“Venemaa – lähedane ja kauge I-II. 2 raamatut”
Raamat “Aegade algusest kuni Vassili III-ni” Raamat käsitleb Venemaa minevikku aegade algusest kuni Vassili III-ni (valitses aastail 1505–1533). Kirjeldatud pikk ajalooperiood hõlmab Vana-Vene riigi tekkimise ja arengu, iseseisvate osastisvürstiriikide ajajärgu, mongoli-tatari ikke ja Moskva suurvürstiriigi esiletõusu ning ühtse Vene riigi kujunemise Euroopa ja Aasia vahel. Seejuures võiksid teose esimesed peatükid, eriti need, mis keskenduvad ajavahemikule […]
“Venemaa loomine. Gorbatšovi vabadusest Putini sõjani”
Nõukogude Liidu lagunemise aeg oli kantud optimismist kõikjal maailmas, aga tänane Venemaa tegeleb oma vaenlaste destabiliseerimiseks aktiivselt infosõja ja meediaga manipuleerimisega. Kuidas sai riigist, mis 25 aastat tagasi vabanes ja turumajandusele üle läks, autokraatlik politseiriik, mis vastandab end jälle järsult Ameerikale? Orwelli preemia vääriliseks tunnistatud raamat läheb tagasi külma sõja pimedaimatesse aegadesse, et jutustada lugu […]
“Venna arm”
Mida ma oskan oma venna kohta öelda? Kriminaal? Huligaan ja varas? Riigireeturist sõltlane või sõltlasest riigireetur? Vaimselt ebastabiilne maniakk ja muidu kahtlane kuju? Või siis üldistavalt, nagu isa armastas öelda, kui ta oli veel millegi ütleja, lurjus-pätt-kaabakas? Jah, seda kindlasti, seda kõike niikuinii – aga mida veel? Mees istub köögis ja mõtleb vennast. Selles istumises […]
“Verev keskpäevataevas”
Venemaa, 1942. Üks mees. Üks naine. Ja meeleheitlik sõit ellujäämise nimel. Simon Sebag Montefiore on tunnustatud Moskva triloogia romaanide – “Sašenka” ja “Ühel talveööl” – autor. Viimane neist võitis Paddy Poweri aasta poliitilise romaani auhinna ja kandideeris Orwelli auhinnale. Romaanid on avaldatud 27 keeles. Lisaks on Montefiore sulest ilmunud menukad ja auhinnatud ajalooraamatud, näiteks “Stalin. […]
“Verine kamber”
Briti kirjaniku Angela Carteri “Verise kambri” ilmumine 1979. aastal kujunes murrangulise tähtsusega kirjandussündmuseks. Mitte ükski kirjanik ei olnud enne teda sellise julguse ja jultumusega vanade armsaks saanud muinasjuttude lähenenud, et neis peidus olevad tabuteemad päevavalgele tuua. Arhailiste lugude passiivsetest kangelannadest on saanud Carteri käe all naised, kes otsustavad ise oma saatuse üle. Kogumikus on meelas […]
“Verioja mõis”
Romaanis käsitleb autor mõisa ja maarahva teemat uudsest vaatenurgast. Mõis kui tegevuspaik pole varem eesti kirjanduses sel määral käsitlemist leidnud. Kirjanik vaatleb viiekümne aasta pikkust perioodi Verioja mõisa ajaloos – 19. sajandi viimasest veerandist kuni Eesti iseseisumisaja esimeste aastateni. Veriojast käivad üle 1905. a sündmused, Esimese maailmasõja lahingud, 1917. a punane terror ja lõpuks Vabadussõda, […]
“Vertikaalaiad”
Kuidas pidada aeda, kui aeda ei ole? Või kuidas rõdutaimedest rõõmu tunda, kui rõdu on vaevu suurem kui käterätik? Ruumipuudus on väga hea põhjus, miks taimi kasvatades kõrgustesse püüda või mööda seina üles minna. Saksa maastikuarhitekt Martin Staffler õpetab oma raamatus, kuidas seda lihtsate ja käepäraste vahenditega teha. Põnevaid lahendusi on üle 20: euroalustest ja […]
“Vesilennukite lapsepõli noorus ja sõjameheiga”
Rohkem kui sajand tagasi, 1910. aastal, tõusis Prantsusmaa lõunarannikul veepinna kohale maailma esimene vesilennuk. Järgnes selliste lennukite erakordselt kiire areng I maailmasõjas, mil ka Eestimaa randadele ja saartele rajati 13 merelennusadamat, kus baseerus sadakond lennukit. Maailmasõjale järgnenud kaks rahuaastakümmet tõid kaasa vesilennukite leviku tsiviiltranspordivahendeina, mis aitasid ühendada Briti ja Prantsuse impeeriume ning lühendada reisiaegu üle […]
“Vesiliiv”
Õhk on püssirohusuitsust hall ja hägune. Kõik peale minu on pihta saanud. Minul ei ole sinikatki. Djursholmi üldgümnaasium on haruldane koht, kus võivad ristuda miljonärivõsude ja getonoorte teed. Ühel maihommikul kohtuvad klassiruumis viis õpilast ja õpetaja. Kohtumine lõpeb traagiliselt. Üheksa kuud hiljem astub 18-aastane Maja kohtu ette. Kas ta on tõesti süüdi kõiges, mida prokurör […]
“Vestlused Lotmaniga”
Bibliotheca Lotmaniana Juri Lotmani kirjapärand on hiiglaslik, ent suuline pärand – esinemised, ettekanded, loengud – suuresti püüdmatult kadunud. Selles olukorras pakuvad intervjuud hinnalist, ehkki kahvatut aseainet. Kuigi needki on kirjalikud tekstid, on nad sündinud suulisest vestlusest ja suudavad parimatel hetkedel tabada Lotmani loovat mõtet – neid momente, kui kõneleja jõuab endalegi ootamatute järelduste või ülestunnistusteni. […]
“Vietnami sõda 1956-1975”
Vietnami sõda oli kahtlemata olulisim sündmus või sündmuste ahel “Ameerika sajandil”. Ameerika oli sellesse jõhkrasse kokkupõrkesse astudes kindel oma külma sõja põhimõtetes ja moraalses ülesandes maailm kommunismi leviku küüsist päästa. Nagu käesolev raamat selgitab, ei vastanud sõda Ameerika Ühendriikide ootustele. Arvulises ja relvavähemuses Põhja-Vietnami ja Vietkongi väed toetusid partisanisõjale, mis põhines Hiina Mao Zedongi teooriatel. […]
“Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam”
Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tegelikult on ühe nime taga 10 mehe teod ja selline järjepidevus anda suguvõsas põlvest põlve […]
“Vihmavari”
Sari: moodne: aeg 1918. Naisõiguslane, sotsialist ja sõjamoonavabriku tööline Audrey Death haigestub letargilisse entsefaliiti, mis tapab kolmandiku ohvritest ning muudab teise kolmandiku elavateks laipadeks. 1971. Ligi viiskümmend aastat Frierni psühhiaatriahaiglas hoitud Audrey Death pälvib uuendusmeelse arsti Zack Busneri tähelepanu. Kas lootusetuks vaimuhaigeks peetud vanaproua on tegelikult täie mõistuse juures? 2010. Frierni vaimuhaiglast on saanud luksuslik […]
“Viie elemendi õpetusel põhinev toitumine emale ja lapsele”
Tänapäevane versioon traditsioonilise hiina meditsiini toitumisõpetusest emale ja isale. Milline toit annab lapsele jõudu, et ta võiks kasvada kehaliselt ja vaimselt terve ja stabiilsena? Kuidas saavad vanemad hellitada last lihtsate toitudega ja samas panna paika tema tugeva kehaehituse alused? Kuidas peaks toituma tulevane või imetav ema, et laps oleks tugev ja tsivilisatsioonihaiguste, näiteks allergia, eest […]
“Viies päike. Asteekide uus ajalugu”
1519. aasta novembris saabus Hernando Cortés oma meestega asteekide kuningriigi pealinna ja kohtus valitseja Moctezumaga. Seda lugu – ja lugu kõigest, mis pärast seda juhtus – on jutustatud lugematu hulk kordi, ent alati hispaanlaste vaatevinklist. Ometi on ka sealsed põlisrahvad toonased sündmused nahua keeles põhjalikult talletanud. Kuni päris viimase ajani on need lood olnud valdavalt […]
“Viikinkimiekat Suomessa”
Viikinkimiekka oli arvostettu ja pelätty taisteluase – ja Suomi viikinkimiekkojen suurmaa. Miekkalöytöjen suuri määrä haasta syvälle juurtuneet käsitykset viikinkiajan Suomesta köyhänä syrjäseutuna. Viikinkimiekat Suomessa johdatta lukijan viikinkiajan Suomeen ja Eurooppaan, ajan väkivaltaiseen kultuuriin ja uskomuksiin. Miekka oli viikingille sekä yliluonnollisia ominaisuuksia sisältävä ase että statusesine ja perintökalleus, jonka valmistaminen vaati suurta taitoa. Tunnetut Ingelrii- ja […]
“Viimane duell”
Historia Magistra Vitae. Ühel külmal hommikul paar päeva pärast 1386. aasta jõulupühi tungles tuhandepealine rahvahulk Pariisi Saint-Martini kloostri taga lagedal väljal, et olla tunnistajaks kahe mehe duellile elu ja surma peale. Nelinurkset lahingutandrit ümbritses kõrge palktara, mida omakorda valvasid piikidega sõjasulased, värvikireval tribüünil oli istet võtnud kaheksateistkümneaastane Prantsusmaa kuningas Charles VI koos õukonnaga. Täies turvises […]
“Viimane sõna”
Sari: Avatud Eesti Raamat Mõjukas ameerika filosoof Thomas Nagel kaitseb siin raamatus ratsionaalsust selle subjektiivse mõtestamise ehk relativismi eest. Kõige sügavamad tõed loogikas, matemaatikas, aga ka loodusteadustes, ajaloos ja eetikas ei ole lihtsalt inimeste isiklikud või kollektiivsed tõekspidamised. Neid ei saa vaidlustada väljastpoolt, näiteks sotsioloogiliselt või bioloogiliselt kui huvide ja kohastumuste saadusi. Viimane sõna neis […]
“Viimane sõna”
„Viimane sõna“ pakub valiku tsitaate Tõnu Õnnepalu teostest. Aga see pole kõik. Raamatu eessõnaks ja vahetekstideks on pikem essee, suvepäevik, kus autor vaatab nii tänasesse päeva kui ka tagasi oma elule ja raamatutele. Kus ta vaidleb neile vastu, kus ta katsub aru saada, mis siis ikkagi on päriselt: „Sest kirjaniku kirjutamine on vastu kirjutamine. Maailma […]
“Viimane täht”
Ulmepõnevik Menuka Viienda Laine sarja kauaoodatud finaal! Vaenlane on Teised. Vaenlane on meie. Nad on siin all, nad on seal üleval, nad pole mitte kusagil. Nad tahavad Maad. Nad tahavad, et Maa oleks meie. Nad tulevad meid siit minema pühkima, nad tulevad meid päästma. Kuid kõigi nende mõistujuttude varjus peitub tõde – Cassie on reedetud. […]
