“Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”
“Nii nad tapsid meie Ferdinandi,” ütles virtin härra Švejkile, kes oli aastate eest vabanenud sõjaväeteenistusest, kui kroonuarstide komisjon ta lõplikult lolliks tunnistas, ja elatas ennast nüüd sellega, et müütas mingeid jõledaid segaverelisi koerapeletisi, võltsides nende sugupuud. Peal selle tegevuse vaevas teda veel reumatism ja ta hõõrus parajasti opodeldokiga oma põlve. “Missuguse Ferdinandi, proua Müllerova?” küsis […]
“Väikeste kiskjaliste paviljon”
Krystyna Kofta “Väikeste kiskjaliste paviljon” on meile ehk mõneti üllatavaltki lähedane lugu noore poolatari identiteediotsingutest muutuvas maailmas ja inimsuhete rägastikus. “Ma lihtsalt mõtlen, istun ja mõtlen: Antek magab, Dominik teeb tööd. Mina aga mõtlen, et kui Jumal tõesti oleks tahtnud, et üks naine peab ühe mehega olema, terve oma elu, et ta kordagi ei saa […]
“Valge kuningas”
Romaani “Valge kuningas” jutustajahääl kuulub 11-aastasele Djatale, kelle lapsepõlv muutub jäädavalt päeval, mil kaks halli ülikonnaga meest ta isa minema viivad. Sellest hetkest peale peab Djata naabruskonna nolidega kaklemise, radioaktiivse tolmuga kaetud platsil jalgpalli tagumise, esimese armumise ja relvasõbrast vanaisaga kasside tulistamise kõrval perepea rolli enda täita võtma ning püüdma sotti saada ka täiskasvanute maailmast. […]
“Valgustatud urg”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 4-5 Rumeenia kirjanduse sõdadevahelise kuldajastu varakambrist jõuab eesti lugejani seekord Max Blecheri postuumselt ilmunud “Valgustatud urg. Sanatooriumipäevik”. Blecheri meditsiiniõpingud Pariisis katkestas tuberkuloos, oma lühikesest elust peaaegu kolmandiku veetis ta eri sanatooriumides. Liikumatuks sunnitud kehas elas aga edasi liikuv ja otsiv vaim – Blecher huvitus filosoofiast ja muusikast, kirjutas nii […]
“Vergiliuse surm”
„Vergiliuse surm“ on surmaraamat, aga just seepärast ka eluraamat. Vergilius elas ajal, mida võib paljuski võrrelda meie ajaga; ajal, mis oli täis verd, õudust ja surma, kuid just seetõttu oli see ka pöörangu ja uue alguse aeg, milles teatas endast tulevik. Nii et selle eluraamatu keskpunktis paikneb surmafenomen, ja harva on mõni raamat – religioossed […]
“Vikerkaar”
Saksa DV-s osales Zweig kultuurielus mitmel viisil. Ta oli parlamendiliige, Maailma Rahunõukogu kongresside delegaat ja kommunistliku partei kultuurinõunik. 1950–1953 oli ta Saksamaa Kunstiakadeemia president. Oma tegevuse eest sai ta palju medaleid ja auhindu. 1958 pälvis ta oma sõjavastaste romaanide eest Lenini rahupreemia.
