“Veider armastus”
Romaan esitab meile väga elavas stiilis ühe omapärase ja huvitava noormehe iseäraliku armastusloo. Juhan Saarde nimeline mees saabub vaiksesse Loopre alevisse ühel vaiksel sügispäeval. Ta veedab oma aega peamiselt looduses jalutades, on hüpliku kõnemaneeri ja silmanähtavalt närvilise olekuga. Ent aegamööda sulab ta siiski alevi väikekodanlikku seltskonnaellu ja toob sellesse oma pikkade arutluste ning vaidlustega mõnesugust […]
“Veinimaailm. Veinimatismise lühikursus”
Soovid rohkem teada veinidest, aga ei tea, millest alustada? Algajale veinihuvilisele tundub veinimaailm kirju ja keeruline, mille orienteerumine on paras katsumus. Teades aga mõningaid algtõdesid, ei tundugi veini valimine või hindamine enam nii suur alkeemia, kusjuures see pakub ka hulganisti avastamisrõõmu ja põnevaid elamusi. Raamat on jagatud kolmeks osaks: esimeses on juttu ulatuslikust lõhnade ja […]
“Vembutaja käsiraamat” I&II osa. 2 raamatut
Selles raamatus on hulk igasuguseid trikke, vempe ja kavalusi. Need kõik on süütud tembud, millega saad oma sõpru ja pereliikmeid haneks tõmmata või kimbatusse ajada. Kuid on mõned kindlad reeglid, millest iga vembuvend peab kinni pidama. Need on kirjas allpool. Vali hoolikalt oma ohvreid. Veendu, et nad saavad naljast aru ega pahanda ka pärast hanekstõmbamist. […]
“Vend Haluini pihtimus”
Nad liikusid läbi hõreda avatud metsamaastiku ebaühtlaste mätastega rohu, kus külmunud lumikate oli liiga kerge, et kõrsi vastu maad vajutada, ja oleksid peaaegu möödunud väikesest künkast paremat kätt teeraja kõval, kui valge pitsikatte alt poleks paistnud tumedat maapinda, tumedamat kui talvise murukamara pleekinud pruun. Cenred oli sellest mööda läinud, aga kui Cadfael peatus ja alla […]
“Vene impeerium ja rahvuslus”
Moderniseerimise strateegiad See raamat räägib paljurahvuselise Vene maailmariigi kaasajastamise strateegiatest hilise impeeriumi perioodil mõisteloo, metodoloogia ja historiograafia kontekstis. Valitseva eliidi vaatepunkt taotles ühtlustatud ja keskustatud riiki, kõikjal Vene mõju ja kohaloleku tugevdamist ning alahindas mitmekesisust. Mittevene rahvuslikud liikumised ääremaadel arendasid oma eripärast keeleliskultuurilist identiteeti ja taotlesid üha rohkem iseotsustamise õigust, mis saigi saatuslikuks Romanovite impeeriumile. […]
“Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906–1917”
See raamat räägib hilise Vene impeeriumi poliitilisest ajaloost üleminekul isevalitsuselt põhiseaduslikule korrale aastail 1906–1917. Lähemalt jälgitakse parlamendi alamkoja Riigiduuma asutamist, struktuuri, töökorraldust ja otsuste langetamise mehhanismi, selle kohta impeeriumi võimuorganite süsteemis, antakse ülevaade tähtsamatest sündmustest ja seadusprojektidest duumas. Üksikasjalisemalt käsitletakse Balti-temaatikat, Balti provintsidest valitud duumaliikmete seadusandlike algatuste ja arupärimiste menetlemist, poliitiliste jõudude teravaid debatte Balti […]
“Vene kultuuri semiootika. Valik artikleid”
Bibliotheca Lotmaniana Juri Lotmani ja Boriss Uspenski intellektuaalne koostöö on üks 20. sajandi teise poole humanitaarteaduste huvitavamaid ja olulisemaid episoode. Esmapilgul ei ühendanud neid palju, nad kuulusid eri põlvkondadesse, neil oli erinev väljaõpe, nende maailmavaates oli suuri erinevusi ja nad elasid eri linnades. Kummati sündis juba esimesest kohtumisest 1963. aasta sügisel lähedane sõprus ja tihe […]
“Vene maffia 1991-2019”
Venemaa kuritegelike grupeeringute väljakujunemine. Selle raamatu loomise idee sündis uurimisisolaatoris, mida tuntakse kui Butõrkat. Autor, Moskva advokaat, kohtus seal oma tuntud „seaduslikust vargast“ kliendiga ja pidi muu hulgas kuulama tema arutlusi kuritegevusest, selle rollist ühiskonnas ja riigis. Vestluse käigus avastas advokaat ka enda jaoks nii mõndagi. Pika avameelse jutuajamise lõpus ütles „seadusetundja“ advokaadile ootamatult: „Sa […]
“Vene muinasjutud”
Käesoleva kogumiku pildid pärinevad Ivan Bilibini loomingutee algusest, mil ta õpingute ajal Ilja Repini juhendamisel vürstinna Maria Teneševa stuudios, sai riikliku tellimustöö vene rahvajuttude illustreerimiseks. Need avaldati kuue õhukese vihikuna. Illustratsioonid “Vassilissa Imekaunile” (aastast 1899) on ühed varaseimaist. Tollal 24 aastase Bilibini käekiri on kui vihjamisi vürtsitatud art noveau stiiliga. 1902. aastaks, mil valmisid “Valge […]
“Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest”
Näitus Kadrioru kunstimuuseumis 20. oktoober 2006 – 27. mai 2007 Portree on läbi ajaloo olnud üks levinumaid kunstižanre, sest erinevatel põhjustel on inimesed alati soovinud end jäädvustada, olgu siis usust hinge taaskehastumisesse, võimu visuaalse kehtestamise või suguvõsa väärikuse näitamise püüdest või lihtsalt inimlikust edevusest. Selles žanris moodustab eraldi liigi valitsejaportree, mis kuulub ühtaegu nii kunsti […]
“Vene veri”
“Vene veri” on omapärane fragmentaarium elust lähimineviku Peterburis ja samas 21. sajandi eesti naise kiri kolmveerand sajandit tagasi elanud venelannast vaaremale. Loo minategelane satub mitmeks aastaks maale, mis ei kuulu kaugeltki tema lemmikute hulka, ja seisab seal ootamatult silmitsi iseenda perekonnalooga, mille on seni eelistanud maha vaikida. “Vene veri” on lugu kohanemisest, mäletamisest ja unustamisest, […]
“Venemaa – lähedane ja kauge I-II. 2 raamatut”
Raamat “Aegade algusest kuni Vassili III-ni” Raamat käsitleb Venemaa minevikku aegade algusest kuni Vassili III-ni (valitses aastail 1505–1533). Kirjeldatud pikk ajalooperiood hõlmab Vana-Vene riigi tekkimise ja arengu, iseseisvate osastisvürstiriikide ajajärgu, mongoli-tatari ikke ja Moskva suurvürstiriigi esiletõusu ning ühtse Vene riigi kujunemise Euroopa ja Aasia vahel. Seejuures võiksid teose esimesed peatükid, eriti need, mis keskenduvad ajavahemikule […]
“Venemaa loomine. Gorbatšovi vabadusest Putini sõjani”
Nõukogude Liidu lagunemise aeg oli kantud optimismist kõikjal maailmas, aga tänane Venemaa tegeleb oma vaenlaste destabiliseerimiseks aktiivselt infosõja ja meediaga manipuleerimisega. Kuidas sai riigist, mis 25 aastat tagasi vabanes ja turumajandusele üle läks, autokraatlik politseiriik, mis vastandab end jälle järsult Ameerikale? Orwelli preemia vääriliseks tunnistatud raamat läheb tagasi külma sõja pimedaimatesse aegadesse, et jutustada lugu […]
“Venna arm”
Mida ma oskan oma venna kohta öelda? Kriminaal? Huligaan ja varas? Riigireeturist sõltlane või sõltlasest riigireetur? Vaimselt ebastabiilne maniakk ja muidu kahtlane kuju? Või siis üldistavalt, nagu isa armastas öelda, kui ta oli veel millegi ütleja, lurjus-pätt-kaabakas? Jah, seda kindlasti, seda kõike niikuinii – aga mida veel? Mees istub köögis ja mõtleb vennast. Selles istumises […]
“Verev keskpäevataevas”
Venemaa, 1942. Üks mees. Üks naine. Ja meeleheitlik sõit ellujäämise nimel. Simon Sebag Montefiore on tunnustatud Moskva triloogia romaanide – “Sašenka” ja “Ühel talveööl” – autor. Viimane neist võitis Paddy Poweri aasta poliitilise romaani auhinna ja kandideeris Orwelli auhinnale. Romaanid on avaldatud 27 keeles. Lisaks on Montefiore sulest ilmunud menukad ja auhinnatud ajalooraamatud, näiteks “Stalin. […]
“Verine kamber”
Briti kirjaniku Angela Carteri “Verise kambri” ilmumine 1979. aastal kujunes murrangulise tähtsusega kirjandussündmuseks. Mitte ükski kirjanik ei olnud enne teda sellise julguse ja jultumusega vanade armsaks saanud muinasjuttude lähenenud, et neis peidus olevad tabuteemad päevavalgele tuua. Arhailiste lugude passiivsetest kangelannadest on saanud Carteri käe all naised, kes otsustavad ise oma saatuse üle. Kogumikus on meelas […]
“Verioja mõis”
Romaanis käsitleb autor mõisa ja maarahva teemat uudsest vaatenurgast. Mõis kui tegevuspaik pole varem eesti kirjanduses sel määral käsitlemist leidnud. Kirjanik vaatleb viiekümne aasta pikkust perioodi Verioja mõisa ajaloos – 19. sajandi viimasest veerandist kuni Eesti iseseisumisaja esimeste aastateni. Veriojast käivad üle 1905. a sündmused, Esimese maailmasõja lahingud, 1917. a punane terror ja lõpuks Vabadussõda, […]
“Vertikaalaiad”
Kuidas pidada aeda, kui aeda ei ole? Või kuidas rõdutaimedest rõõmu tunda, kui rõdu on vaevu suurem kui käterätik? Ruumipuudus on väga hea põhjus, miks taimi kasvatades kõrgustesse püüda või mööda seina üles minna. Saksa maastikuarhitekt Martin Staffler õpetab oma raamatus, kuidas seda lihtsate ja käepäraste vahenditega teha. Põnevaid lahendusi on üle 20: euroalustest ja […]
“Vesilennukite lapsepõli noorus ja sõjameheiga”
Rohkem kui sajand tagasi, 1910. aastal, tõusis Prantsusmaa lõunarannikul veepinna kohale maailma esimene vesilennuk. Järgnes selliste lennukite erakordselt kiire areng I maailmasõjas, mil ka Eestimaa randadele ja saartele rajati 13 merelennusadamat, kus baseerus sadakond lennukit. Maailmasõjale järgnenud kaks rahuaastakümmet tõid kaasa vesilennukite leviku tsiviiltranspordivahendeina, mis aitasid ühendada Briti ja Prantsuse impeeriume ning lühendada reisiaegu üle […]
“Vesiliiv”
Õhk on püssirohusuitsust hall ja hägune. Kõik peale minu on pihta saanud. Minul ei ole sinikatki. Djursholmi üldgümnaasium on haruldane koht, kus võivad ristuda miljonärivõsude ja getonoorte teed. Ühel maihommikul kohtuvad klassiruumis viis õpilast ja õpetaja. Kohtumine lõpeb traagiliselt. Üheksa kuud hiljem astub 18-aastane Maja kohtu ette. Kas ta on tõesti süüdi kõiges, mida prokurör […]
