“Keegi pole süütu”
Romaani “Leidlaps lumetormist” autor Malist pärit veetleval üksikemal Leylil on kolm last: 21-aastane Bamby, 17-aastane Alpha ja 10-aastane Tidiane. Leylil on suur unistus, mida aga varjutab ränk saladus. Kes teda kuulata soovib, neile räägib ta oma elust – kuid kas ta julgeb kellelegi kogu tõde tunnistada? Kas ta saab takistada oma lapsi paljastamast tema suurt […]
“Keisrivõimu viimased päevad”
Koostajalt Kõik tõsiasjad selles raamatus põhinevad autentsetel dokumentidel, mis on suuremalt jaolt seniajani avaldamata ja mida Ajutise Valitsuse poolt moodustatud erakorraline komisjon kogus selleks, et uurida endiste ministrite seadusvastast ametialast tegevust. See raamat avaldati veidi kärbituna ajakirjas “Bõloje” nr. 5 (dateeritud 1919 aastaga, ilmus 1921. aastal) pealkirja all “Vana korra viimased päevad”. Juuli 1921. A. […]
“Kes kõrvetada saanud…”
See on autori populaarsemaid romaane, mida utori kodumaal Rootsis on korduvalt uuesti välja antud, samuti paljudesse võõrkeeltesse tõlgitud. Romaani peategelane, kelle psüühilist kriisi selle tekkest kuni sümboolses Oidipuse kompleksis kulmineerumiseni autor käsitleb, on kahekümneaastane nooruk Bengt. Tema kuju on loodud otsekui kahe kaameraga: üks registreerib peaaegu kiretult sündmuste kulgu ja tegelaste reageeringuid, teine fikseerib peategelase […]
“Kesktalvised mõrvad”
Selle talvise kogumiku lugudes uurivad kuritegusid enamasti Hercule Poirot ja Miss Marple, kuid esindatud on ka Christie teised detektiivid. Nagu alati, näitab Christie ka siin end suurepärase inimpsüühika tundjana ning loo ülesehitamise tõelise meistrina. Just inimeste tundmine teeb Christie lood nii paeluvaks, et nende korduvgi ülelugemine valmistab kindlasti puhast naudingut. Mis saab jahedal ja pimedal […]
“Kiivuse labürint”
Armukade speleoloog meelitab oma mehe koopalabürinti, et talle truudusemurdmise eest kätte maksta. Vaeseke on hukule määratud – pilkases pimeduses minimaalsete söögi- ja veevarudega. Kuid mehel ei ole plaaniski alla anda ning selle tasuks leiab ta kõige kallihinnalisema aarde siin ilmas … Sari: Odamehe armastusromaan
“Kiri Leninile”
Arkadi Avertšenko (1880-1925) oli revolutsioonieelse Vene kirjandusilma üks populaarsemaid ja mõjukamaid autoreid. Huumoriajakirja Satiricon toimetaja ja põhiautorina pälvis ta tiitli “impeeriumi naerukuningas”. Tema annet ning tähendust kõrvutati Mark Twaini ning Jaroslav Hašeki omaga, tema looming mõjutas Mihhail Bulgakovi, Ilja Ilfi ja Jevgeni Petrovi, Mihhail Zoštšenkot. Avertšenko loomingu austajad olid Nikolai II ja Lenin. Naerukuningas ise […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Kirkas kumas”
Romaanide “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” ning “Naine ja ükssarvik” autori uus ajalooline teos viib lugeja Prantsuse revolutsiooni aegsesse Londonisse, kus noorte peategelaste tee ristub inglise luuletaja ja kunstniku William Blake´i tegemistega. Tiiger, tiiger, kirkas kumas põlislaanes põhjatumas. Kelle surematu kava loond sümmeetria kohutava? Kus need taeva, kauged ilmad, milles leekisid su silmad? Kus see tiib, mis tõusta […]
“Klaasveranda järve ääres”
Nora põgeneb ülepeakaela oma Stockholmi korterist, kus on elanud koos poiss-sõbra Jonasega, kellel on ilmselged psühhopaadi omadused ja kes lisaks kõigele muule petab Norat. Nora istub rongile ja sõidab looduskaunisse Leklandi, kus ta on veetnud lapsepõlvesuved oma vanavanemate pool. Nüüd otsib ta lohutust sealkandis elava sõbratari Vega juures. Noral õnnestub üürida väike kena puumajake, millel […]
“Klouni silmaga”
“Klouni silmaga” (“Ansichten eines Clowns”, 1963, e.k 1968) on saksa kriitilise realisti Heinrich Bölli sisukamaid ja probleemitihedamaid romaane. Nagu paljude teiste Bölli teoste tegelased, on ka selle romaani peategelane Hans Schnier tagasipöörduja – Teisest maailmasõjast tulnud sõdur, kes ei leia endale sõjajärgsel Saksamaal kohta. Võõrandunud oma sõja ajal rikastunud perekonnast, kus valitsevad revanšimeeleolud ja silmakirjatsev […]
“Kodu, kallis kodu”
Haarav põnevik põnevusromaanide kuningannalt räägib noorest naisest, kes meelitatakse naasma lapsepõlvekoju, mille ta tahtis igaveseks seljataha jätta, kus tuleb esile tema saladused hoitud minevik, mis toob kaasa uue ja surmakülvava saatusepöörde. Kümneaastane Liza Barton tulistab surnuks oma ema, püüdes teda kaitsta vägivaldse abikaasa eest, kes on Lizale võõrasisa. Kuigi kohus otsustab, et surm oli õnnetusjuhtum, […]
“Koer, kes oli näinud Jumalat”
13 fantastilist juttu. Dino Buzzati jutukogu pakub kaasakiskuvat lugemist igas eas inimestele. Saame teada, kuidas tapeti mägedes draakonit, miks pelgasid väikelinna elanikud eraku koera, kuidas möödus kohtumine lendava taldrikuga jne. Buzzati loomingule on iseloomulik muinasjutulisus, realismi põimumine sürrealismi ja psühholoogilise fantastikaga.
“Kogu südamest”
23. juunil 1661 kirjutati Londonis Whitehallis alla abielu- ja sõpruslepingule, mille kohaselt Inglismaa kuningas Charles II kohustus niipea kui võimalik abielluma Portugali printsessi Katariinaga. Katoliku kloostris kasvanud Katariina (Catalina da Braganca) saabub Inglismaale äärmiselt süütu ja noore naisena, keda ühtviisi vapustab nii Charlesi mehelik sarm kui kibestunud künism. Katariina on võimetu vastu panema elukogenud Charlesi […]
“Kogutud teosed III. Märkmeid surnud majast”
Siberi kaugemais kolgastes, keset steppe, mägesid ja läbipääsmatuid laasi, leidub vahel väikesi, ühe või paari tuhande elanikuga linnakesi puumajadega, näotuid, paari kirikuga – üks neist on linnas, teine kalmistul, – linnu, mis rohkem sarnanevad paraja Moskva ümbruse kirikukülaga kui õige linnaga. Tavaliselt on neis üsna küllaldaselt politseiülemaid ja assessoreid ning muid alamaid ametnikke. Üldse on […]
“Kohtamine tuimastuseta”
Kahekümne üheks aastane Hannah O´Dowd on peaaegu lootuse kaotanud, et Portlandis oleks võimalik korralikku meest leida. Õnneks on tal töö, mida ta armastab, ja sõbrad, kes elu kergemaks teevad: üliseksikas Cassie, analüütilise mõtlemisega Louise ja hambaarst Scott. Hannah aga jõuab vähehaaval järeldusele, et aidata võib teda üksnes meeleheitlik kohtamisel käimine. Niisiis asubki ta romantilisele otsimisretkele […]
“Kole anekdoot”
Vene kirjanduse klassiku F. Dostojevski (1821-1881) teoste valimikus ilmuvad jutustused “Onu unenägu”, “Stepantšikovo küla ja selle asukad”, “Kole anekdoot”, “Uba”, “Imeliku inimese unenägu”. Jutustuses tõuseb esile huvi “väikese inimese” vastu, usk headusse ja ligimesearmastusse, kuid neis ei puudu ka vaimukas grotesk.
“Kolm musketäri”
Romaaniklassika “Vahepeal oli Porthos lähenenud ja tervitas käeviipega Athost, siis pöördus ta d´Artagnani poole ja seisatas jahmunult. Ütleme möödaminnes, et Porthos oli mõõgarihma vahtanud ja mantli ära võtnud. “Ohoo! Mis see siis tähendab?” küsis Porthos. “Sellesama härraga ongi mul duell,” ütles Athos, käega d´Artagnani poole viibates ja ühtlasi nagu Porthost tervitades. “Ka mina võitlen temaga,” […]
“Kolm musketäri”
Kolm musketäri“ on Alexandre Dumas’ triloogia esimene osa ja tema musketäriromaanidest tuntuim. 17. sajandit kirjeldav romaan käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue alla, veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes […]
