“Sinimustvalged lood”
Jaan Sudaku ja Sten-Erik Tammemäe koostatud raamat viib lugeja paljude inimeste mälestuste kaudu rännakule läbi sinimustvalge lipu loo, alates selle kasutusele võtmisest ja riigilipuks valimisest, läbi sõdade ja okupatsiooni kuni tänapäevani välja. Koostajad ütlevad: „Sinimustvalge lipp teeb koos eesti rahvaga kaasa käänulise ja kareda tee. Ta saadab meid kord varjatumal, siis taas selgemal kujul alates […]
“Sinuhe egyptiläisen maailma — Arkeologin silmin”
Arkeologin matka Sinuhe egyptiläisen ja Lähi-idän muinaisten kulttuurien aikaan. Jokainen Sinuhe egyptiläisen lukija tietää, kuinka hämmästyttävän todentuntuisesti Mika Waltari herättää eloon muinaisen Lähi-idän maailman. Minna Silverin teos osoittaa, miten taitavasti romaani on rakennettu historiallisille faktoille – Waltari tunsi muinaista Egyptiä paikoin paremmin kuin moni egyptologi. Esimerkiksi kirjan kallonporauskohtaus on täsmällinen yksityiskohtia myöten. Minna Silver käy […]
“Sinuhe, egiptlane”
Eesti keeles on Waltari tähtsamad teosed enamjaolt olemas. Õige mitmeid, eriti lühiromaane anti välja juba enne sõda. Sügaval Vene ajal ei olnud meil siin Waltari avaldamine mõistagi lubatud. Nõnda saigi Waltari eesti tõlgete kirjastajaks pikkadeks aastateks Välis-Eesti kirjastus “Orto” Kanadas. Kuid kodu-eestlased olid rasketel aegadel osavaks õppinud. Waltari raamatuid jõudis keeldude kiuste ka Eestisse, neid […]
“Sinussa minun ikäväni — marilaisen kansanrunon antologia”
Professori Raija Bartensin toimittama ja suomentama marilaisen kansanrunouden antologia. Sarja: Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 683
“Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994-2004”
Polina Žerebtsova sündis ja kasvas Groznõis. Tema päevikud katavad ta lapsepõlve ja noorukiiga, mille sisse jäid kolm Tšetšeeni sõda. Õpingud, esimene armumine, tülid vanematega – kõik see, mis tuttav igale noorele – olid Polina elus kõrvuti varjendites redutamise, nälja, hävingu ja viletsusega. Vene nimega tüdruk moslemi kombel seotud pearätiga elas pidevalt kahe tule vahel. Ta […]
“Siseneb mõrvar”
“Taeva pärast,” pomises Gardener, “mida see kõik peab tähendama?” Ta ulatas Nigelile paberilehe. Sellel seisis üksainus kirjutusmasinal tipitud lõik, mida Nigel hämmingus luges: “Kui su töö ja su elu sulle midagi tähendavad, tegele oma asjadega, või sa kaotad nii ühe kui ka teise. Unusta minevik, muidu juhtub sinuga midagi hullemat kui valutav jalg.” Nigel ja […]
“Sisering”
Rahvusvaheline rühm noori arheolooge higistab Gotlandil viikingiaegse kindlustuse väljakaevamistel. Lõbus seltskond armastab ka ohtralt pidutseda, kuni üks nende seast, 21-aastane Martina Flochten, kaob. Tema alasti, verest tühjaks jooksnud laip leitakse peagi puu otsas rippumast ning tema vigastused viitavad rituaalmõrvale. Inspektor Knutas asub müsteeriumi lahti harutama, ent juba varsti hakkab sarnaste tunnustega tapetuid juurde tulema.
“Sisikond”
“Olid kajakamunad. Ühel pisikesel laiul, nime järgi vaid skääril, oli punane ristik, kesalill ja merikann. Siit oli sissepääs sadamasse, millest ma ei teadnud, sest see oli kodu. Leidsin ühe teise kasseti. Vastik väike poiss tegi raadiot, kiusas oma õdesid, naabreid, küsides sarkastiliselt ja ärritaval häälel. Kas see olin mina? Ei saa olla. Sest mina mäletan […]
“Sissejuhatus islamisse”
Islam on maailmausund, mida tänapäeval järgib üle 900 miljoni eri rahvusest inimese. Käesolev raamat räägib islami õpetusest ja usutavadest alates nende kujunemisest kuni tänapäevani. Eraldi peatükid on pühendatud islami seadusele (šariaadile), teoloogiale ja müstikale. Käsitletakse ka olulise islami vähemuse – šiitide – uskumusi ja tavasid. Lõpuks vaadeldakse kahte viimast sajandit islamimaailma ajaloos, mil moslemid on […]
“Sissepääsud”
Sissepääs on justkui maja nägu, mis räägib üht-teist nii majast endast kui ka neist, kes selles elavad. Sissepääs pole üksnes uks. Varikatus, võreseinad või kena kividega sillutatud kõnnitee, mis algab nägusa värava juurest, võivad üldmuljet tunduvalt muuta. Selle raamatu abiga õpite oma maja sissekäiku nägusamaks muutma. Illustreeritud fotode ja joonistega.
“Siuru-raamat”
Luuletaja ja teatrikriitiku Artur Adsoni (1889–1977) „Siuru-raamat” (esmatrükk Rootsis 1949) on üks olulisemaid ja huvitavamaid mälestusteraamatuid eesti kultuuri- ja eriti kirjanduselu kohta alates Estonia teatri avamisest 1913. aastal ja lõpetades Pätsi-Eenpalu „vaikiva ajastuga”. Raamatu keskmes on, nagu pealkirigi ütleb, 1917. aasta kevadel rajatud kirjanike rühm Siuru ning selle liikmete Friedebert Tuglase, Marie Underi, Henrik Visnapuu, […]
“Soana ketser. Fantoom”
Gerhart Johann Robert Hauptmann (1862–1946) on saksa nobelistide hulgast eesti lugejale üks vähetuntumatest, peamiselt on tõlgitud tema draamasid, millest mõned on ka meie teatrilavadele jõudnud. „Soana ketser” – lugu noore mehe, katoliku preestri heitlusest kristliku askeesi ja dionüüsosliku elujaatuse vahel, mis lõpeb kirikule selja pööramisega, oli oma ilmumisajal kahtlemata päris julge avaldus. Moraalijüngrid muidugi sajatasid […]
“Sõda ja rahu III-IV”
Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828-1910) Vene ühiskonda Napoleoni sõdade (1805-1812) aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide – saatus. Romaani tegevustik algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõpeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub prantslased Borodino all […]
“Sõda”
2021. aastal ilmus Pariisis välja kohver Louis-Ferdinand Céline’ilt II maailmasõja lõpus varastatud käsikirjadega. Teiste hulgas oli ka siinne jutustus. Tegu on 1932. aastal kirjutatud tekstiga, mis jutustab Ferdinandi – kirjaniku igavese teisiku – I maailmasõjas haavata saamise ja paranemise loo. Siin ei ole aga midagi kangelaslikku, peategelane ärkab tapetud kamraadide keskel kusagil Flandria põllumudas, komberdab […]
“Sodan kuningattaret – Amatsoneista valkyrioihin”
Mitä viikinkiaikaiset aseistettujen naisten haudat meille kertovat? Olivatko tarjuen amatsonisoturit todellisia? Miksi Jeanne d´Arc teloitettiin? Naispuoliset soturit ja sodan jumalattaret kuuluvat historian kiehtovimpiin arvoituksiin. Menneiden aikojen historioitsijoille ajatus naisista sodassa tuntui epäuskottavalta, mutta uus tieto ja arkeologiset löydöt valaisevat käsitystämme niin Japanin samurainaisista kuin Pohjolan kilpineidoista. Sodan kuningattaret johdatta lukijan historian hämäriin unohtuneiden soturinaisten jäljille. […]
“Sõdurid vastupanus. 999. trahvidiviis 1942 kuni 1945”
Sõdurid vastupanus – need olid kõik need, keda Wehrmacht algul omada ei tahtnud, keda natsionaalsotsialistid ei pidanud “väeteenistuse vääriliseks”. Paljud neist olid põrandaalused võitlejad, kes olid režiimivastasuse tõttu vangis või koonduslaagrites. 1942. aastal aga, kui Saksamaa vallandatud sõda oli võtnud maailmasõja mõõtmed, langenuid oli sadu tuhandeid ja Saksa armeed hakkas aina enam pitsitama sõdurite põud, […]
“Sõja ilu ja valu”
Esimene maailmasõda 241 lühipeatükis. Esimene maailmasõda on paljude asjatundjate hinnangul üks pöördelisemaid meie kontinendil aset leidnud ajaloosündmusi. Sellest hoolimata on see “suur ilmasõda” aga paljuski unustusse vajunud. “Sõja ilu ja valu” jutustab, kuidas sõtta kistud ning sõjas ühel või teisel moel osalenud inimesed seda kogesid. Raamat põhineb paljuski sõjas osalenutest järele jäänud materjalil: kirjadel, päevikutel […]
“Sõjaline talent”
Orpheuse Raamatukogu nr 47/2020 Tuhandete aastate kaugusel tulevikus on inimkond asutanud meie galaktika ning kõik koolijütsid teavad legendi Christopher Simist, harukordsest sõjalisest talendist, kes kaks sajandit varem päästis inimkonna vaenulike Ashiyyuri planeedilt pärit tulnukate rünnaku eest. Ta oli tähtedevahelise sõja kangelane, geniaalne strateeg ja taktik, kes kõige lootusetumal hetkel organiseeris killustunud inimkonna seas vastupanuliikumis ülekaaluka […]
“Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale”
Karl Markini (1890-1979) sõjamälestused Esimesest maailmasõjast kajastavad sündmusi Venemaa ja Austria-Ungari rindel Galiitsias 1915. aasta aprillist kuni 1917. aasta juuli alguseni. Saatuse tahtel sattus hariduspõllult Pärnumaalt sõtta kistud koolmeister K. Markin väeosa puhkpilliorkestrisse metsasarvemängijaks, kus leidus teisigi eestlasi. Edasi saadeti ta 293. Ingeri jalaväepolgu koosseisus 1914. aasta oktoobri teisel poolel Austria-Ungarilt äsja hõivatud Galiitsiasse, kus […]
“Sõjamõtted”
Publitsistikakogumiku “Sõjamõtteid” ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale. Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi […]
