“Vabadusrist. Mälestusi Landesveeri sõjast”
Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta ei pane meid loodetavasti unustama, et peagi tähistame ka 100 aasta möödumist Eesti vägede võidust Saksa Landeswehri üle. Vahest just tänu selle saamegi üldse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistada – nimetatud võiduga ajas eestlane lõplikult selja sirgu, kunagised kaotused ja mõisatallide alandus uhuti minema. Sõtta parunite vastu põgeneti teistest rindelõikudest ning […]
“Vabadussõja vaimus. Mälestusi 20. sajandi muutlikest oludest”
Ants Jõe (1905-1987) oli hariduselt põllumees ning teoloog. Sõjamehena võttis ta osa Eesti Vabadussõjast selle sõja noorima sõdurina ja 1944. aastal Eesti kaitselahingutest ohvitserina. Eraelus on ta olnud tegev Pärnumaal jaoskonna-agronoomi ja põllumajandusliku konsulendina, osalenud juhtivas rollis vabadussõjalaste rahvaliikumises, teotsedes muuhulgas kõnemehena ja selle liikumise “Võitlus” põllumajandusosakonna toimetajana, ning hiljem mitme riigimõisa (p. 1940. a. […]
“Vabadussõjast iseseisvuse taastamiseni”
Uurimusi 20. sajandi Eesti ajaloost Rahvusarhiivi toimetiste seekordne number vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole. Tegemist on üsna avara fookusega artiklikogumikuga, mille ajalised raamid ulatuvad Vabadussõjast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Autorite huviorbiidis on eripalgelised teemad, mis üldistatult paigutuvad kolme märksõna alla. Kogumiku läbiv teema on poliitilise võimu kontrollimehhanismid ühiskonnas eri aegadel ning poliitilistes oludes. Need […]
“Vabariik”
Romaani peategelane on Hitleri-uuringute ajakirja peatoimetaja Friso de Vos, kelle mentor ja sõber, filosoof ja Hitleri-uuringute professor Josip Brik ebaselgetel asjaoludel hukkub. Selgub, et võistluses Briki mantlipärija positsioonile on Frisol konkurent – Philip de Vries. Järgnevad sündmused meenutavad spioonifilmi või vahest pigem selle pastišši. Ohtrate (pop)kultuuriliste vihjetega tekstis on kohati žanre segatud, kuid seda hoiab […]
“Vabasta hingamine, vabasta elu”
TEADLIK HINGAMINE LEEVENDAB STRESSI, SUURENDAB ELUJÕUDU JA AITAB ELADA TÄIEL RINNAL Selles raamatus selgitatakse, et teadlik hingamine mõjub väga hästi su füüsilisele ja emotsionaalsele tervisele. Olenemata sellest, kas soovid leevendada stressi, vabaneda kroonilisest hingamisprobleemist või uurida hingamise vaimsemaid aspekte, leiad sellest piltidega illustreeritud teejuhist praktilisi ja lihtsaid harjutusi, mis rahustavad, annavad energiat ja suurendavad üldist […]
“Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov”
Monograafia annab põhjaliku ülevaate vadja haritlase, Tartu ülikooli kasvandiku Dmitri Tsvetkovi (1890-1930) traagilisest elukäigust ning annab hinnangu ta tegevusele kodumurde sõnavara talletamisel, vadjalaste elu-olu ja kombeloo kajastamisel ning rahvaluule ülestähendamisel. Lisaks on raamatus taasavaldatud D. Tsvetkovi lühipublikatsioonid.
“Väeallikas”
Tuuma sütitamise, keha väestamise, stressist vabanemise ja elu ümberkohandamise peidetud võti Programm, mis vabastab vaagnapõhja tugevdades stressist, annab kehale jõudu ning tungib pinge füüsilise ja vaimse allikani Suure tõenäosusega tunneb teie keha iga päev mingit laadi stressi, olgu selleks siis põletik, kõhupuhitus, pinge, ebamugavus, ärevus või valulik seks. Meie tähelepanu hajutavad pidevalt tervisehäired, millele me […]
“Vaeslaps ja talutütar”
„Vaeslaps ja talutütar“ on vahva ja õpetlik lugu sellest, kuidas vanapagan läheb oma kolmele pojale pruute otsima. Vaeslaps kuulab hiire õpetust ja pääseb vanapagana pojale mehele minemisest. Rikas talutütar aga satub omaenda ahnuse lõksu ning ta võetakse vanapagana pojale naiseks.
“Vahemere tuuled Hüperboreas”
Inimkonna esimene ajalugu Müüt kuldajastust, mil jõed voolasid piima ja mett, nii et muredest vabastatud inimesed sai olla väga head, kuulub esmaste põhitarkuste hulka; üksteisest sõltumata on selleni jõudnud paljud loodusrahvad. Kirjade ilmudes pole ilus ebamäärasus enam võimalik, kuid vähemalt äravalitud hõimudel õnnestub müüt asendada “suure sajandiga”. Muistsete juutide jaoks oli sääraseks kuningas Taaveti valitsusaeg, […]
“Väike Ferdinand”
„Väike Ferdinand“ on Kaur Riismaa kolmas romaan ning 2020. aasta Euroopa Kirjanduspreemia nominent. Ajalugu kujutame ette lineaarsena, täpselt nii nagu koolis õpetati. Miski juhtub, see põhjustab teise sündmuse ja teine kolmanda. Aga iga inimene, kes ajaloost osa võtab, ka luiskab ja fantaseerib. Mäletab mõnda asja natuke valesti, teist natuke õigemini, kui see tegelikult juhtus, ja […]
“Väike inglise luule antoloogia”
Antoloogia sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi Geoffrey Chaucerist (1343–1400) Geoffrey Hillini (1932–2016). Raamat on varustatud märkuste ja autoritutvustega ning tõlkija järelsõnaga „Inglise luule vaim”. Luuletuste hulgas leidub sonette, laule, oode, hümne, eleegiaid, ballaade, satiire, epigramme ja palju muid žanre, teemadeks saatus, Jumal, kohtupäev, pahed ja voorused, lapsepõlv ja vanadus, ilm, […]
“Väike maja preerias I-IX. 9 raamatut”
Raamat “Väike maja suures metsas” Sarja avaraamat tutvustab meile Ingallside peret – viieaastast Laurat, tema vanemat õde Maryt ja nooremat õde Carriet, ema Caroline’i ja isa Charlesi. Noor pere elab suures metsas hubases tares ja väikese Laura silmade kaudu saame aimu perekonna tegemistest aasta ringi. Kuidas koristati vilja, tehti vahtrasiirupit ja maisijahuputru, kütiti loomi, punuti […]
“Väike mamma. Kuressaare naise kirjavahetus Saksa sõjavangidega”
Võib olla üsna kindel, et juhuseid siin ilmas pole. Kui Kuressaare Nikolai kirikutorni kapist tuli päevavalgele vihikupakk, oli kohe selge, et leitud on midagi erakordset. Neid saksakeelseid ridu ja üle 70 aasta taguseid daatumeid nähes tundus leidjale esmalt, et ta sirvib ühe vangi päevikut, sest kõikjalt vaatas vastu sama käekiri. Teksti süvenedes selgus aga, et […]
“Väike piss”
Pildid Heiki Ernits Emme ja issi on otsustanud, et Sirtsuke on juba nii suur küll, et võik püksi pissimise ära lõpetada ja potti soristama hakata. Sirtsukesele meeldib aga rohkem püksi pissida. Siiski minnakse üheskoos pissipotipoodi ja ostetakse vahva elevandikujuline pott. Sirtsuke kavatseb potielevanti kasutada hoopis ratsutamiseks, sest elevant ei taha ju pissine olla. Mis saab […]
“Väike prints”
Suured ei saa oma peaga kunagi asjadest õigesti aru, ja neile ikka ja jälle selgitusi anda on laste jaoks väga väsitav. Ja nüüd minu saladus. See on hästi lihtne: üksnes südamega näeb selgelt. Kõige tähtsam jääb silmale nähtamatuks.
“Väike puu- ja põõsaleksikon”
Rohkem kui 900 puu- ja põõsaliiki sõnas ja pildis. Raamatust saad teada, kust nad pärit on ja kuidas välja näevad. Ei mingit keerulist botaanikat ega ladina keelt – leiad vajaliku liigi kiiresti üles eestikeelse nimetuse järgi. Tõsiste ja asjalike puude vahele, mis meil ja soojemas Kesk-Euroopas kohusetundlikult kasvavad metsas, pargis või aias, on siia lipsanud […]
“Väike viperus”
Pärast koduplaneedil sooritatud kuritegu – hinnalise Skooni kivi varastamist – on tulnukad Jarek ja Bleak plindris, kuna neid asuvad jälitama korrakaitsjad. Tagaajajate maharaputamiseks otsustatakse varjuda ühel tagasihoidliku arenguga planeedil – Maal. Ratsa rikkaks saamine osutub aga oodatust keerulisemaks, kuna tulnukate uus kehastus pole teps mitte see, mida nad ootasid. Kuidas naasta koduplaneedile ja viia lõpule […]
“Väikelinna baabad”
Takso tüüris hoovi. Hoov nagu hoov ikka. Plikatirtsud mängisid mullapinnale veetud ruudustikus keksukooli, poisiklutid tagusid vastu alajaama jalgpalli. Suverõivastes naised vestlesid sirelite all, mehed istusid õue toodud taburettidel, klõpsutasid doominonuppe. Suunamise järel toimunud instruktaažidel räägiti Ljuba-tädile ja onu Vitjale, et tolles linnas on rahvavõim püsinud õige üürikest aega ja et leidub rahvavaenulikke elemente, kes sõdisid […]
“Väikemees”
Orpheuse Raamatukogu nr 14 (nr 2/2014) Aastavanune laps satub üksinda võõrale planeedile. Kuid jääb sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitaks, pakub ta leidjatele palju peamurdmist – ta oskab asju, mida inimesed ei oska, käitub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid. Sedapuhku pole Strugatskitel kõige tähtsamaks mitte […]
“Väikeriikide solidaarsusest”
Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jon Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast […]
