh on ladviku liige, kes […]
“Eesti pargid 1”
Eesti pargipärand on väga rikkalik. Valdava osa sellest moodustavad vanad mõisapargid, kuid mitte ainult. Oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa. Paljud pargid on tänu neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all. See raamat käsitlebki meie kaitsealuseid parke, mida on veidi üle 400 ja mis üldistatult […]
“Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maastikul”
Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid […]
“Eesti rahvusliku purjelaevanduse sünd ja hiilgeaeg Liivi lahe rannas”
Raamat täidab tühiku meie merendusloos, kus seni on piisava tähelepanuta jäänud meie purjelaevandus Liivi lahe äärsetel aladel Tõstamaalt ja Kihnust kuni Häädemeeste ja Heinasteni. Ometi sai eestlaste ulatuslikum laevaehitamine ja meresõit 19. sajandil just nendel randadel mõlemal pool Pärnu linna oma tõelise alguse. Heinastes töötas ka meie esimene, nii eestlaste kui salatsiliivlaste jaoks rajatud merekool. […]
“Eesti ravimtaimed 1”
Ravimtaimede teadusliku uurimise valdkonnas on vahepealsed seitse aastat, mis lahutavad meid raamatu esimese väljaande ilmumisest, toonud hämmastaval hulgal täiendavaid uuringuid ning nendega kaasnevaid põnevaid tulemusi. Need aitavad avada uusi võimalusi ammu tuntud ravimtaimede teaduspõhisel kasutamisel, kiites sageli heaks ka selle, mida juba meie esivanemad rahvameditsiinis kogesid. Patt oleks seda teavet lugejaga mitte jagada, ja seda […]
“Eesti ravimtaimed 2”
Selles raamatus on lood 40 Eesti ravimtaimest, mille hulgas mõned on väga mürgised. Kõiki neid tutvustatakse põhjalikult ja selgitatakse, kas nende kasutamine on tänapäeval ikka põhjendatud. Lugeja saab teada, mis nimesid üks või teine taim kannab ja kuidas rahvas on neid vanasti ravimisel kasutanud. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset […]
“Eesti sõjaajaloo aastaraamat. 3(9) 2013”
200 aastat Napoleoni sõjakäigust Venemaale ja selle mõju Läänemere maadele. Tauroggeni konventsiooni diplomaatiline eellugu ja tulemused ning tähtsus Euroopa ja Baltimaade ajaloos / Feliks Gornischeff Keiser Aleksander ja Soome suurvürstiriigi asutamine 1812. aastal / Ilkka Tapio Seppinen Napoleoni 1812. aasta sõjakäigu logistilised aspektid Baltimaade perspektiivis / Eric A. Sibul Napoleoni sõdade kaja Eesti kunstikogudes / […]
“Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani”
Kõigile ajaloohuvilistele mõeldud koguteoses heidetakse pilk Eesti sõjaajaloolisele arengule Vabadussõjast kuni tänapäevani. Peale Vabadussõja, mis kindlustas 1918. aastal väljakuulutatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, käsitletakse teoses ka Teise maailmasõja ja punavõimu militaarset jalajälge meie ajaloos ning kõige olulisemana rahuaegse riigikaitse ülesehitamist nii esimesel iseseisvusajal kui ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Raamat võtab kokku senise uurimistöö Eesti sõjaajaloo […]
“Eesti sõjaväe Pioneeripataljon”
Areng ja koostöö 1917-1940. 15. detsembril 1917. aastal moodustati Eesti rahvusdiviisis insenerirood, millest sai alguse Eesti sõjaväe pioneeriteenistus. Vabadussõjas tegutsesid eesti pioneerid Inseneripataljoni koosseisus ning kandsid nimetuse sapöörid. Sapööride peamiseks tegevusalaks oli välikindlustuste loomine meie rahvuspiiridel, mis hõlbustas Eesti territooriumi kaitse korraldamise Vabadussõja lõppetapil. 15. märtsil 1924 loodi Eesti sõjaväe Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa […]
“Eesti teater. Nõudmiseni. Kalju Haan. Urmas Ott.”
Raamat sisaldab Kalju Haani ja Urmas Oti vestlusi eesti teatrist, näitlejatest, inimestest ja elust üldse. Urmas Ott Kalju Haanile: Terve elu, kus me polnud tuttavad, olen mina sind alati kohanud seal Pärnu maantee 5 ees ristmikul, nüüd on see Otsa tänav. Kusagil seal sa alati minu mälestustes seisad, keset sõiduteed, ja lähed kas teatrisse või […]
“Eesti Vabadussõja ajalugu I&II. 2 raamatut”
raamat “Eesti Vabadussõja ajalugu I” Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine raamat “Eesti Vabadussõja ajalugu II” Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused “Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. […]
“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Eesti-läti / Läti-eesti sõnaraamat – Igauņu-latviešu vārdnīca / Latviešu-igauņu vārdnīca. 2 raamatut”
Eesti ja Läti on lähedased naaberriigid, mida ühendab nii ajaloopärand kui ka samalaadsed traditsioonid ja arusaamad. Meie keeled küll erinevad, kuigi öeldu sisu on tihtilugu väga sarnane – nii eestlased kui lätlased saavad aru, mida tähendab ahju taga konutada, hambaid varna riputada või jalgu selga võtta. Sõnaraamat on hea abiline eesti keelest tõlkijatele ning kõigile […]
“Eesti-leedu vestmik”
Leedu keel on Leedu Vabariigi riigikeel ja emakeelena kasutab seda tänapäeval ligikaudu 3,5 miljonit leedulast, põhiliselt Leedus. Lisaks sellele leidub rääkijaid veel 41 riigis, kus aktiivselt tegutsevad pagulaste ja viimasel ajal välismaale väljarändajate loodud leedulaste ühendused oma leedukeelsete koolidega. Leedu keel on üks vanemaid keeli Euroopas. See on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Lisaks […]
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Eestimaa poeg võõras armees”
Selles raamatus on ühe Eestimaa mehe mälestused elust ajateenijana Nõukogude Armees, Venemaa avarustel, eelmise sajandi 50-ndate aastate lõpus ning pärast ajateenistust miilitsana Lääne-Virumaal, Kundas. Mälestuskilde lugedes ei usugi kohe, et sellist elu elati ning sel moel mõeldi alles viiskümmend aastat tagasi. Need tol ajal noored inimesed on meie isad-emad, vanaemad-vanaisad. Kuulakem nende lugu… Mälestuskillud on […]
“Eestlased Lätis I-II. 2 raamatut”
raamat Eestlaste asumitest Kuramaal ja Liivimaal on vääramatuid tõendeid 18. sajandist, mil nende aladel, nagu ka Eestis, toimis emakeelse jumalateenistuse pidamise tava ja loodi rahvakeelne kirikukirjandus. Eestlaste kultuuripärandi faktoloogiat Lätis on vähe uuritud, kuid rikkalik allikmaterjal annab tunnistust, et suures osas naaberriigi aladel ümber asunud ja ka seal sündinud eestlased paar-kolm põlvkonda säilitanud eesti meelt […]
