“Kolm sammu kullani”
Sa suudad, kui sa usud, et sa suudad. Sa oled ise oma õnne sepp. Küsimusele, kuidas on võimalik eduni jõuda, vastavad tänased oma ala tipptegijad. Sada aastat tagasi kirjutas Napoleon Hill tänaseks klassikasse kuuluva ja maailmas üle 100 miljoni eksemplari müüdud teose “Mõtlemist muutes rikkaks”. Napoleon Hill jutustab muuhulgas loo mehest, kes loobus oma unistusest […]
“Kolm sõlme”
Luulekogu Juunis 2016 on kolm inimest ühes paadis. See paat ei hulbi meres, vaid seisab Käsmu meremuuseumi juures kuival maal. Suveöö sumeduses lauldakse ja räägitakse. Jaanuaris 2019 on nad taas mere ääres koos. Ookeani ääres. Ühes vanas valges puitmajas otsivad nad koos üht ja sama raamatut. See raamat on neis juba olemas. Nad ei ole […]
“Kolme katku vahel”
Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end välja saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. Ajalooliste sündmuste dramaatikat lisab romaani Liivi sõda, mille tähtsust Eesti ajaloos […]
“Kolmnurkkübar”
19. sajandi hispaania proosa populaarseima autori Pedro Antonio de Alarconi (1833-1891) ülemaailmselt tuntud lühiromaani aluseks on rahvajutt solvatud abielumehest, kes maksab kätte samas vääringus. Sari: Klassikalised lood (Taskuformaat)
“Kolmteist astet allapoole”
Londonis Notting Hilli linnaosas on vana lagunev maja, mille perenaine Gwendolen Chawcer ei pane tähelegi, kuidas tema kodu tasapisi tondilossiks muutub. Raamatute maailm ja noorusmälestused tunduvad talle reaalsemad kui tegelikkus. Ka tema üüriline Mix Cellini elab omaenda maailmas, pühendades oma vaba ja kurikuulsa sarimõrvari John Christie eluloo uurimisele, ning unistab kuulsaks saamisest ja abielust kauni […]
“Kolmteist kuud”
Will Cooper on varakult orvuks jäänud. Kui ta saab kaksteist aastat vanaks, müüvad onu ja tädi ta kaupmehele selliks ning ta saadetakse tšerokii-indiaanlaste maadele pidama kaubapunkti. Tšerokiide pealik Karu lapsendab ta ja Willist saab suguharu täieõiguslik liige. Kuna ta elukäik põimub tihedalt tšerokiide saatusega, viivad kohustused teda mehepõlves nii Washingtoni võimukoridoridesse kui ka Ameerika kodusõtta, […]
“Kolonelile ei kirjuta keegi”
Reeded on teistsugused – igal teisel päeval nädalas peavad kolonel ja tema haigevõitu naine pidevat võitlust vaesuse ja üksluisusega, kaapides kokku oma sääste toidu ja ravimite tarbeks, mis hoiavad neid elus. Aga reedeti tuleb postiljon ja see saadab põgusa lootuselaine läbi koloneli vananeva südame. Viisteist aasta on ta jälginud postipaadi saabumist sadamasse, lootes, et talle […]
“Komarr”
Komarri planeet võiks olla üksainus imekaunis aed – kui selle nimel veel tuhat aastat vaeva näha. Või ka eluks kõlbmatu kõnnumaa, kui terraformimine peaks ebaõnnestuma. Nüüd aga purustas kursilt kaldunud kosmoselaev terraformimise jaoks hädavajaliku päikesepeegli. Põhjusi saadetakse välja selgitama Barrayari värskeim Keiserlik Audiitor lord Miles Vorkosigan, kellesse ei suhtuta planeedil aga kuigi soojalt, kuna tema […]
“Komi rahvaluulet I ja II osa. 2 raamatut”
Neljakeelne (komi, eesti, inglise, vene) raamat sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitavat komi folkloorset ainestikku, mida on kirja pannud Paul Ariste 1941. aastal komi sõjavangidelt. Komi rahvaluule on esindatud erinevate tekstidega lühivormidest laulude ja muinasjuttudeni. Foneetilises transkriptsioonis originaaltekstid on varustatud tõlgetega eesti, vene ja inglise keelde. Koostaja eessõna iseloomustab avaldatud tekste ja nende seoseid näiteks kirjandusega. […]
“Komöödiad”
„… me kõik oleme rentslis, ainult et mõned meist vaatavad tähtede poole.“ Esmakordselt eesti keelde tõlgitud kogumikust „Komöödiad“ leiab Oscar Wilde’i (1854–1900) neli tuntuimat ja mõjukaimat näidendit. Iiri suurmeistri ajatu vaimukus ja peen ühiskondlik kriitika, mis on esitatud toretsevalt luksuslikes tegevuspaikades, kus hargnevad lustlikud, ent mõtlemapanevad lood, vaimustavad kirjandus- ja teatrisõpru juba üle 130 aasta. […]
“Kompromiss. Riiklik kaitseala”
Sergei Dovlatovi „Kompromiss” on tema kõige Tallinna-kesksem romaan, tööst ajakirjanikuna, absurdsevõitu elust Eesti NSV-st, inimestest ja kompromissidest, mida tuli paratamatult teha selleks, et lihtsalt üldiselt inimväärselt eksisteerida. „Riiklikus kaitsealas” töötab autor ekskursioonijuhina Puškini muuseumis Mihhailovskojes. Sari: Punane Raamat
“Kõmri saagad”
Keldi kirjanduse varasalvest Keldi rahvaste kirjanduses kuulub silmapaistev koht Walesi poolsaarel sündinud kõmri kirjandusele. Selle õitseaeg oli 12. sajandil tolleaegseid levinumaid legende tuntakse nimetuse all “Mabinogion”. Osa neist – nn. Mabinogi neli haru – on käesolevas esitatud ka eesti lugejale, lisaks veel üks fantastiline kosjalugu. Neis äärmiselt omapärastes legendides põimuvad keltide mütoloogilised kujutelmad “ajalooliste” viidetega, […]
“Komtuuri tapmine”
Kolmekümnendate eluaastate keskpaigas malbe ja otsusekindlusetu professionaalne portretist lahkub Tōkyōst, kui naine ta maha jätab, ning satub kuulsa kunstniku Amada Tomohiko mägimajja. Kui mees avastab kunstniku pööningule peidetud maali, avab ta tahtmatult salapäraste sündmuste ringi. Selle sulgemiseks peab ta läbi käima teekonna, mida saadab müstiline kellukese helin, miniatuurse inimkuju võtnud Idee, teispool orgu elav elegantne […]
“Konarlik tee”
„Konarlik tee“ on romaani „Tint“ vahetu järg; selles jälgitakse Alfred Niinepi edasist teenistus- ja elukäiku. Ta on vahepeal lõpetanud oma juuraõpingud ning töötab kohtus advokaadi abina; nüüd tuleb tal kogeda õigusemõistmise konarlikku, aeg-ajalt isegi ohtlikku teed. Kõik tema elus taandub rahale. Ja pole imestada, et ühel hetkel kaob tal inim- ja ametiväärikus ning ta satub […]
“Kõndimise filosoofia”
Bibliotheca Controversiarum Kõndimine on osa meie igapäevaelust. Frederic Gros` “Kõndimise filosoofia” vaatleb kõndimist süviti. Ühendades käimise isikliku kogemuse suurte filosoofiliste ja kirjanduslike käsitlustega, aga ka ajalooliste figuuridega, näitab Gros kõndimise olulisust mitte ainult tervise seisukohast, vaid ka kultuuriloolisest vaatepunktist. Kõndimisest saab kunst ja filosoofia. Margus Vihalem filosoofiadoktor “Kõndimise filosoofiat” ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib […]
“Kõnelused Goethega tema viimastel eluaastatel 1823–1832”
See kogumik vestlusi ja kõnelusi Goethega on suuremalt jaolt sündinud autori loomutungist muuta kirjapanekuga enda omaks midagi läbielatut, mis tundub talle väärtuslik või tähelepanuväärne. “Lisaks vajasin ma alati õpetust, nii siis, kui kohtasin esimest korda seda erakordset meest, kui ka siis, mil olin juba aastaid temaga koos elanud ja haarasin meelsasti tema sõnade sisu ning […]
“Kõnnuküla”
Millised saladused on peidus Lapimaa unustatud nurgas asuva vana talumaja seinte vahel? Varakevad hoiab Arvidsjauri lähedal asuvat Kõnnuküla oma haardes. Paljud talud on tühjad, määratud pikaldasele lagunemisele. Ühes majas elab Liv koos oma vana isa Vidari ja teismelise poja Simoniga. Nad moodustavad iseäraliku perekonna. Liv tunneb naabrite pilke samamoodi, nagu ta tajub bensiinijaamas õhtuses vahetuses […]
“Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist”
Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Konstantin Päts (1874-1956) tundis Eesti sõjaeelse vabariigi juhtivatest riigimeestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning lõpuks eesti Vabariigi president aastatel 1938-1940. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooksul, […]
“Konstantin Päts. Vang nr 12”
On 30. juuli 1940. Punavõimu kehtestamisest Eestis on möödas pisut üle kuu. Juba mitu nädalat on nõukogulased Eesti riigitegelasi ja kõrgemaid sõjaväelasi vargsi ja teadmata suunas minema toimetanud. Sel päeval jõuab kätte Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi kord. Ta saadetakse koos perega Ufasse asumisele. Aasta hiljem pere lahutatakse ja neile saab osaks traagiline saatus. […]
“Köögiviljade taaskasvatamine. Kuidas kasvatada köögiviljajääkidest tervislikku toidupoolist”
Mis on ühist salatikontsul, talisibula juurejupil ja avokaadoseemnel? Õige, kõik nad on toidujäätmed ja visatakse prügikasti. Igati asjalik mõte oleks aga kasvatada neist hoopis uued taoimed. See raamat jagab nõuandeid, kuidas panna kasvama enam kui kakskümmend vilja, kasutades selleks vaid tükikest taimest, ja mida teha, et sirguv taim hakkaks ka saaki kandma. See ongi taaskasvatamine. […]
