“Madalrõhkkond”
Kogumik sisaldab kõiki Ardi Liivese draamaloomingu suundi: siin on psühholoogilisi draamasid, komöödiaid ja olustikulisi näidendeid.
“Mägismaa”
Põhjamaade parimate traditsioonide järgi kirjutatud psühholoogilises põnevikus lähevad kaks meest ja naist mööda Islandit reisima. Nad suunduvad saare asustamata keskossa. Kui Hrafn ja Egill on lapsepõlvesõbrad, siis Anna ja Vigdis alles saavad lähemalt tuttavaks. Mõnusalt ja helgelt alanud matk võtab õudusunenägu meenutava pöörde, kui rännuseltskond keset üüratut liivikut, suurt mittemidagi, udus ja pimedas autoga vastu […]
“Mahakantud”
Mahakantuid suudab mõista ainult see, kellel on hirmu, sõltuvuse, absurdi kogemus. Teiste sõnadega öeldes: sellise inimese kogemus, kes on sattunud jälgimise alla. See asjaolu, et niisuguse kogemus oli Venemaal üpris laialt levinud ning et raamat tundus retsensioonide ja vastukajade põhjal otsustades paljudele isiklikult lähedane, tekitab väga kurbi mõtteid. Mul on hea meel ega ole ka, […]
“Mahavaikitud vale”
Sherwood Anderson (1876-1941) on ameerika kirjanduse originaalsemaid klassikuid, kelle looming on võrsunud ameerika provintsielu vahetust ja sügavast tundmisest. Ta on šoti-iiri päritolu; sündinud on ta Camdenis Ohios, kus tema isa oli sadulsepp ja ema pesunaine; ta ise oli oma nooruses neli-viis aastat tööline, siis palgasõdur ja hiljem ajalehtede juures reklaamitöötaja. Oma esimese teose kirjutas Anderson […]
“Maitsev naine”
Marian elab tavalist elu, austab traditsioone ja unistab abiellumisest. Talle meeldib tema töö, tujukas korterikaaslane ja mõistlik peig Peter. Algul on kõik kena, aga Mariani arvestustesse ei mahu tema isiksus, mis igatseb midagi enamat, isiksus, mis tuimalt saboteerib ta hoolikaid plaane, stabiilset rutiini – ja seedimist. Klassikaline pulm, avastab Marian, ajab tal sõna otseses mõttes […]
“Mälestused, mida polnud”
Rahvusvaheliste bestsellerite autor Romaan Naine avastab, et see, mida ta oma elu kohta uskus teadvat, pole tõsi. Pärast pea äralöömist ärkab Lucy Sparks haiglas ja on rabatud: mees, keda ta on aastaid tundnud ja armastanud – ja kellega ta hiljuti abiellus – pole tegelikult tema abikaasa. Õigupoolest pole nad teineteisega rääkinudki pärast seda, kui neli […]
“Marienbad”
Jidišikeelne kirjandus on suhteliselt noor. Juudi rahva peamiseks kirjakeeleks oli mitme tuhande aasta jooksul iidne rahvuskeel – heebrea keel. Selle kõrval kasutati ka nende rahvaste keeli, kelle hulgas juudid elasid pärast nende vägivaldset väljasaatmist oma põhiliselt kodumaalt. Jidši keel tekkis XV sajandil Kesk-Euroopas, saksa keele baasil, mille hulka põimiti nii heebreakeelseid kui ka slaavi keeltest […]
“Martin Chuzzlewit” I ja II osa. 2 raamatut
Inglise 19. sajandi kriitilise realismi looja ja suurimaid esindajaid Charles Dickens (1812-1870) kirjutas oma romaani “Martin Chuzzlewit” aastail 1843-1844. See on teravalt satiiriline romaan, kus hukkamõistu leiavad nii Ameerika kui Inglise kodanlus. Dickensi romaan on rikas materjali poolest, mis iseloomustab Dickensi-aegset Ameerikat ja tutvustab lugejale ameerika elulaadi ja Ameerika Ühendriikide valitsevate klasside poliitikat, kes eelkõige […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Meeletu suvi”
Sadie Turner ei ole kontrollifriik, ta on lihtsalt … korraarmastaja. Kui truudusetu abikaasa lööb uppi Sadie laitmatult korras maailma, pakib ta lapsed autosse, et veeta suvevaheaeg oma tädi järveäärses majas, kus ta loodab lõõgastuda, ennast koguda ja meestest eemal oma elu kilde kokku korjata. Kõikidest meestest. Kuid ekstsentrilisel tädi Dodyl on teised plaanid: ta on […]
“Meelte lugu”
Diane Ackerman on ameerika prosaist ja luuletaja, kes on kirjutanud ka mitmeid esseistlikke raamatuid, kasutades ka neis poeetilist stiili. “Meelte lugu” on jagatud viide ossa, igas neist käsitletakse eri meelt, kuid tegemist pole vaid teadusliku raamatuga. Autor vaatleb meelte eri aspekte ja kõike nendega seonduvat. Lugeja võib raamatust teada saada lõpmata palju huvitavaid fakte, kuid […]
“Mees, kes oli Neljapäev”
Luupainaja Tunnustatud inglise kirjaniku G. K. Chestertoni tuntuimat romaani “Mees, kes oli Neljapäev” on tituleeritud ka metafüüsiliseks põnevikuks. Esmapilgul sirgjoonelisse ning seiklusrikkasse detektiivilukku murravad inimelu põhiküsimused – aga kas ei juhtu seda iga tõepoolest hea põnevusromaani puhul? Vahest küll, aga kui harilikum põnevuskirjandus vaid viitab neile või tegeleb nendega natuke, siis Chesterton tõmbab oma detektiivloo […]
“Meie saladus”
Miski ei purusta sidet ema ja tütre vahel, isegi mitte tõde. Deborah Monroe sõidab koos tütre Grace´iga peolt koju, kui nende auto ette jookseb pimedas üks mees. Autot juhtis Crace, aga Deborah saadab ta enne politsei saabumist koju, olles otsustanud süü õnnetuse põhjustamises enda peale võtta. Tema otsusest kasvab välja pettus, mis ähvardab lõhkuda ema […]
“Meil on sõnadest maa”
Mahmud Darwish (1941-2008) on rahvusvaheliselt kõige tuntum araabia poeet, kellest juba tema eluajal sai müüt. Tema Palestiina päritolu ja eluaegne põgeniku staatus tegid temast rõhutud rahva poeedi ja eestkõneleja, kelle avalikud luulelugemised Araabia maades tõid saalidesse kokku tuhandeid kuulajaid. Tema luulekogusid müüdi sadades tuhandetes eksemplarides. Ühes intervjuus on Darwish öelnud, et kui ta ise peaks […]
“Meister ja Margarita”
Romaanile “Meister ja Margarita” kuulub eriline koht Bulgakovi kirjanduslikus pärandis: see on kogu tema loomingu kokkuvõte. Selles leiavad edasiarendamist autori püüdlused, mis on avaldunud juba varasemas loomingus. Kuid kõige tähtsam on miski muu: surma peatset lähenemist aimates (romaani käsikirja servadel on kaks autori poolt eri aastatel tehtud märget: 1931. aastal “Jumal, aita romaan lõpetada!” ja […]
“Meister, vahimees, valevorst, sõber”
Leo Junkeri mentor Charles Levin leitakse surnuks tulistatuna väikesest Bruketi külast, kuhu ta oli elama asunud pärast politseiteenistusest lahkumist. Leo Junker töötab küll Stockholmi politseis, kuid kuna keegi on ta ülemusele teatanud, et Junker ikka veel retseptiravimeid kuritarvitab, käsib ülemus tal “pikale suvepuhkusele” minna. Junker nõustub vastumeelselt, mõistes, et tal pole valikut. Kui teade Levini […]
“Meredithi jõulud”
Odamehe armastusromaan Tütar, keda ta ei tunne ja armastatu, kes ei tunne teda! Meredith Palmer, teismeline tütarlaps, kes ootab Nick Hamiltoni last, saab suure pettumuse osaliseks, kui kuuleb oma armastatu õelt, et elanud üle raske õnnetuse, on Nickil mälukaotus, mistõttu ta ei mäleta midagi nende suvisest armuromaanist. Kaotanud igasuguse lootuse, võtab Meredith Denise´ilt ahastuses vastu […]
“Meri”
2005 Bookeri auhinna võitja “Meri” on kohustuslik kirjandus kõigile, kes võtavad tõsiselt raamatuid ja kirjandust: ikka ja jälle tahaks üle lugeda iga lauset, imetleda selle ilu, originaalsust ja elegantsi. “Meri” on mõistatus, mida Banville asub tükkhaaval lahendama. Imeliselt loomutruult kirjeldab autor täiskasvanuea künnisel olevate laste maailmanägemust. Banville ei paku meile õnnelikku vikotoriaanlikku fantaasiat süütuse- ja […]
“Mesinädalad”
Johan Borgen (1902-1979) kuulub tänapäeva produktiivsemate ja väljapaistvamate norra kirjanike hulka. Debüteerinud juba 1925. aastal, novellikoguga “Pimeduse poole”, lõi ta läbi alles kümmekond aastat hiljem oma humoristlike vestete ja följetonidega, kujunedes tol ajal selle ala parimaks mitte ainult Norras, vaid vahest koguni Põhjamaades üldse. Hiljem on ta kirjutanud küll ka romaane, näidendeid ja kuuldemänge, kuid […]
“Metsik riik”
… Conchoni lemmikvõtteks on balzaclik illusioonide purustamise meetod, mis on kasutusel ka “Metsikus riigis”, kus on vastandatud abstraktsed pettekujutelmad rassiprobleemidest ning tegelikult funktsioneeriv rassism. Lugejal on kasulik teada, et romaani prantsuskeelne, pisut kalambuurlik pealkiri tähendab nii metsikut riiki kui ka metsluse astet, seisundit. Kirjaniku talendi muude vooruste kõrval tulebki hinnata veenvat loogikat, millega on reprodutseeritud […]
