“Kangelassurm”
Richard Aldingtoni romaan “Kangelassurm” ilmus 1929. aaastal ja kujutab endast Esimeses maailmasõjas tapetud noore inimese saatust. George Winterbourne püüab rajada oma teed selles ühiskonnas, kuhu ta kuulub; ta otsib, satub mässupuhangutesse ja kaotab kunagised ideaalid. Siis kaotab kõik. Nädal aega enne vaherahu, 1918. aasta 4. novembri koidikul tõuseb khakimundris noormees ilma mingi nähtava põhjuseta kogu […]
“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
“Kapten Corelli mandoliin”
Doktor Iannisel oli seljataga rahuldav päev, mil ükski tema patsientidest polnud põduramaks jäänud ega hinge heitnud. Ta oli viibinud ühe üllatava kerge poegimise juures, lõiganud lahti ühe mädaniku, tõmmanud välja ühe purihamba, määranud ühele kerglaste kommetega naisterahvale salvarsaanikuuri, teinud ühe ebameeldiva, kuid märkimisväärselt tulemusrikka klistiiri ning sooritanud meditsiinilise taskutriki abil tõelise ime. … (Paberkaaned puuduvad)
“Käsk tappa”
“Alfa Üks, kinnitage asukoht,” ütles Jacobs otsustavalt mikrofoni. Talle turgatas pähe, et ta räägib nagu lennuliiklusdispetšer, kes püüab tagada ohutust taevas. Noh, teatud mõttes ma olengi seda. Ainult et meie eesmärk on surm igal reisil. Vastus saabus otsekohe. “Alfa Üks asub sihtmärgist seitsesada meetrit läänes. Kortermaja idafassaadi kuues korrus, neljas aken vasakult. Peaksite suumides nägema […]
“Kassisilm”
Maalikunstnik Elaine Risley naaseb pärast neljakümneaastast eemalolekut kodulinna Torontosse. Teda kummitavad mälestused lapsepõlves läbielatud julmusest ja reetmisest. Minevikuvarjudest põimitud troonil istub Cordelia – kunagine parim sõbranna ja suurim kiusaja. “Kassisilm” on romaan, kus lapsed mängivad oskuslikult õelaid mänge, jättes seeläbi üksteisesse igikestvad hingehaavad. Raamatu paberkaaned on kulunud, raamat köitest paremale viltu vajunud.
“Kastanipuu”
Inglismaa, 1939. aasta. Idüllilise kaluriküla Bexhami elanikud valmistuvad sõjaks. Mereväekangelase tütar Judy Melton, seltskonnadaam Meggie Gore-Stewart, malbe Mathilda Eastcott ja kohaliku paadisadama omaniku tütar Rusty Todd on kõik otsustanud aktiivselt tegutseda, samal ajal kui nende mehed, vennad, isad ja armsamad võitlevad. Aktiivse tegutsemise all ei mõtle nad aga sugugi sokkide kudumist ja pommide eest varjumist. […]
“Kastimees”
Jaapani Kafkaks kutsutud Kōbō Abe (1924–1993) oli mitmekülgne ja avangardistlik looja, kes tegeles nii kirjanduse, fotokunsti kui ka teatriga. Romaan „Kastimees“ on sürreaalsete ja kriminaalsete elementidega jutustus, milles vabatahtlikult kasti sees elava mehe märkmed avavad paari päeva jooksul toimunud sündmusi eri nurkade alt, vähehaaval lisanduvad fragmendid põimuvad, segunevad ja peegeldavad üksteist, kuni maad võtab kõikehõlmav […]
“Kättemaks”
Romaani (“The Whittaker’s Wife”) tegevus toimub Lõuna-Aafrikas ja kirjeldab valgete rantšopidajate elu.
“Keegi pole süütu”
Romaani “Leidlaps lumetormist” autor Malist pärit veetleval üksikemal Leylil on kolm last: 21-aastane Bamby, 17-aastane Alpha ja 10-aastane Tidiane. Leylil on suur unistus, mida aga varjutab ränk saladus. Kes teda kuulata soovib, neile räägib ta oma elust – kuid kas ta julgeb kellelegi kogu tõde tunnistada? Kas ta saab takistada oma lapsi paljastamast tema suurt […]
“Keisrivõimu viimased päevad”
Koostajalt Kõik tõsiasjad selles raamatus põhinevad autentsetel dokumentidel, mis on suuremalt jaolt seniajani avaldamata ja mida Ajutise Valitsuse poolt moodustatud erakorraline komisjon kogus selleks, et uurida endiste ministrite seadusvastast ametialast tegevust. See raamat avaldati veidi kärbituna ajakirjas “Bõloje” nr. 5 (dateeritud 1919 aastaga, ilmus 1921. aastal) pealkirja all “Vana korra viimased päevad”. Juuli 1921. A. […]
“Kes kõrvetada saanud…”
See on autori populaarsemaid romaane, mida utori kodumaal Rootsis on korduvalt uuesti välja antud, samuti paljudesse võõrkeeltesse tõlgitud. Romaani peategelane, kelle psüühilist kriisi selle tekkest kuni sümboolses Oidipuse kompleksis kulmineerumiseni autor käsitleb, on kahekümneaastane nooruk Bengt. Tema kuju on loodud otsekui kahe kaameraga: üks registreerib peaaegu kiretult sündmuste kulgu ja tegelaste reageeringuid, teine fikseerib peategelase […]
“Kes on Maud Dixon?”
Florence Darrow on väikelinna tüdruk, tähtsusetu asjapulk kirjastuses, kes usub, et tema elu eesmärk on saada kuulsaks kirjanikuks. Kui saatus annab talle uskumatu võimaluse asuda tööle laialt tuntud, kuid anonüümse autori assistendina, kes peidab end Maud Dixoni pseudonüümi taha, on Florence õnne tipul – lõpuks ometi on käes tema suur võimalus. Kõik tundub imetore. Varjunime […]
“Kesktalvised mõrvad”
Selle talvise kogumiku lugudes uurivad kuritegusid enamasti Hercule Poirot ja Miss Marple, kuid esindatud on ka Christie teised detektiivid. Nagu alati, näitab Christie ka siin end suurepärase inimpsüühika tundjana ning loo ülesehitamise tõelise meistrina. Just inimeste tundmine teeb Christie lood nii paeluvaks, et nende korduvgi ülelugemine valmistab kindlasti puhast naudingut. Mis saab jahedal ja pimedal […]
“Kiivuse labürint”
Armukade speleoloog meelitab oma mehe koopalabürinti, et talle truudusemurdmise eest kätte maksta. Vaeseke on hukule määratud – pilkases pimeduses minimaalsete söögi- ja veevarudega. Kuid mehel ei ole plaaniski alla anda ning selle tasuks leiab ta kõige kallihinnalisema aarde siin ilmas … Sari: Odamehe armastusromaan
“Kiri Leninile”
Arkadi Avertšenko (1880-1925) oli revolutsioonieelse Vene kirjandusilma üks populaarsemaid ja mõjukamaid autoreid. Huumoriajakirja Satiricon toimetaja ja põhiautorina pälvis ta tiitli “impeeriumi naerukuningas”. Tema annet ning tähendust kõrvutati Mark Twaini ning Jaroslav Hašeki omaga, tema looming mõjutas Mihhail Bulgakovi, Ilja Ilfi ja Jevgeni Petrovi, Mihhail Zoštšenkot. Avertšenko loomingu austajad olid Nikolai II ja Lenin. Naerukuningas ise […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Kirkas kumas”
Romaanide “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” ning “Naine ja ükssarvik” autori uus ajalooline teos viib lugeja Prantsuse revolutsiooni aegsesse Londonisse, kus noorte peategelaste tee ristub inglise luuletaja ja kunstniku William Blake´i tegemistega. Tiiger, tiiger, kirkas kumas põlislaanes põhjatumas. Kelle surematu kava loond sümmeetria kohutava? Kus need taeva, kauged ilmad, milles leekisid su silmad? Kus see tiib, mis tõusta […]