“Viimane ükssarvik”
„Jää ja tule laulus” kirjeldatud sündmusteni on jäänud peaaegu sada aastat. Raudtroon on Targaryenite valduses ja mõned vanemad inimesed mäletavad veel viimast elusat lohet. Mööda Seitset Kuningriiki rändavad kaks tolle aja kohta mitte päris tavalist kangelast. Dunk on Kuningalinna kõige vaesemast linnajaost pärit orb, kelle üks vana võsarüütel kunagi endale kannupoisiks võttis. Nüüd on ta […]
“Viimane vaimudetund. Kakskümmend lugu”
Kardina tagant kostis ikka veel õudne, kime, veniv karje; karje, millesugust Raoul polnud iial “kuulnud”. See hääbus hirmsa korinaga. Siis kostis kukkuva keha mütsatus… Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie on kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Romaanid tulid hiljem – kirjanikukarjääri alustas ta lugudega, mis pajatasid spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustest. Kõige jubedamad […]
“Viimased tuhat aastat”
See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, […]
“Viiskümmend. Neli saatust”
Sari: Eesti Romaanivara Marta Sillaotsa (1887-1969), prosaisti, lastekirjaniku, tõlkija, kriitiku kaks romaani aastaist 1937-1938. esimene on ühe tubli ja eeskujuliku naise tagasivaade oma eluteele 50. sünnipäeva künnisel, millest aimub mõndagi autobiograafilist. Teise keskmes on neli erinevat naist, kes seotud ühe ja sama mehega, kuulsa kirjanikuga, kes arvab endal kui loovvaimul õiguse olevat teha naistest oma […]
“Viktoriaanid”
19. sajandil toimusid maailmas suuremad muutused kui ühelgi varasemal ajastul: rahvuste ja ühiskondade korralduses, teadustes ja mitteusulises intellektuaalses arengus. Selle draama kesksed osatäitjad olid britid, kes mõtlesid välja nii kapitalismi kui ka imperialismi ning olid areneva maailma kõige rikkamad ja mõjukamad investorid. Selles mõttes sarnaneb kuninganna Victoria aegse Inglismaa positsioon tugevasti 20. sajandi lõpu Ameerika […]
“Viljana, nahkoina, kapakalana. Talonpoikien maksamat kruununverot Suomessa vuosina 1539-1609”
1500-luvun verotuksen tutkiminen avaa näkökulman, ei vain kruunun ja talonpojan talouteen, vaan koko sen ajan yhteiskunnan ymmärtämiseen. Suvianna Seppälän tutkimuksessa tarkastellaan ensimäistä kertaa kymmenen läänin ja yli 100 pitäjän osalta veronkannon periaatteita ja käytäntöä. Tutkimuksessa keskitytään suomalisiin verotalonpoikiin ja heidän asemaansa osana Ruotsin kruununtaloutta. Mitä veronkantoyksiköitä käytettiin ja millä tuotteilla vero kruunulle maksettiin? 1600-luvun alussa […]
“Viljapuude ja marjapõõsaste kahjurid. Maheaedniku käsiraamat”
Viljapuudel ja marjapõõsastel sigib ja sagib arvukalt lülijalgseid. Nende hulgas on liike, kes satuvad oma elu ja tegevusega inimesega konflikti. Need tegelased kahjustavad puid ja põõsaid ning hävitada saagi. Selleks et vaenalsega edukalt võidelda, tuleb teda tunda. Seda reeglit silmas pidades toon lugeja ette kahjurid, kes võivad meile koduaias või metsas peavalu valmistada. Paljud neist […]
“Virantanaz. Vepsa eepos”
Selle eepose autor Nina Zaitseva sündis 1946. aastal Vologda pedagoogilise instituudi lõpetamist 1973. aastal jätkas ta teadustegevust Venemaa Karjala pealinnas Petroskois, kust temast küpses keeleteadlane ja filoloogiadoktor, kelle sulest on tänaseks ilmunud arvukalt erialaseid uurimusi vepsa keelest. Praegu töötab ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi keeleteaduse sektori juhatajana. Ta on üks […]
“Virmalised”
Ühel ööl ei maga Jon silmatäitki. Olukord näib väljapääsmatu. Lõpuks ei jää tal muud kui pakkida kokku kaamera, viimane tükk vorsti ja igaks juhuks villased sokid. Miksi pitsitab kurgus, kui Jon koduga hüvasti jätab. “Ehk kohtme veel,” ütleb ta tasakesi.
“Viro 1914-1922”
Mirko Harjulan tutkimus on ensimmäinen yksityiskohtainen kokonaisesitys Suomen naapurimaan Viron tapathumista ja virolaisten toimista ensimmäisen maailmansodaan, Venäjän vallankumousten, Saksan miehityksen, itsenäistymisen ja vabaussodan aikana vuosina 1914-1921. Viron vapaussodan ja siihen liittyvien suomalaisten heimosotien lisäksi kirjassa kerrotaan virolaisten taistelusta Venäjän tsaarin puolesta ensimmäisessä maailmasodassa ja Venäjän ja Saksan kamppailusta Viron hallitsemisest. Teos valaisee myös virolaisten kansallismielisten […]
“Viru jalaväepataljon. 4. Eesti Rahvaväe polgust 4. Üksiku jalaväepataljonini 1917-1940”
Vabadussõda Eesti iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venamaa vastu algas lahinguga Narvas 28. novembril 1918 ja lõppes ametlikult Tartu Rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. Vabadussõda hõlmas ka võitlust baltisaksa väeüksuste (Landeswehr) vastu 1919. aasta juunis-juulis. Autor soovib oma raamatu “Viru jalaväepataljon” näol viia täide kunagiste sõjameeste unistuse, et nende visast võitlusest Vabadussõjas saaksid teada järeltulevad põlvkonnad. Lugeja […]
“Vita nova. Uus elu”
Bibliotheca Mediaevalis Armastusluule on enam-vähem kõigi maailma rahvaste sõnakunsti iseloomulik osa. Euroopa rahvaste uuema kirjanduse olulised alged ilmnevad keskaja kristliku kultuuri mõõtmeis, eeskätt itaaliakeelse kirjanduse alusepanija Dante Alighieri loomingus. Tema värsis ja proosas kirjutatud “Uus elu” on sissejuhatuseks peateosele “Jumalik komöödia”, moodustades sealjuures omaette täiuse. “Uue elu” tõlge Rein Raualt on Johannes Semperi (1924) järel […]
“Vlad Seivästäjä ja vampyyrikreivi Dracula”
Salaperäinen retki vuosisataiseen Transilvaniaan Mistä hyytävä kreivi Dracula vaelsi Transilvanian vuorille ja populaarikulttuurin suosikiksi? Mitä vampyyrit ovat ja mistä ne tulevat? Kuka oli Vlad Seivästäja, Draculin ruhtinassuvun julma vesa, joka herätti 1400-luvulla niin suurta pelkoa, että hänestä kerrottiin kauhutarinoita ympäri Eurooppaa? Vlad Seivästäjä ja vampyyrikreivi Dracula on välttämätöntä luettavaa jokaiselle vampyyrifanille. Se kertoo historialliseksi Draculaksi […]
“Võidujooks Romanovite päästmise nimel”
Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse […]
“Võidukad eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani”
Veendumus, et eesti mehed on sõjameestena maailma keskmistest pigem veidi paremad kui halvemad, on meie sõjaajaloolastel olnud läbi aegade. Lisaks vabadussõjale ja 1941. aasta suvesõjale on eestlastel olnud hulk võikukaid lahinguid, alates aegade hämarusse vajunud muinasajast, edasi muistse vabadusvõitluse ajal, jüriöö ülestõusus, Liivi sõjas … Külma sõja järel hakkasid meie mehed tegutsema rahuvalvajatena kriisikolletes. Ka […]
“Võilillevein”
Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein […]
“Võim valu üle”
Uued teadmised valuga toimetulekuks Sa oled kannatanud valu juba pikemat aega, mitmeid kuid, võib-olla ka aastaid või isegi aastakümneid. Su valu peamine põhjus ei ole ehk selgunud või pole selle vastu tõhusat ravi leitud. Oled proovinud paljusid abinõusid, neelanud rohtusid, võimelnud, teinud tervisesporti ja puhanud. Sind on ehk opereeritudki, vähemalt korra, aga võib-olla ka rohkem. […]
“Võimatu loomaaed. Fantastiliste loomade ja mütoloogiliste olendite entsüklopeedia”
Sellest raamatust leiate asju, mis täitsid kunagi metsasid eluga ja muutsid ööd õudseteks ning panid vana-aja kaartidejoonistajad kirjutama: Siin võib olla lohesid! “Võimatu loomaaed” on tähestikulises järjekorras leksikon olenditest, keda pole kunagi olemas olnud. See on maailma vanemast ja uuemast mütoloogiast pärit näkineidude ja ükssarvikute maailm, kes on nüüdseks pagendatud fantaasiamaailma, kuid kunagi usuti, et […]
“Võimu meelevallas. Valitud artiklid”
Võib küll diskuteerida selle üle, millal ja miks eelistati üht või teist aktivormi ja püüda välja selgitada vastavaid reegleid, aga kardetavasti on see tühi töö, sest NSV Liidu poliitiline süsteem sündis eksperimenteerimise ja improvisatsiooni käigus ning rajanes ka hiljem suures osas ad hoc otsustel. Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloouurimises, lk 609. […]
“Võitlused Läänemerel 1939-1941”
Käesolev raamat lõpetab tetraloogia võitlustest Läänemerel II maailmasõja algusest lõpuni. Eelnevalt on ilmunud juba kolm raamatut: “Võitlused Läänemerel. Suvi 1941” ja “Võitlused Läänemerel. Sügis 1941 ja 1942” ning “Võitlused Läänemerel 1943-1945”. Nüüd on lugejatel käes ka suure sõja esimest perioodi käsitlev teos. Käsitletakse eelkõige Saksa-Poola sõja ja Talvesõja merevõitlusi ning Eesti seoseid nendega, allveelaeva Orzel […]
