“Mitte ainult hummusest. Taimetoite araabia maadest”
Järjest rohkem on poeriiulitel toidu- ja maitseaineid, mis lausa kutsuvad köögirännakutele. Araabia toite tutvustavaid algupäraseid kokaraamatuid eesti keeles peaaegu ei ole. Liis Sillaste-Toots ja Anniina Ljokkoi kokaraamatus, mis on pühendatud araabia maade taimetoitudele, kajastuvad Liisi kogemused araabia sõpradega koos kokkamisest ning Anniina teadmised täisväärtuslikust taimsest toitumisest. Lisaks on Liisilt täiendavat teavet araabia toidukultuuri ajaloost ja […]
“Modernsuse lõpp”
Sari: Avatud Eesti Raamat … Muidugi tunnistab Vattimo, kes kunagi nägi kommunikatsiooniplahvatuses “tugeva mõtlemise” dogmade lõppu, praegu oma pessimismi: kontroll info ja meedia üle on üha laienenud ning seisukohad, mida peavooluna levitatakse, on võimuloleva kapitali omad. Siiski ei tähenda selline olukord, et postmodernsed lootused oleksid olnud nonsenss, vaid et “me oleme võimu meelevallas, kes ei […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Mõistulood”
Robert Louis Stevensoni (1850-1894) kakskümmend vaimukat ja mõtlemapanevat mõistujuttu inimeksistentsi, moraali, usu ning muudel teemadel. Kogumiku esmatrükk ilmus alles pärast kirjaniku surma, aastal 1896. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Montaažiruum”
Glasgow´ oksjonipidaja Rilke satub rikka manalamehe antiikset majakraami kokku pannes pööninguharuldustele, mis vaimustaksid igat kollektsionääri ja raamatukaupmeest. Leidja rõõm on paraku üürike, sest talle jääb näppu ümbrik vanade ülesvõtetega, millel on kujutatud jahmatavalt vägivaldseid stseene. Rilke on avastusest niivõrd häiritud, et otsustab välja uurida, kas need on lavastatud stseenid või on kahkjad naised kunagi pool […]
“Moodne joon”
„Moodne joon“ on lugu Eesti ajaloo ühest kaunimast ajajärgust. Need kaks üürikest aastakümmet, mil eestlane sai oma vaba riiki üles ehitada, tegi ta seda õhina ja innuga. Euroopa tuksus seniolematus rütmis ja vastsündinud Euroopa väikeriik üritas sellega sammu pidada. Olgu juttu kardinaliistust või kleidi tegumoest, kõikjal seati eeskujuks moodne joon. Raamat võtab luubi alla muutused […]
“Mõõgad ja nõidus”
Orpheuse raamatukogu 52 Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) viienda suurmeistri (1981) Fritz Leiberi “Mõõgad ja nõidus” on kirjaniku kuulsaimast tegelastepaarist Fafhrdist ja Hallist Hiirepüüdjast rääkiva seitsmeköitelise sarja esimene osa. See sari sai alguse 1939. aastal ja on üks fantaasiakirjanduse “mõõga ja maagia” alažanri tüvitekste, oma kõrge üldkirjandusliku taseme ja iroonilise stiili poolest moodsa sünkmorni fantasy üks […]
“Mõõkade maru II”
Teine osa: veri ja kuld Jätkub George R. R. Martini eepiline sari Jää ja tule laul, mis räägib eri suguvõsade konfliktidest ja heitlustest karmis ja kõledas fantaasiamaailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Westerosel voolab ohtralt verd, mille eest makstakse nii kulla kui lubadustega. Mõõk ja mürk teevad hoolega oma tööd. […]
“Moosese elu”
Sajandeid on Vana Testamendi raamatud kunstnikke inspireerinud. Prohveti, seadusandja ja juudi rahva juhi Moosese elu on innustanud looma iseäranis palju teoseid, mille tunnistuseks on ka hiilgavad maalid raamatus. Raamatus on nende maalide suurepärased reprod: Moosese leidmine*Tuleproov Mooses Midjanimaal*Põlev põõsas Kümme Egiptuse nuhtlust Punase mere läbimine*Manna kogumine Vesi kaljust*Siinai mäel Kuldvasikas*Vaskmadu Moosese Testament ja surm Sari: […]
“Moosese eristus ehk monoteismi hind”
Bibliotheca Controversiarum Saksa egüptoloogi Jan Assmanni ambitsioon pole ei midagi vähemat kui mõista monoteismile üleminekut lääne kultuuris, selle iseloomu ja mõju. Tema soov on analüüsida nn Moosese eristusest, õige ja väärusu vastandusest sündinud uut kultuuriruumi, mida eurooplased on viimasel paaril aastatuhandel asustanud. Põhjendatult peab ta monoteismi sündi suuremaks pöördeks lääne kultuuris kui kõik poliitilised mullistused […]
“Moral Fictions. Tamil Folktales from Oral Tradition”
1S FANTASY the defining element in fairy tales? This question is the starting point for Stuart Blackbum’s study of Tamil oral tales. Having collected over 300 tales, 100 of which are translated in this book, he concludes that although fantasy, and humour, are present, at the core of the tales lies a moral vision in […]
“Mõrv päikese all”
Suvi on lõõgastumise aeg, suvi on aeg, mil puhatakse ja lõbutsetakse ning püütakse sünged asjad mõtetest eemal hoida. Samal ajal aga ei tähenda see, et suvel ei toimu kuritegusid. Ka suvel võib kellegi kannatus lõplikult katkeda või siis on suvi just hoolikalt kavandatud kuriteoks kõige parem aeg. Agatha Christie tunneb väga hästi inimhinge keerdkäike ja […]
“Moskoviidid”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 14-15 Rootsi armastatud kunstnik ja viljakas vestekirjanik, Rootsi Akadeemia liige aastast 1922. 1923. aastal tegi ta pikema reisi kodusõjajärgsele Venemaale, missiooniks visandada selle unikaalse ajajärgu tegelaste portreesid. Talle avanesid nii Kremli kõrged uksed kui ka kõige kohutavamad allilmaurkad. Ta joonistas Trotskit ja Kalininit, Clara Zetkinit ja Aleksandra Kollontaid, aga […]
“Mõte ja tee”
Keldi vaimsuse lugu. Kui keldi paganad põimisid jutustusi imepärastest reisidest armu- ja rõõmukülluse saartele, tegid keldi kristlased sellest fantastilisest nirvaanast elava tegelikkuse. Vaimu tuules purjetades suundusid need karastunud palverändurid niisugustele saartele nagu Skellig Michael, Iona ja Lindisfarne, hoolimata isiklikust turvalisusest või peavarjust. Nad tõid endaga kaasa esmajärgulised teadmised ja kunsti- ning luulerõõmu. Selle uue vaimsuse […]
“Mõtle nagu marslane”
Ameerika Ulmekirjanduse Assotsiatsiooni (SFWA) 8. suurmeistri (1986) Isaac Asimovi jutukogu «Mõtle nagu marslane» (The Martian Way and Other Stories; 1955) peetakse «Üheksa homse» (OR 4/2016) kõrval kirjaniku tugevaimaks lühiproosakogumikuks. Kogumiku neljas pikemas loos pakub Asimov meile erinevate inimtsivilisatsiooni lähisajandeil tabada võivate probleemide kirjeldusi ja lahendusi, alates energiakriisidest ja teiste elukeskkondade maasarnastamise eetilisusest kuni koloniaalühiskondade iseseisvumise […]
“Mõtle targalt”
Tarkus tuleb kasuks igas valdkonnas. Reeglina elavad kauem ja täisväärtuslikumat elu inimesed, kes langetavad pidevalt tarku otsuseid. Tarkuse väärtus on ilmselge – see on meie mõtlemise, arutlemise, otsuste langetamise, lävimise ja tegutsemise alustala. Just sellepärast küsitaksegi alatasa nõu selle kohta, kuidas mõelda targemalt ja efektiivsemalt. Aeg-ajalt leiate raamatu, mida on põnev lugeda ja mis ühendab […]
“Mu süda on minuga. Šotlaste kuninganna Mary Stuarti elu”
Mary Stuarti elu oli ennenägematult dramaatiline ja sündmusrikas. Ta krooniti Šotimaa kuningannaks, kui ta oli üheksa kuud vana. Kuueteistaastaselt sai temast Prantsusmaa kuninganna ja kaheksateistkümneselt asus ta oma sünnijärgsele troonile Šotimaal, valitsedes üht Euroopa kõige lõhestunumat õukonda, mida killustasid usukonfliktid ja võimuiha. Ta juhtis oma vägesid lahingusse nii võidus kui ka kaotuses, oli tunnistajaks oma […]
“Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist”
Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest. Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, […]
“Muinasjutt Troikast”
Orpheuse Raamatukogu nr 45 (nr 4/2020) Vene ulme klassikute vendade Arkadi Strugatski (1925-1991) ja Boriss Strugatski (1933-2012) legendaarsel fantaasiaromaanil “Esmaspäev algab laupäeval” (1965, ek. OR 2/2015) on ka järg – “Muinasjutt Troikast”, millest Vennad kirjutasid 1960ndate segastel aegadel kaks veidi erinevat versiooni, mida tuntaksegi väljaannete järgi, kus need eri aegadel ilmusid, Smena ja Angara versioonidena. […]
