“Pärijad. Merehädaline Martin”
1983.a. Nobeli preemia pälvinud William Goldingi (1911-1993) loomingust on juba varem (1989) sarjas “Nobeli laureaat” ilmunud romaanid “Kärbeste Jumal” ja “Mereristsed”. Autori enda lemmikteose, romaani “Pärijad” (1955) keskmes on väikese neandertallaste ühiskonna kokkupõrge palju kõrgemal arenguastmel asuva kiviajainimeste hõimuga. Tegelikult on see mõistulugu inimesest, meis kõigis, kes me oleme nende pealejäänud ürginimeste pärijad, peituvast kurjusest, […]
“Parim hotell terves Indias”
Kui ületöötanud Londoni arst Ravi Kapoor on oma ebameeldiva äia tõttu kannatust kaotamas, küsib ta naiselt: “Kas me ei saaks teda lihtsalt kusagile kaugele ära saata? Kusagile kaugele, kaugele.” Kui tema ettevõtlik nõbu Sonny muudab Bangalore’i vana külalistemaja väikeseks tükikeseks kadunud Inglismaast, asutades sinna vanadekodu, näib nagu oleks Ravi palvetele vastatud. Indiasse reisimine ja sisseseadmine […]
“Parim ravim”
Armastusromaan Bell Harboris arvavad kõik, et karjäärihimuline ilukirurg Evelyn Rhoades vajab abikaasat. Kõik peale Evelyni… vist. Isegi kui ta endale abikaasat tahab (kuigi ei taha… enamalt jaolt), ei laseks ta iialgi millelgi nii tabamatul nagu saatus määrata, kellega ta abiellub. Ei, kui ta leiab kellegi, kellega koos elu veeta, siis ta teeb seda teaduslikult – […]
“Päriseks jäädes”
New York Timesi bestsellerite autor Esimene armastus ei saabu kaks korda… või saabub? Klassikaaslased võisid Zoe Browni pidada kõige kindlamalt kodulinna jäävaks, aga tema pere haagiselamu paberõhukesed seinad ja rusuv õhk ei olnud see, mida ta elult tahtis. Peale parimate sõbrannade Melanie ja Jo oli ainus, kes Zoed keskkooli ajal terve mõistuse juures hoidis, tema […]
“Parkinsoni kolmas seadus”
Olla koosoleku alguseks kohal ja täpselt informeeritud – see on esimene reegel, aga mitte ainuke. … Loomingu Raamatukogu 23/1965
“Parma klooster”
Prantsuse kirjanduse klassiku Stendhali tuntud romaan progressi ja reaktsiooni, armastuse ja alatuse, vabaduse ja türannia vahelisest võitlusest XIX saj. alguse Itaalia väikeriigis.
“Pärtliöö”
Pärtliöö oli suur kuritegu, isegi tolle aja kohta: aga ma kordan, veresaun 16. sajandil ei ole sugugi seesama kuritegu mis veresaun 19. sajandil. Lisagem, et suurem osa rahvast võttis sellest osa, kas tegelikult või mõttes: ta relvastas ennast, et rünnata hugenotte, keda ta pidas võõrasteks ja vaenlasteks. Pärtliöö oli nagu rahva ülestõus, sarnane hispaanlaste ülestõusuga […]
“Pastoraalsümfoonia”
… Meile kõigile suureks õnneks ei jõudnud Sigmund Freudi psühhoanalüüs Gide´i loomingut liiga palju mõjutada, ta tegi seda parajal määral, mistõttu kõik Gide´i romaanid ja muud teosed jäävad ikkagi heaks belletristikaks, mitte mingiks surmigavaks mälusoppides urgitsemiseks. Ja kuidas ka “Pastoraalsümfooniat” ja “Immoralisti” ei tõlgendataks (aga neid tõlgendusi on ülikeerukaid), on esimene puhtal kujul armastusromaan, teine […]
“Patrioot Berliinis”
Francesca McDermott, Ameerika kunstiteadlane, saabub Berliini organiseerima suurt Vene eksperimentaalse kunsti näitust nõukogude ajal põlu all olnud kunstnike töödest. Tal tuleb töödata koos vene eksperdi Serotkiniga, salapärase ja karismaatilise mehega, kelle tõttu väljuvad toimuma hakkavadsündmused kunsti ja kunstimaailma piirest. Armastus, reetmine, usk – need on märksõnad, mis määravad tegelaste valikud selles haaravas külma sõja järgse maailma põnevusromaanis.
“Patsient 127”
Cressaci haigla. Kell kümme õhtul. Kiirabiosakond. Autoõnnetuses vigastatud, sügavasse koomasse langenud mees, kelle isikut ei suudeta kindlaks teha, viiakse palatisse 127. Mehel pole dokumente, samuti puuduvad tal sõrmejäljed, tema nägu on kohendanud ilukirurg. Politsei kahtlustab, et mängus on maffia, ja lugu leiab kajastamist ajakirjanduses… Salapärane patsient satub põetaja Carole Massoni hoole alla, kes tunneb mehe […]
“Patuoinas”
Inglise naiskirjaniku Daphne Du Maurier (1907-1989) nimi pole eesti lugejale päris tundmatu, ehkki ennekõike teame teda kui režissöör Alfred Hitchcocki kuulsate ekraniseeringute “Linnud” ning “Rebecca” kirjandusliku algallika loojat. Käesolev romaan, mille maaliliseks fooniks on vana Prantsuse loss ja tegevusajaks aasta 1955, on üks autori tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid (samuti ekraniseeritud) ning seda võiks lühidalt nimetada […]
“Pauline Borghese Napoleon I ilusaim õde”
Ta oli ilus, piltilus! Ja ta oli teadlik sellest! Jalutades piki Marseille´ tänavaid, kuhu ta oli elama asunud salajase põgenemise järel Korsikast oma ema ja õde-vendadega, hoidis ta uhkelt püsti oma võluvat pead ja silmitses kõigi vaateakendes oma saledat kena kuju, kuigi ta riideid olid luitunud ja kingad närused. Ta silmad särasid kelmikalt ja pisut […]
“Peaaegu armunud”
Keskmise lapsena aitas Pepper Prescotti mässuline iseloom tal ellu jääda, kui tema vanemad kadusid ja tema ning õed ja vend saadeti erinevatesse kasuperedesse. Iseseisva noore naisena peab Pepper pärast tulistamise pealtnägemist põgenema. Oma elu pärast kartes põgeneb Pepper ainukesse kohta, mida ta on koduks pidanud, ning leiab ehmatusega, et tema endine kallim Dan Graham elab […]
“Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri”
Krystal Sutherlandi uus, hirmnaljakas ja reaalsust painutav romaan kahest autsaiderist, kes astuvad vastu oma suurimatele hirmudele elu ja armastuse ees, üks halvav foobia korraga. Esther Solari vanaisast peale on kõik tüdruku pereliikmed määratud elama mõne suure hirmu meelevallas. Estheri isa on agorafoob ja on kuus aastat maja keldris püsinud, Estheri kaksikvend ei suuda viibida pimedas […]
“Pealtnägija”
Harriet on noor sotsiaaltööharidusega politseitöötaja. Soovides kogeda midagi uut, otsustab ta teha kannapöörde ning kolib pealinnast isa juurde väiksesse Lervikeni-nimelisse kalurikülla maalilises Lõuna-Rootsis. Olles jõudnud end vaevu sisse seada, alustab ta Skane politseis kriminaaluurija põneva tööga. Kolleegide seas tunneb ta ennast tõrjutuna, samuti ei aita kaasa ülemuse üleolev hoiak. Harrieti esimesele tööpäevale eelnenud ööl pannakse […]
“Peaminister”
Prantsusmaa legendaarne, mitmeid kordi võimul olnud peaminister, kellele juba tema eluajal on püstitatud ausambaid, sulgus erru minnes maamajja, et seal ustava sekretäri, ihuarsti, põetaja, autojuhi ja teenijate hoole all vaikselt veeta viimseid eluaastad.
“Peateema”
Mulle teeb suurt rõõmu astuda oma juttudega nõudlike eesti lugejate ette. “Me ei või iial ette teada, mis mõju on me sõnadel …” – aga ma olen õnnelik, kui mu mõtted ja tunded leiavad vastukaja. – Leonid Zorin Loomingu Raamatukogu 8-9/1983
“Peatuspaik”
Saksa DV nimeka kirjaniku Herman Kanti autobiograafiliste sugemetega romaan, mille minategelane, Friisimaa väikelinnast pärinev Mark Niebuhr satub sõja lõpuks kuuks ajaks rindele ja siis sõjavangi. Pikem peatus eeluurimisvanglas, kus peategelane puutub kokku eri rahvusest ja erinevate tõekspidamistega inimestega, vormib tema maailmapilti ja ellusuhtumist. Sari: Nüüdisromaan
“Peeru elu”
Ehkki haisev on peer, tuleb ikka nii välja, et korralik kärts teeb kõigile nalja. Kes peeruta elus on ajanud läbi, sel kõht on vist kinni ja püksis on käbi. Malin Klingenbergi lustlikud loriluuletused poeesia põhjatust inspiratsiooniallikast – peerust – on eestikeelseteks sepitsenud Mihkel Mõisnik. Sanna Manderi reibastel piltidel ärkavad kärtsud, purtsud, puuksud, priuksud ja […]
