“Sankt-Peterburg. Kolm sajandit tapvat kirge”
Sankt-Peterburg. Peterburi. Petrograd. Leningrad. Ükskõik, kuidas seda suurlinna on parajasti nimetatud, on see alati olnud vastuoluline, metropoliks püüdlev, poliitiliste mängude, kultuurielu ja suurte draamade toimumispaik. Sohu ehitatud uus pealinn, Peeter Suure unistuste täitumus, mis pidi kehastama Euroopasse pürgimist. Siin elasid Puškin ja Dostojevski, Tšaikovski ja Pavlova, siin langes põrmu Vene keisririik. Jonathan Miles jälgib läbi […]
“Sass, röövime õige laeva. Alo Ritsing”
See raamat on Alo Ritsingust, tema lähedastest, tema lauludest ja lauljatest, kõigist nendest, kes teda läbi muusika on puudutanud. Raamat on rikkalikult illustreeritud, sisaldades 270 mustvalget ja 33 värvifotot.
“Sator 16. Uurimusi vepsa rahvausust”
Eestikeelne artiklite kogumik koondab endas vepsa rahvausu ja kombestikuga seotud töid. See idapoolseim läänemeresoome rahvas on huvitav ja erakordne mitmeti. Eluviisi poolest on vepslaste näol tegemist rahvaga, kellel vana alekultuur püsis üsna hilise ajani, hoides seeläbi alles ka uskumusi ja praktikaid, milles võib näha läänemeresoome rahvakultuuri algeid ja põhijooni. Toimetaja ja koostaja: Madis Arukask
“Saturnin”
„Asjaolu, et olen nii kaua kirjanduse juures vastu pidanud, kinnitab, et ma seda tööd veel korralikult ei oska. Vastasel juhul oleksin juba ammu meremeheks hakanud,“ kirjutab Zdeněk Jirotka (1911–2003) „Saturnini“ eesti väljaande eessõnas 1961. aastal. Elu esimeses kolmandikus jõudis kirglik lõhkeainete entusiast ja tšehhi tulevane kultushumorist Jirotka õppida müürsepa ja ehitusmeistri ameteid, teenida armees raskekuulipildujate […]
“Saveli päevad”
Sari: Punane raamat Saveli, kes on saanud nime oma ema lemmikkohupiima järgi, veedab esimesed elupäevad – „hoolimata sellest, kui raske on praegu Moskvas kinnisvaraga” – hubases banaanikastis. Pärast põgusat lemmikloomaametit alustab ta teekonda Moskva tänavatel, lastes end muuhulgas värvata Tretjakovi galeriisse rotipüüdjaks, lugejatele aga avaneb pilt moodsa aja moskvalastest ja suurlinna eluolust. Grigori Služitel sündis […]
“Seaduse sünd”
Jüri Uluots (1890-1945) saatuseks oli olla Eesti Vabariigi esimeste põhiseaduste üks kandvam kaasautor. Seaduseloojana juhindus ta Eesti ajaloo vaieldamatutest tõsiasjadest ning varasema õigussüsteemi igakülgsest valdamisest. Siin avaldatud kirjatööde põhjal joonistub lugeja silme ette avarapilguline õigusfilosoof. Mitmes artiklis, samuti pikemas uurimuses “Eestlaste lepingud võõrastega”, kirjeldab ja põhjendab Uluots, kuidas sajandite vältel tekkisid ja arenesid meie tulevase […]
“Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng”
Eeldades, et tõde on naine -, kuidas? kas ei ole hästi ära põhjendatud kahtlus, et kõik filosoofid, niivõrd kui nad olid dogmaatikud, naisi halvasti tundsid? et see kohutav tõsidus, see saamatu pealetükkivus, millega nad tavatsesid tõele läheneda, olid sobimatud ja sündmatud vahendid, et naisterahvast võluda? Kindel on, et ta ei lasknud ennast ära võluda: – […]
“See linnuke on lein”
Aga ma hoolin, ja sügavalt. Minu jaoks on inimesed igavad, välja arvatud siis, kui nad leinavad. Tervises, hävingus, näljas, hirmutegudes, hiilguses või normaalsuses on väga vähe sellist, mis huvitaks mind (huvitaks MIND!) samavõrra kui emata lapsed. Emata lapsed on puhas vares. Tundelisele linnule on säärase pesa rüüstamine küps, külluslik ja viib keele alla. Ühes Londoni […]
“Seedeelundite haiguste ravimine taimede abil”
Lugupeetud lugeja! Sinu kaes on uue teabesarja “Farmakoloogi nõuandeid” kolmas raamat, mis on mõeldud kõige laiemale lugejaskonnale ja jõukohane igaühele, kes arstimeid vajab. Ma toetusin seda raamatut kirjutades Peterburi Keemia- ja Farmaatsiaakadeemia farmakoloogia kateedri teadusuuringuile ning püüdsin esitada seedetegevushäirete ravi põhimõtteid. Raamatus on käsitletud kõhukinnisuse, hemorroidide düsbakterioosi, gastriidi ja haavandtõve ravi ning sapipõie, maks ja […]
“Seened kultuuriloos”
„Seened kultuuriloos“ pole tavaline seeneraamat – siin astuvad seened ette meie kaaslaste ja huviobjektina inimkultuuri valdkondades. Lisaks nende rollile toidukultuuris on juttu eestlaste ja teiste rahvaste suhtumisest seentesse, seenekorjamisest, seente kasvatamisest, seentega ravimisest, aga ka seenemürgitustest. Autor näitab, missuguses tähenduses esinevad seened mõistatustes, naljandites, muistendites, unenägudes. Saame teada, mida on inimesed arvanud seente päritolust, kes […]
“Seened patta ja pannile”
Seenelkäik on nagu rahvuslik harrastus, mis meid seob. Hilissuvel ja sügisel on laupäeval ja pühapäeval maanteeääred autosid täis ning suurte korvidega tuuakse metsast seeni välja. Ei heiduta ka see, et nendega on pärast kodus paras jant: muudkui puhasta ja sorteeri, mis otse pannile, mis likku ja mida peab kupatama, mida marineerima ja mis läheb soola. […]
“Seersant Bourgogne´i mälestused 1812-1813. Napoleoni sõjakäik Venemaale”
Vapustav lugu prantslaste keisri Napoleoni ja tema Suure Armee Venemaa-sõjakäigust ja selle piinarikkast taandumisest läbi külma Venemaa talve, mida võimendas vilets sõjaväeline juhtimine ja üks vale otsus teise järel. Loo on kirja pannud Napoleoni alluvuses teeninud ohvitser, kes avab meiel vahetu ja isikliku kogemuse ühest sõjaajaloos kõige ebaõnnestunumast kampaaniast, mille tagajärjel pöördus Prantsusmaale tagasi vaid […]
“Seesama jõgi”
Selle raamatu kohta võib kindlalt öelda, et tegu on XXI sajandi eesti kirjanduse tähtteosega. Romaani sündmustik toimub 1960ndate keskpaiku ja sel on tugev autobiograafiline alus. Filoloogiaüliõpilasest nimetu peategelase tunded ja keskkond on paiguti väga sarnased Kaplinski enese eluloolistest kirjutistest tuntuga, kuid sündmustik on suurel määral fiktsioon. Kaplinski enda kõrval on teine äratuntav tegelane Õpetaja, kelle […]
“Seitse küla Siberis. Eesti asundused III”
Koostanud Anu Korb, toimetanud K. Tamm, viisid J. Oras. Tartu, 1998. Väljaande esimesest osast leiab lugeja Omi asundusest (Vana- ja Uus-Viru, Ivanovka, Kovaljovo), teisest Tomski ümbruse küladest (Kaseküla, Lillengof, Vambola) talletatud jutte ja laule.
“Seitse venda”
Uus tõlge esimesest soomekeelsest romaanist, 1870. aastal ilmunud Aleksis Kivi “Seitsmest vennast” Akseli Gallen-Kallela 1906-1908 valminud illustratsioonidega. See on lugu seitsmest häme vennast, kes pärast vanemate surma külaga vastuollu satuvad ja kümneks aastaks metsa kolivad – küttima ja hiljem ka põldu harima. Lõpuks leiavad nad tee isatallu ja külaühiskonda tagasi. Romaanis leidub haaravat dialoogi, romantilisi […]
“Seitsme lukuga suletud raamat II”
Voldemar Kurese päevaraamatute teine köide algab aastaga 1951. Raamat kajastab eesti pagulaskonna aastaid 1950-ndate esimesel poolel, nähtuna Stockholmist. Köide käsitleb aega, mil “raudne eesriie” kodumaa ja läänemaailma vahel polnud lõdvenenud, mil inimsuhted äärmiselt pingestatud. Raamatus on ka fotomaterjali. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Seitsme lukuga suletud raamat III”
Voldemar Kurese päevaraamatute kolmas köide algab aastaga 1953. Jätkub eesti pagulaskonna elu kajastamine 1950-ndate esimesel poolel, vaatepunktiks “raudse eesriide tagusele” kodumaale vastanduv läänelik Rootsi. Lisalugudena on avaldatud valik Voldemar Kurese artikleid. Raamat sisaldab fotomaterjale. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Seitsme lukuga suletud raamat IV”
Kurese päevaraamatute neljas köide vaatleb tema enese ja välis-eesti kogukonna elukroonikat septembrist 1954 kuni aprillini 1956. Lisaks kohtutakse Rootsis ringreisil viibiva Georg Otsaga ja Soomest saabunud Juhan Tuldavaga, saades neilt teateid Eestisse jäänud või küüditatud kultuurirahva, samuti omaenese sugulaste kohta. Päevamärkmetele on lisatud Kurese Rootsi “Eesti Päevalehes” ilmunud kirjutisi hilisematest aastatest, mil tema põhitöökohaks olnud […]
“Seitsme lukuga suletud raamat V”
Valmis on saanud Voldemar Kurese päevaraamatute viies ja viimane köide (esimene neist ilmus aastal 2006). Vaatluse all on ajavahemik maikuust 1956 detsembrini 1959, mil Kuresel täitub 66. eluaasta. Lehekülg “Stockholms-Tidningen Eestlastele” lõpetab ilmumise. Pooleldi pensioneerunud Kurese ajakirjanikutöö jätkub vabamas vormis, avaldamiskohaks saab peamiselt Stockholmi “Eesti Päevaleht”. Korduvalt jutuks võetud mälestused ei ilmu kunagi ja nende […]
“Seitsme nädalaga vähem ärevust. Tööraamat”
7-nädalane plaan ärevusest jagusaamiseks, muretsemise lõpetamiseks ja hirmust vabanemiseks Saage ärevus kontrolli alla vaid seitsme nädalaga! Siin on abi, mida vajate. Raamatust leiate lihtsa seitsmenädalase plaani, mis annab teile ärevuse ohjeldamiseks vajalikud tööriistad. Iga nädalat hõlmav peatükk keskendub ühele teemale, alustades ärevuse põhjustajate mõistmisest ning lõpetades ärksuse omandamisega. Vähendage muretsemist, paanikat ja ärevust – lugege […]
